Saksamaa poliitik From Wikipedia, the free encyclopedia
Magda Goebbels (sünninimi Johanna Maria Magdalena Behrend; 11. november 1901 Berliin – 1. mai 1945 Berliin) oli Joseph Goebbelsi abikaasa.
Magda Goebbels sündis Berliinis teenijanna Auguste Behrendi tütrena. Mõni aeg hiljem abiellus Auguste Behrend lapse isa, ehitusettevõtja Oskar Ritscheliga. Abielus olid nad kolm aastat. Oskar Ritschel, kes oli töö tõttu Brüsseliga seotud, veenis lapse ema tütart temale jätma ja korraldas Magda toomise ühte Belgia internaati. Auguste Behrend järgnes oma tütrele Brüsselisse ja abiellus seal 1906. aastal Saksamaalt pärit juudi rahvusest nahavabrikandi Richard Friedländeriga. Esimese maailmasõja alguses, 1914. aasta augustis, jättis Richard Friedländer oma vara Brüsselisse ning sõitis naise ja võõrastütrega Berliini, kus leidis tööd kelnerina.[1]
Gümnaasiumis õppides sõbrunes Magda juuditarist kooliõe Lisa Arlosoroffiga ja tema õe Dora ning venna Victor Arlosoroffiga. Victor Arlosoroff õppis pärast gümnaasiumi lõpetamist Berliini Ülikoolis rahvamajandust. Magda jagas vaimustunult tema sionistlikke tõekspidamisi ja kandis oma kleidil ehtena Taaveti tähte.
Gümnaasiumi lõpetamise järel õppis Magda kodumajanduskoolis. 1920. aasta veebruaris tutvus ta rongis tööstur Günther Quandtiga, 28. juulil 1920 nad kihlusid ja 4. jaanuaril 1921 abiellusid. 1921. aasta novembris sündis neil poeg Harald Quandt. Magda pidi hoolitsema oma poja, kahe võõraslapse ja perre võetud kolme kasulapse eest.[1]
Magda ja Günther Quandti abielu lahutati 1929. aastal. Magdale määrati 4000 riigimarga suurune elatusraha ja Berliinis asuv esinduslik korter. 1930. aastal tegi Magdale abieluettepaneku Ameerika Ühendriikide ametis oleva presidendi vennapoeg Herbert Hoover, kuid naine keeldus.[2]
1930. aastal astus Magda Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse,[3] 1930. aasta novembris tutvus ta Joseph Goebbelsiga.[1] Joseph Goebbelsi ja Magda Goebbelsi pulmad peeti 19. detsembril 1931 Mecklenburgis Parchimi ligidal Severini mõisas.[4]
Joseph Goebbelsil ja Magda Goebbelsil oli kuus last: Helga Susanne (sündis 1. septembril 1932), Hildegard Traudel (sündis 13. aprillil 1934), Helmut Christian (sündis 2. oktoobril 1935), Holdine Kathrin (sündis 19. veebruaril 1937), Hedwig Johanna (sündis 5. mail 1938) ja Heidrun Elisabeth (sündis 29. oktoobril 1940).[2]
Goebbelsid püüdsid avalikkusele jätta muljet, et nende abielu on õnnelik ja harmooniline. Tegelikult aga oli Joseph Goebbelsil kõrvalsuhteid ja armukesi. Joseph Goebbelsi suhe tšehhi filminäitlejanna Lída Baarovága oleks 1938. aastal viinud Goebbelsite abielu lahutuseni.[5] Adolf Hitler sekkus aga isiklikult, lepitas abikaasad ja keelas lahutuse ära.[2]
22. aprillil 1945 läksid Goebbelsid koos oma kuue lapsega elama Hitleri punkrisse.[6]
28. aprillil 1945 kirjutas Magda Goebbels oma pojale Harald Quandtile: "Meie suurepärane idee on määratud hukkumisele, koos sellega kõik, mida kogesin oma elus kui ilusat, imetlusväärset, õiglast ja head. Maailm, mis tuleb pärast füürerit ja natsionaalsotsialismi, ei ole väärt, et selles elada, ja seepärast võtsin ma ka lapsed siia kaasa. Mul oleks kahju neid jätta elama elu, mis tuleb pärast meid ... " Ja veel: "Meil on veel vaid üks eesmärk: jääda füürerile truuks kuni surmani, ning see, et me saame koos temaga elule punkti panna, on saatuse armulikkus, millega me kunagi ei söandanud arvestada."[7]
1. mai pärastlõunal pisut pärast kella viit pakkus Magda Goebbels oma lastele kakaod, millesse oli segatud unerohtu. Magda kammis neil juukseid ja saatis nad naridele. Arst tegi neile morfiinisüsti. Vanim laps Helga sai aru, mis toimub, ja hakkas vastu ning Magda pidi teda kinni hoidma, kuni morfium sai süstitud. Kui lapsed olid sügavalt uinunud, murdis teine arst kaaliumtsüaniidi ampullidel tipud maha ning tilgutas surmava vedeliku lastele suhu, mida Magda Goebbels lahti hoidis.[1]
Samal päeval kell kümme õhtul astusid Joseph Goebbels ja Magda Goebbels pidulikus riietuses ja vaikides trepist alla. Nad hammustasid tsüankaaliumiampullid puruks ja SS-i ohvitser tulistas neid kuklasse. Seejärel pandi nende surnukehad põlema.[8]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
