Oktoober 2019, kroonika.
2019. aasta oktoober algas teisipäeval ja lõppes 31 ööpäeva hiljem neljapäeval.
- Ameerika Ühendriikides toimetati südameprobleemidega haiglasse Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks pürgiv senaator Bernie Sanders. Sandersile tehti järgmisel päeval edukas operatsioon ummistunud arteri avamiseks, seoses terviseprobleemidega tühistas ta lähitulevikku kavandatud kampaaniaüritused.[1]
- Hiina pealinnas Pekingis algasid sõjaväeparaadi ja president Xi Jinpingi kõnega Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamise 70. aastapäeva pidustused.[2]
- 2018.–2019. aasta Iraagi meeleavaldused: Iraagi pealinnas Bagdadis vallandusid meeleavaldused korruptsiooni, puudulike avalike teenuste ja töötuse vastu. Kahe päevaga levisid rahutused ka teistesse Iraagi linnadesse.[3]
- Kanada Loodealadel toimusid kohaliku parlamendi valimised. Kõik valitud 19 parlamendiliiget olid parteitud.[4]
- Peruus astus tagasi asepresident Mercedes Aráoz, kelle parlamendi opositsioon oli eelmisel päeval vannutanud riigi presidendiks. Asepresidendi kohalt lahkumisega lõppesid ka tema volitused presidendi kohusetäitjana, mida riigi ametlik president Martín Vizcarra niikuinii ei tunnistanud.[4]
- San Marinos astusid kaptenregentidena ametisse Luca Boschi ja Mariella Mularoni.[5]
- Soomes Kuopios Hermanni kaubanduskeskuses asuvates Savo kutsekooli ruumides toimus rünnak, milles sai surma üks ja vigastada 10 inimest. Politsei pidas mõõgaga relvastatud 25-aastase meessoost ründaja sündmuskohal kinni, haavates teda tulirelvast.[6]
- Tuneesia kohus otsustas, et presidendikandidaat Nabil Karoui peab jääma vahi alla kuni kohtuprotsessi toimumiseni. Meediamagnaat Karouid kahtlustatakse maksupettustes ja rahapesus.[7]
- Eestisse saabus ametlikule visiidile Albaania president Ilir Meta, kes kohtus visiidi esimesel päeval Eesti presidendi Kersti Kaljulaidiga.[8]
- Eesti president Kersti Kaljulaid kutsus tagasi järgmised suursaadikud: Marin Mõttuse Aserbaidžaanist ja Liibanonist, Ants Froschi Bulgaariast ja Moldovast, Andres Unga Fidžilt ning Margus Rava Jordaaniast. President nimetas ametisse ka uued suursaadikud: Mariin Ratniku Alžeeriasse, Annely Kolgi Aserbaidžaani, Ingrid Kressel Vinciquerra Bulgaariasse ja Moldovasse, Kersti Eesmaa Fidžile, Miko Haljase Liibanoni ja Jordaaniasse.
- Eestis lõpetas saadete edastamise Tallinna Televisioon.[9]
- Riigi valimisteenistuse juhina alustas tööd senine asejuht Arne Koitmäe.[10]
- Narvas avas kultuuriminister Tõnis Lukas Integratsiooni Sihtasutuse uue peakontori ja Narva eesti keele maja uued ruumid, mis mõlemad asuvad aadressil Linda tänav 2.[11]
- Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital kuulutasid välja ja andsid üle 2019. aasta muusikapreemiad. Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia pälvisid helilooja Timo Steiner, klarnetist Toomas Vavilov ning tšellist ja festivalikorraldaja Aare Tammesalu.[12]
- Ameerika Ühendriikides Washingtonis kohtusid Ameerika Ühendriikide president Donald Trump ja Soome president Sauli Niinistö.[13]
- Ameerika Ühendriigid teatasid pärast Maailma Kaubandusorganisatsiooni arbitraažiotsust, mis lubab neil kehtestada Euroopa Liidule tolle kuni 100 protsendi ulatuses kauba väärtusest, et kehtestavad alates 18. oktoobrist 10% tollid Euroopa Liidus valmistatud lennukitele ja 25% tollid mitmetele toidu- ja tööstuskaupadele. Ühendriikide samm on vastus Euroopa Liidu poolt lennukitootjale Airbus makstavatele toetustele ja puudutab peamiselt nelja riiki: Saksamaad, Prantsusmaad, Hispaaniat ja Suurbritanniat.[14]
- Ameerika Ühendriikides Connecticuti osariigis Hartfordi lähistel purunes ja süttis põlema hädamaandumist sooritada püüdnud Teise maailmasõja aegne pommitaja Boeing B-17. Lennukis viibis õnnetuse ajal 13 inimest, kellest seitse hukkusid.[15]
