Kärdla

Kärdla (rootsi keeles Kärrdal; saksa keeles Kertel) on linn Lääne-Eestis, Hiiu maakonna ja Hiiumaa valla keskus. Tegemist on ainsa linnaga maakonnas. Läbi linna voolavad Nuutri jõgi, Lumumba jõgi (Kammioja) ja Kärdla oja (Liivaoja).

Kärdla
Kärdla keskväljak
Pindala: 4,5 km² (2018)[1]
Elanikke: 2921 (1.01.2024)[2]
EHAK-i kood: 3895[3]
Koordinaadid: 59° 0′ N, 22° 45′ E

Paul Ariste on Kärdla rootsikeelset nime Kärrdal tõlgendanud võsaoruna.

Hiidlaste seltside jaotuses nimetatakse Kärdla rahvast kohvilähkriteks (kohvilehkrid). "Kärdla alevi mehi on hüütud kohvilähkriks, kuna nad vabrikusse tööle minnes lähkriga kohvi kaasa võtnud," põhjendab seda Emmaste kihelkonnast 1971. aastal kogutud teade.^[4] Kohvijoomine levis ja muutus üldisemaks Kärdlas varem kui külades.^[5]

Aastal 2011 valiti telekanali TV3 saates Kärdla Eesti laulupealinnaks.

2013. aasta sügisel ühines linn Kõrgessaare vallaga Hiiu vallaks, ning Kärdlast sai vallasisene linn.

2017. aasta haldusreformiga moodustati kogu Hiiumaad hõlmav Hiiumaa vald, misjärel sai Kärdlast osavald. Kärdla osavallal on oma osavallakogu, osavallavanem ning lipp ja vapp.

Linnapargis asuv Kärdla kirik

Kärdla tüüpiline tänav. Rookopli 6 (sinine), 4 (pruun) ja 2 (kollane), taga Sadama 11

Kärdla politseijaoskonna hoone

Ajalugu

Kärdlat on esmamainitud 1564. aastal, kui seal asus 24 perekonnast koosnev rootslaste asundus. Aastaks 1810 oli enamik rootsi peresid lahkunud ja Partsi mõis rajas sinna karjamõisa. Kärdla küla hakkas kasvama tänu 1830. aastal sinna Suuremõisast üle toodud Hiiu-Kärdla kalevivabrikule. Aastast 1847 kuni 1890. aastateni moodustas piirkond vabrikuvalla. Kärdla kirik valmis 1863. aastal peamiselt annetuste toel.

Aastal 1920 sai Kärdla aleviks Lääne maakonnas. Kolmanda astme linnaks sai Kärdla 1. mail 1938 jõustunud Linnaseadusega.^[6]

Aastal 1946 sai Kärdla maakonnalinnaks, aastal 1950 Hiiumaa rajooni keskuseks. 1990. aastast on Kärdla taas Hiiu maakonna maakonnalinn.

Kärdla paadisadam

Loodus

Umbes 450 miljonit aastat tagasi langes praeguse Kärdla asukoha lähedale meteoriit. Selle tagajärjel tekkis neljakilomeetrise läbimõõduga ja 400–500 m sügavune Kärdla kraater. Meteoriidikraater on mattunud ja praeguses reljeefis vähemärgatav. Linna järgi on nime saanud kraatrisse kujunenud Haljala lademe Kärdla kihistu.^[7]

Kärdla asub Tareste lahe (Kärdla lahe) lõunakaldal. Põhiosas jääb rannikumadalikule, kuid linna idaosa ulatub aluspõhjalisele Põllumäele. Linna läbivad Nuutri jõgi (Kärdla jõgi), Lumumba jõgi (Kammioja), Kärdla oja (Liivaoja). Linna lääneosas on arteesia allikaid. Kärdla on parklinn: seal on palju kõrghaljastust, valdavalt väikesed hooned ja palju aedu.

Kärdla supelrannas asub Kärdla rannakivi.

