From Wikipedia, the free encyclopedia
Ühistransport ehk ühisveondus on regulaarliinidel põhinev reisijate vedu, mis on mõeldud üldsusele kasutamiseks. Ühistranspordiks ei loeta taksot, renditud autot ega tellitud bussi.
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Ühistranspordiga saab liigelda nii õhus, maal kui ka vees. Neist kõige rohkem võimalusi pakub ühistransport maal. Maismaal saab liigelda bussiga, trollibussiga, trammiga ja mitmesuguste rongidega. Vee peal liiklemiseks kasutatakse parvlaevu ja muid veesõidukeid. Õhusõidukitena on kasutusel lennukid ja helikopterid.
Enamik ühistranspordist toimib sõidugraafiku alusel. Samas on mõnel pool maailmas levinud ka nõudluspõhine ühissõidukite liikumine ehk sõiduk ei välju enne peatusest, kui kõik kohad on täidetud.
UITP International Association of Public Transport[1] on rahvusvaheline ühistranspordi assotsiatsioon, mis ühendab ühistranspordiameteid ja operaatoreid, tehnoloogiainstituute ja varustajaid. Assotsiatsioonil on 3400 liiget 92 riigist.
Bussiliiklusega saab palju sõitjaid viia sihtpunkti, kasutades selleks vaid busse ja olemasolevat infrastruktuuri. Bussid vajavad vähem energiat võrreldes trammide ja rongidega ning ei vaja spetsiaalset taristut. Samas ei ole bussipeatuste ülalpidamine kulukas. Sellest johtuvalt kasutatakse busse tavaliselt väiksemates linnades ja maapiirkondades ning ühistranspordi liikluse parandamiseks suurlinnades.
Trollibuss ehk troll on rööpmevaba sõiduk, mis kasutab energiaallikana elektrit. Trolle kasutatakse peamiselt linnatranspordis. Kontaktliinidest saab vooluvõtturi kaudu troll elektrit.[2]
Bussitranspordis kasutatakse kaugliinibusse pikemate vahemaade läbimiseks. Need bussid on reisijate jaoks meeldivamad, sest istekohad on mugavamad. Lisavarustuses on ka WC ning mõnel liinil on võimalik vaadata videoid.
Rongiveondus võimaldab vedada suures mahus kaupa ja suurt hulka inimesi. Kuna rongiliikluseks on vaja raudteevõrgustikku, siis rongiga igale poole ei pääse. Samuti tuleb arvestada peatuste asukohtadega, sest igal pool pole võimalik reisijatel väljuda. Tänapäevane raudteevedu toimub trammi, kergraudtee, köisrongi, metroo, kiirrongi ja magnethõljukrongiga.
Raudtee on osa linna ühistranspordist. See pakub kiiret ühendust kaugematele äärelinnadele ja lähedalasuvatele küladele. Rongipeatused on asetatud linnade ja äärelinnade keskele. Need peatused on sageli ühendatud bussiliiniga, mõne muu linnatranspordivahendiga või nende juures on parklad. Rongid võivad käia mitu korda tunnis ja neid võivad käitada riiklikud rongifirmad või kohalikud transpordifirmad.
Kiirrong on võrreldes tavaliste reisirongidega palju kiirem. Kiirrongideks loetakse neid ronge, mille kiirus on vähemalt 200 kilomeetrit tunnis. Kõige enam on kiirraudtee levinud Euroopas ja Jaapanis. Kui võrrelda lennureisiks ja kiirrongiga sõitmiseks kuluvat aega, siis selge eelis on kiirrongil lühikeste distantside puhul, sest lendamisele loetakse juurde aeg, mis veedetakse lennujaamas.[3] Samas on lennukil eelis pikkade reiside puhul.[3] Keskmiste distantside puhul võidab endiselt ajaliselt väga napilt lennuk, aga rongipilet on enam kui kolmandiku võrra soodsam ning CO2 emissioon on rongiga sõites poole väiksem.[3] Vedurite juhikabiini paigaldatud videosüsteemiga tehakse kindlaks kiirrongide kõrvalmõjud. Madridi–Levante liinil tehtud uuringuga leiti, et üle 14 000 kilomeetri pikkusel teekonnal kiirusega 155–185 km/h hukkub igal aastal 80 lindu iga kilomeetri kohta ja lind reageerib rongile, kui see on 60–125 meetri kaugusel.[4]
Trammid sõidavad tavaliselt linnades rööbastel, nad saavad oma energia kontaktliinilt. Mõnel pool on levinud madalapõhjalised trammrongid, millega saab sõita nii linnas kui ka tavalise rongi rööbastel.
