Loksa
linn Harjumaal From Wikipedia, the free encyclopedia
Loksa on linn Põhja-Eestis Harju maakonnas Soome lahe kaldal. Läbi linna voolab Valgejõgi, mis samas ka Hara lahte suubub. Loksa on Eesti kõige põhjapoolsem linn.
 |
See artikkel on Eesti linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Loksa (täpsustus). |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Loksa pindala on 382 hektarit.[3] Linn tekkis Loksa küla maale. 1874 rajati sinna Loksa tellisetehas, 1903 elling ja 1907 saeveski. Loksa sai aleviks 1948[4], linnaõigused sai 25. augustil 1993.
Aastatel 1950–1957 oli Loksa samanimelise rajooni halduskeskus.
Linna suurim tööandja on Loksa Laevatehase AS. Loksal paikneb ka Medrulli kaubamärgi all meditsiinitooteid valmistava aktsiaseltsi Forans Eesti tootmisüksus.
Aastatel 1976–2016 tegutses linnas haigla. Selle baasil loodi 2000. aastal ambulatoorset ja statsionaarset arstiabi pakkuv osaühing Loksa Ravikeskus, mis pankrotistus 2011. aastal. Aastatel 2012–2016 pakkus samades ruumides meditsiiniteenuseid Ida-Tallinna Keskhaigla.
Loksa linnapea on Värner Lootsmann.[5]
Loksa elanikkond on alates 1990. aastate algusest seoses tööstuse taandarenguga linnas püsivalt vähenenud. Linn on paljurahvuseline, kõige enam – umbes 57% – on venelasi. Eestlased moodustavad alalisest elanikkonnast umbes kolmandiku. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli linna 2759 elanikust eestlasi 845 ehk 30,6%.
Tööealise elanikkonna arv oli 2000. aastal 1650 inimest, kellest 750 inimest töötas väljaspool linna.
Haridus
Hariduse ajalugu Loksal ulatub tagasi detsembrisse 1867, kui kohalikus talus hakkas õpetaja Jakob Janter tunde andma 20 talulapsele. Loksa esimene koolimaja valmis 1903. aastal ja tegutses esialgu kaheklassilise vallakoolina. Täielik algkool alustas tegevust 1920.
Sõjajärgsel perioodil oli kool 7-klassiline. 1948 avati vene keelt kõnelevate elanike arvu suurenemise tõttu koolis esimesed kolm venekeelset klassi. 1951 muudeti senine seitsmeklassiline kool kakskeelseks keskkooliks.
Kakskeelne õpe jätkus koolis kuni 1988. aastani, mil kool jagati eesti õppekeelega Loksa 1. Keskkooliks ja vene õppekeelega Loksa 2. Keskkooliks. Alates 1996. aastast kandis vene kool Loksa Vene Gümnaasiumi nime. Kahe kooli ühendamine üheks eesti õppekeelega gümnaasiumiks tuli uuesti arutusele 2002 ja 2010 jõutigi koolide liitmiseni, kuid esialgu kakskeelse koolina. Kahe keskkooli ühinemisel tekkinud õppeasutus hakkas kandma Loksa Gümnaasiumi nime.
Religioon
Linnas on neli pühakoda ja kogudust:
- Loksa Püha Neitsi Maarja kirik ehitati aastatel 1847–1853 ja seda kasutab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Loksa Püha Neitsi Maarja kogudus.
- Loksa Kroonlinna püha õiglase Joanni kirik ehitati lasteaiast kirikuks ümber aastatel 2002–2003 ja see kuulub Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Loksa Kroonlinna Püha Joanni kogudusele.
- Ranna teel asub baptistide palvemaja, mida kasutab Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Loksa Baptisti Kogudus.
- Posti tänavale on rajatud Jehoova tunnistajate kuningriigisaal.
Loksa linn on kaetud tiheda teede ja tänavate võrguga. Linna läbib üks tugimaantee – Liiapeksi–Loksa maantee – ja mitu kõrvalmaanteed:
Loksal on regulaarne bussiühendus Tallinna ja ümbruskaudsete küladega (Hara, Kolga, Pärispea, Viinistu, jt). Tallinna ja Loksa vahel on ühistranspordiliiklus toimunud alates 1938. aastast.
Avalikke maakondlikke bussiliine haldab ATKO Liinid; kõigi nende bussiliinide lõpp- või kontrollpeatuseks on Loksa bussijaam. Varasematel aastatel toimunud kommertsbussiliiklus Tallinna ja Loksa vahel katkes 2010. aastate teisel poolel reisijate vähesuse tõttu.
Raudteeühendus linnal puudub. Meritsi on ühendus tagatud Loksa sadama kaudu, kuid regulaarvedusid laevadega ei toimu.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
