Busan

Busan (korea keeles haldusüksusena 부산 광역시 Busan Gwangyeoksi) on Lõuna-Korea suuruselt teine linn, mis asub riigi kaguosas, Jaapani mere (Idamere) Korea väina rannikul. Busan on regiooni suurim sadamalinn.

Busan
[ pus'an ]
korea 부산 Busan
Vaade linnale
Pindala: 770 km²
Elanikke: 3 453 198 (juuli 2018)[1]
Koordinaadid: 35° 11′ N, 129° 5′ E

Busani elanike enamuse moodustasid varasemas ajaloos jaapanlased, sest Jaapan on linnale lähim naabermaa. Busanil on olnud tähtis strateegiline roll Korea kogu ajaloo vältel. Jaapan kasutas maailmasõdade ajal seda linna peamise tugipunktina teel mandrile.

Alates 1963. aastast on Busan olnud provintsi õigustega linn.

Nimi

Linna nimi on korea uues omaladinas Busan, McCune-Reischaueri transkriptsioonis Pusan, hangeulis 부산 ja hanjas 釜山.

Busani arvatakse tähendavat 'pajamägi', kuid nime saamislugu ei ole teada. Nime Busan-po kasutati juba 15. sajandil.

Nime jaapanikeelsed vormid on Fusan ja Fuzan. Ka eesti keeles nimetati linna kirjalikes allikates varem "Fusan".

Asend

Linn asub Nakdongi jõe suudmealal kitsas orus mägede vahel, mistõttu ta ei saa laieneda ida ega lääne suunas ning on väga tihedalt asustatud. Linnast lääne poole jääb Kumjungi mägi. Elamurajoonid on ehitatud mäenõlvadele. Kagus on Jaapani mere rannik.

Linna pindala on 770 km².

Ajalugu

Hiina impeeriumi tähtsa sadamalinna Busani okupeerisid 1592 jaapanlased, kelle jaoks see oli tähtis väliskaubanduse baas. Jaapani väed jäid linna 1598. aastani.

1876. aastal oli Korea sunnitud avama linna jaapanlastele kauplemiseks ja sissetändeks. Aastal 1883 algas Busani sadama kaudu väliskaubandus ka teiste riikidega.

Korea sõja ajal oli Busani ümbrus ainuke Lõuna-Korea piirkond, kuhu Põhja-Korea väed ei suutnud tungida. Augustist septembrini 1950 oli seal ÜRO vägede sillapea. Sõjapõgenikud suurendasid linna elanike arvu üle kahe korra.

1988. aasta suveolümpiamängude ajal peeti Busanis purjeregatt, millel Tõnu ja Toomas Tõniste võitsid klassis 470 hõbemedali.

Vaatamisväärsused

• Beomeo buda tempel
• Geumjeongi mäe kindlus
• ÜRO memoriaal
• Dongnae Yaryu (rahvatantsuplats)
• Chungnyeolsa buda klooster
• Oryuki saared
• Taejongdae puhkekompleks
• Jagalchi turg
• Haeundae rannakuurort (Haeundae-gus; turistide hotellidega; ametlik rannahooaeg on juuli ja august)
• Eulsuki saar

Kumjungi mägi on pusanlaste vaba aja veetmise koht.

Linna põhjaosas on Pusani Riiklik Ülikool (asutatud 1945). Ülikooli ümbruses on üliõpilaste kohvikud, baarid ja vabaõhu-nuudlirestoranid.

Jagalchi turg asub sadama lähedal. Müügiletid asuvad kitsastel tänavatel. Turul müüakse värsket kala ja muid meresaadusi.

Hyondai supelrannas käivad inimesed kogu Lõuna-Koreast.

Kyongboki palee laskis ehitada 1394. aastal Yi dünastia esimene valitseja. Changdoki palees on palju reliikviaid. Toksu palees (rajatud 1593) on rahvusmuuseum ja kunstimuuseum.

Rahvastik

Elanike arv oli

• 1970. aastal 1 881 000
• 1995. aastal 3 813 814.

Majandus

Nakdongi jõe suue on suurepärane sadamakoht. Busan on Lõuna-Korea tähtsaim sadamalinn. Suurem osa riigi väliskaubandusest toimub Busani sadama kaudu.