Kergraudtee on trammi tänapäevane arendus, millel on liikluses eesõigus. Neil on suurem kiirus võrreldes trammidega ja sageli on need madalapõhjalised. Kergraudtee on seega põhimõtteliselt moderniseeritud linnadevaheline raudtee. Eestisse ei sobiks kergraudtee kliima tõttu.
Metroo on maa all liikuv linnasisene raudtee.[5]
Magnethõljukrongil pole rattaid. Rongi hoiab õhus ja suunab elektromagnetvälja tekitatud jõud. Magnethõljukrong on teistest rongidest mitu korda kiirem ja ka vaiksem.
Köisraudtee on järsult tõusev lühiraudtee, mille vaguneid veetakse trossiga.[5]
Lennuliinid pakuvad sõitjatele võimalust liikuda ühest lennujaamast teise. Lennureise hinnatakse kõrgelt tänu lennukite suurele kiirusele. Miinuseks on pikk ooteaeg enne ja pärast lendu. Lennukeid tasub eelistada, kui läbida tuleb pikki vahemaid või reisida kohtadesse, kuhu muu transpordiga ei ole võimalik pääseda kehva infrastruktuuri tõttu. Euroopas tehakse suur osa pikkadest reisidest just lennukitega.[6]
Parvlaeva kasutatakse reisijate ja nende sõidukite veoks üle vee. Parvlaevaga sarnaneb mõnel pool maailmas kasutatav veebuss, millel on palju peatusi. Parvlaevade osatähtsus ühistranspordisüsteemis on suur just linnades, kus on palju saari või mida läbivad paljud jõed.
Pilet
Ühissõidukis sõitmiseks tuleb lunastada pilet või omada kehtiva korra kohast reisidokumenti.[7] Pileteid saab osta mitmest kohast. Eelmüügist saab osta pileteid enamikule sõitudele. Kõige populaarsem on eelmüük rahvusvaheliste reiside puhul. Pileteid saab osta ka juhilt või piletimüüjalt ehk konduktorilt. Eestis saab ainult rongides pileteid konduktorilt osta.
Linnaühissõidukitesse sisenemisel tuleb mõnel juhul üksikpilet komposteerida.[7]
Suitsetamine
Austraalias, Kanadas, Indias, Uus-Meremaal, Norras, Ameerika Ühendriikides ja enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides on suitsetamine keelatud nii ühissõidukites kui ka peatustes. Peamised põhjused on turvalisus ja terviseohutus. Suitsetamine ei ole lubatud bussides ega rongides, aga ooteplatvormide kohta kehtivad erinevad õigusaktid vastavalt ühissõiduki liigile.[8]
Eestis ei ole enamikus ühissõidukiliikides suitsetamine lubatud. Erandiks on reisilaevad, kus sageli leidub suitsetamiseks mõeldud ruum või lubatakse suitsetada laeva välistekil või piiratud osal sellest.[9]
Söök ja jook
Pikemate sõitude puhul on vahel võimalik osta süüa või juua. Selleks on ühissõidukis kas puhvet või toitlustuskäru, kus müüakse peamiselt kerget kehakinnitust ja karastusjooke, harva ka alkohoolseid jooke.[10] Pikemate lendude puhul on sageli toitlustamine piletihinna sees.[11]
Teisalt on mõned linnasisesed liinid, mis keelavad reisijal sõidu ajal süüa ja juua ning vahel isegi närimiskummi närida. Mõnel juhul on keelatud söök, mis võib määrida sõidukit või kaasreisijate riideid, näiteks jäätis.