Elanikkond

1897	1922	1934	1939	1959	1970	1979	1989	2000	2011
1718	1580	1454	1524	2688	2969	3426	4126	3672	3050

2010. aasta 1. jaanuaril oli statistikaameti andmeil Kärdla rändega rahvaarv 3381 ja rändeta rahvaarv 3634.^[8]

2011. aastal oli Kärdla elanike seas 98,2% eestlasi ja 1,8% muid rahvusi ning 2000. aastal 97,64% eestlasi ja 1,4% venelasi.

Kärdla elanikkonna rahvuslik koosseis aastatel 1970–2011

Rahvus	1970[9]		1979[10]		1989[11]		2000[12]		2011[13]
	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%
eestlased	2752	92,69	3167	92,44	3866	93,40	3684	97,64	2994	98,16
venelased	168	5,66	187	5,46	184	4,45	53	1,40	27	0,89
ukrainlased	22	0,74	27	0,79	30	0,72	7	0,19	6	0,20
valgevenelased	10	0,34	14	0,41	16	0,39	5	0,13	6	0,20
lätlased	2	0,07	11	0,32	5	0,14	5	0,13	5	0,16
soomlased	4	0,13	2	0,06	3	0,07	4	0,11	4	0,13
sakslased	...	...	1	0,03	4	0,10	2	0,05	2	0,07
poolakad	...	...	2	0,06	3	0,07	2	0,05	1	0,03
leedulased	0	0	0	0	2	0,05	0	0	0	0
tatarlased	...	...	5	0,15	5	0,14	0	0	0	0
muud	11	0,37	10	0,29	21	0,51	11	0,29	5	0,16
Kokku	2969	100	3426	100	4139	100	3773	100	3050	100

Transport

Linna läbib Heltermaa–Kärdla–Luidja maantee. Kärdla lennujaam asub linnast umbes 4 km idas Hiiessaare külas.

• 
  "Kivi Jüri", mälestusmärk Teises maailmasõjas hukkunuile
• 
  Kärdla pritsumaja
• 
  Kärdla laululava
• 
  Kärdla apteegihoone
• 
  Kärdla sadam
• 
  Pikk Maja, kunagine kalevivabriku hoone, tänapäeval Hiiumaa Muuseum
• 
  Endise kalevivabriku mälestusmärk Vabrikuväljakul
• 
  Kärdla bussijaam

Vaata ka

• FC Hiiumaa
• Kärdla Nukuteater
• Kärdla tänavate loend
• Kärdla Põhikool
• Hiiu-Kärdla kalevivabrik
• Hiiumaa Gümnaasium
• Kärdla alevivolinike loend 1934
• Kärdla linnavolinike loend 1939
• Kärdla staadion
• Kärdla linnapark
• Kärdla rannapark
• Kärdla pritsumaja
• Kärdla lipp
• Kärdla vapp
• Kärdla kalmistu
• Kärdla hiiurootslaste kalmistu
• Hiiumaa haigla
• Rudolf Tobiase nimeline Kärdla Muusikakool
• Kärdla linnapea
• Ljudmilla torn

Viited

1. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 11.12.2018.
2. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 27.07.2024.
3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
4. Mari-Ann Remmel. Viru mees viljapulli, Harju mees aganapulli: Piirkondlike suhete kajastumisest eesti rahvapärimuses. Mäetagused 2003, nr 21, lk 141–192.
5. Hugo Puss. Hiidlaste seltsid. Etüüd Hiiumaa siseetnonüümika alalt. Keel ja Kirjandus 1973, nr 11, lk 680.
6. Linnaseadus., Riigi Teataja, nr. 43, 27 aprill 1938
7. Stratigraafia terminoloogia
8. Statistikaameti koduleht
9. Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
10. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
11. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
12. Päring Statistikaameti andmebaasist
13. Päring Statistikaameti andmebaasist

Välislingid

• Kärdla 360° aeropanoraam / aerofoto. 14. juuni 2012