Busan on tähtis tööstuslinn. Linnas toodetakse laevu, autosid, tekstiiltooteid, malmi ja terast, elektroonikatooteid, vineeri, keemiatooteid, paberit, rehve ja muid kummitooteid, külmutatud mereande ja kalavõrke. Linnas on ka laevaremonditehaseid ning soojus- ja hüdroelektrijaamu.

Peamiselt kohalikuks tarbimiseks tegeldakse ka kalapüügi ja põllumajandusega.

Busani lähedal on kuumaveeallikad, mille juures on kuurort.

Transport

Busan oli juba Hiina impeeriumi ajal tähtis sadamalinn. Busani sadam ehitati tänapäevasel kujul välja Jaapani ülemvõimu ajal (1905–1945).

Linnaosade vahelise ühenduse tagab tihe tunnelite võrgustik. Ka läbi linna jooksevad kaks kiirteed, mis ühendavad Korea lõunaosa kiirteega nr 1, mis on tähtis ühendustee pealinna Souliga.

Busani linna teenindab Gimhae rahvusvaheline lennuväli, mis asub Gimhae linnas.

Busan on Seoulist tuleva raudtee lõppjaam.

Kuigi linnas on käigus kaks metrooliini ja ehitamisel kolmas (metroo ehitamist alustati 1980), tugineb ühistransport peamiselt bussidele.

Busani territooriumil on ka Gupo sild.

Kultuur ja haridus

Peale Pusani Riikliku Ülikooli (asutatud 1945) on linnas veel 13 ülikooli ja 7 muud kõrgkooli.

Ülikoolid on:

• Kyungsungi Ülikool (asutatud 1955)
• Kosini Ülikool (1946)
• Tongmyongi Infotehnoloogiaülikool (1977)
• Dongseo Ülikool (2001)
• Donga Ülikool (1947)
• Dongei Ülikool (1979)
• Pukyoungi Ülikool (1996)
• Busani Riiklik Pedagoogikaülikool (1946)
• Pusani Riiklik Ülikool (asutatud 1945)
• Busani Välisõpingute Ülikool (1959)
• Pusani Katoliiklik Ülikool
• Korea Mereväeülikool
• Youngsani Ülikool (1973)
• Silla Ülikool (1954)

Pärast uue omaladina kasutuselevõttu ei pea ülikoolid muutma oma nime, kui nad seda ei soovi. Seetõttu kasutavad mõned ülikoolid endiselt linna nimekuju Pusan.

Toksu palees on rahvusmuuseum ja kunstimuuseum.

Busanis toimub Busani rahvusvaheline filmifestival.

Muud

Busanis toimusid 2002. aasta Aasia mängud.

Haldusjaotus

• Gijangi maakond (기장군; 機張郡)
• Buki ringkond (북구; 北區)
• Busanjini ringkond (부산진구; 釜山鎭區)
• Dongi ringkond (동구; 東區)
• Dongnae ringkond (동래구; 東萊區)
• Gangseo ringkond (강서구; 江西區)
• Geumjeongi ringkond (금정구; 金井區)
• Haeundae ringkond (해운대구; 海雲臺區)
• Jungi ringkond (중구; 中區)
• Nami ringkond (남구; 南區)
• Saha ringkond (사하구; 沙下區)
• Sasangi ringkond (사상구; 沙上區)
• Seo ringkond (서구; 西區)
• Suyeongi ringkond (수영구; 水營區)
• Yeongdo ringkond (영도구; 影島區)
• Yeonje ringkond (연제구; 蓮堤區)

Busani sõpruslinnad

• Auckland (Uus-Meremaa)
• Barcelona (Hispaania)
• Hồ Chí Minh (Vietnam)
• Gaoxiong (Taiwan)
• Los Angeles (USA)
• Rio de Janeiro (Brasiilia)
• Shanghai (Hiina)
• Shimonoseki (Jaapan)
• Surabaya (Indoneesia)
• Tijuana (Mehhiko)
• Valparaíso (Tšiili)
• Victoria osariik (Austraalia)
• Vladivostok (Venemaa)
• Fukuoka (Jaapan)
• Montreal (Austraalia)
• Lääne-Kaplinn (Lõuna-Aafrika Vabariik)
• İstanbul (Türgi)

Vaata ka

• Purjetamine 1988. aasta suveolümpiamängudel

Viited

1. http://kosis.kr/statHtml/statHtml.do?orgId=101&tblId=DT_1B04005N&conn_path=I2

Välislingid

• Busani koduleht