Keelatud esemed
Keelatuid esemeid ei tohi vedada ühissõiduki salongis ega pagasiruumis.[12] Keelatud pagas on radioaktiivsed, lõhke-, mürk-, sööbe-, tuleohtlikud, lehkavad ja määrivad ained ning vastava pakendita ained ja esemed, samuti ühissõidukit määrivad või kahjustavad ained ja esemed.[12]
Pagas
Pagasivedu reguleerivaid õigusakte on erinevates ühissõidukites erisugused. Kõige jäigemad neist on kindlasti lennukis, kus kehtivad nii pagasi suurusele kui ka sisule väga karmid reeglid ning neid kontrollitakse ka kõige pingsamalt.
Eestis on linna- või vallaliinidel käsipaki kogukaal 40 kg ja ühiku mõõtmete summa ei tohi ületada 200 sentimeetrit.[7] Samuti on lubatud vedada suuski, laste kelke, muusikariistu, ümbrises tulirelvi, puurides või kastides väikeloomi ja linde ning koeri.[7] Maakonna- ja kaugliinidel on maksimaalseks tasustamata käsipaki ja pagasiruumi paigutatud pagasi suuruseks 150 cm, kui see ei ületa ühiku mõõtmete summat ja kogukaalu 30 kg.[7]
Eestis toimib väga hästi bussiliiklus. Bussiliinid katavad väga suure osa reisijateveo vajadusest. Eestis on kaugliine kokku 221.[13]
Liinitaksot ehk kommertsbussi kasutatakse tavaliselt suurte linnade, näiteks Tallinna ja Tartu lähiümbruse transpordi intensiivistamiseks, sest nendes piirkondades on nõudlus suurem valglinnastumise tõttu. Harjumaal saab liikuda peamiselt Tallinna ja muude suuremate asulate vahel. Harjumaal on liine kokku 33.[13]
Trammiliiklus toimub ainult Tallinnas. Trammi tasuks teistele ühissõidukiliinidele eelistada, kui on kiiresti vaja liikuda läbi kesklinna. Trammiga saab Tallinnas liigelda alates 1888. aastast, mil mootori asemel vedas trammi hobune.[14] Seda nimetatakse hobutrammiks ehk konkaks. Tänapäeval on trammidel neli liini : Kopli–Kadriorg, Kopli–Suur Paala, Tondi–Kadriorg ja Tondi–Lennujaam.[15]
Pikemalt artiklis Trollibussiliiklus TallinnasTallinna Linnatranspordi AS asub Tallinnas. Eestis saab trolliga ja trammiga sõita ainult Tallinnas. Trollibussiliine on Tallinnas 4 Liine ühendavad Mustamäed, Õismäed ja Põhja-Tallinna kesklinnaga.[16]
Ida- ja Kagu-Eesti on raudteevõrgustikuga rahuldavalt kaetud. Põhiliinid on Tallinna–Tartu, Tallinna–Rakvere–Narva, Tallinna–Lelle–Viljandi/Pärnu, Tartu–Valga, Tartu–Koidula–Piusa.[17]
Elektriraudteel sõidavad elektrirongid. Elektrirongiga saab sõita Tallinna–Pääsküla, Tallinna–Aegviidu ja Tallinna–Keila–Paldiski/Riisipere liinidel.[18]
Pikemalt artiklis Tallinna lennujaamKorraldatakse ka Eesti-siseseid liine, tagamaks pääsu ka väikesaartele, kui jääteed veel ei ole ja laevaga enam üle vee ei pääse. Samas käivad ka regulaarliinid Tallinna–Kärdla suunal.[13]
Eestist saab lennata kaheksasse sihtkohta: Helsingi, London, İstanbul, Stockholm, Amsterdam, Kopenhaagen, Varssavi ja Frankfurt.[19] Eestis on viis rahvusvahelist lennujaama: Kuressaares, Kärdlas, Pärnus, Tallinnas ja Tartus. Lisaks on veel 16 eralennuvälja ja kolm riiklikku lennujaama.[20]
Parvlaevaga sõidetakse Eestist põhiliselt Soome. Eestil on väga palju saari ning ühendus mandri ja suuremate saarte vahel on väga hea. Mitu korda päevas sõidavad parvlaevad Heltermaa–Rohuküla ja Kuivastu–Virtsu liinil.[21]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