- Belgias astus Flandria peaministrina ametisse Jan Jambon.[4]
- 2018.–2019. aasta Iraagi meeleavaldused: Iraagis An-Nāşirīyah' linnas vallandusid kokkupõrked meeleavaldajate ja politseinike vahel, puhkenud tulevahetuses hukkus viis meeleavaldajat ja üks politseiametnik. Meeleavaldused muutusid vägivaldseks ka pealinnas Bagdadis, kus hukkus kaks meeleavaldajat.[3]
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump kutsus avalikult nii Ukraina kui ka Hiina võime üles uurima põhjalikult endise asepresidendi ja potentsiaalse presidendikandidaadi Joe Bideni ning tema poja Hunter Bideni majandustegevust.[16]
- 2019. aasta Ecuadori protestid: Ecuadori president Lenín Moreno kuulutas ulatuslike meeleavalduste tõttu riigis välja erakorralise seisukorra. Meeleavaldused vallandusid tarbekaupade tohutute hinnatõusude tõttu, mis omakorda on seni kehtinud riiklike susbiidiumide kaotamise tulemus.[17]
- Euroopa Parlamendis toimunud Euroopa Komisjoni volinikukandidaatide kuulamisel kiitsid parlamendifraktsioonid heaks Eesti poliitiku Kadri Simsoni kandidatuuri energeetikavoliniku ametikohale.[18]
- Peruus astus ametisse peaminister Vicente Zeballose valitsus.[4]
- Prantsusmaal Pariisi kesklinnas asuvas politseiprefektuuri hoones ründas pika staažiga politseiametnik kolleege. Toimunud noarünnakus hukkus neli politseinikku, veel üks politseinik sai vigastada; ründaja ise lasti sündmuskohal maha.[19]
- Alžeerias avaldasid kümned tuhanded inimesed meelt, nõudes sõjaväe poliitikasse sekkumise lõpetamist, võimuladviku väljavahetamist, efektiivsemat võitlust korruptsiooniga ja poliitiliste vangide vabastamist.[20]
- 2018.–2019. aasta Iraagi meeleavaldused: Iraagi ajakirjandus teatas, et neljandat päeva riigis kestvatel meeleavaldustel on kokku hukkunud juba 65 inimest. Samal päeval avas politsei pealinnas Bagdadis meeleavaldajate pihta automaatrelvadest tule, vigastada sai vähemalt 190 inimest.[21]
- Rumeenia peaminister Viorica Dăncilă nimetas siseministri kohusetäitjaks kaitseministri Gabriel-Beniamin Lesi. Peaministri seni esitatud siseministri kandidaadid on president Klaus Iohannis tagasi lükanud.[4]
- Ukrainas Lvivi lennujaama lähistel kukkus alla ettevõttele Ukraine Air Alliance kuulunud transpordilennuk Antonov An-12, millel lõppes õhus olles kütus. Lennuki pardal viibinud seitsmest inimesest viis hukkusid.[22]
- Araabia Ühendemiraatides toimusid parlamendivalimised. Valiti 20 parteitut liiget, ülejäänud 20 liiget nimetatakse ametisse emiraatide valitsejate poolt. Valimisaktiivsus oli 34,8%.[4]
- Soomes Lõuna-Pohjanmaa maakonnas Alavude asulas sai öösel toimunud tulistamises surma üks ja haavata kaks inimest. Vahejuhtum leidis aset eramus toimunud koosviibimise ajal, tulistaja ja ohvrid olid omavahel tuttavad.[23]
- Kataris Dohas lõppesid 2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused.
- Kosovos toimusid parlamendivalimised, mille võitis erakond Vetëvendosje (25,5% häältest, 31 kohta 120-liikmelises parlamendis). Valimisaktiivsus oli 43,2%.[4]
- Portugalis toimusid parlamendivalimised, mille võitis ka seni võimul olnud Sotsialistlik Partei, saades 38,3% häältest ja 106 kohta 226-liikmelises parlamendis. Valimisaktiivsus oli 54,5%.[4]
- Prantsusmaa pealinnas Pariisis avaldas üle 70 000 inimese meelt valitsuse algatuse vastu anda vallalistele naistele ja lesbidele võimalus rasestuda katseklaasiviljastuse abil või muul meditsiiniliselt abistatud viisil. Meeleavalduse korraldajad ise väitsid, et meeleavaldustel osales lausa 600 000 inimest.[24]
- Tuneesias toimusid parlamendivalimised, mille võitis mõõdukas islamistlik partei Ennahda, saades 52 kohta 217-liikmelises parlamendis. Valimisaktiivsus oli 41,7%.[4]
- Ukraina pealinnas Kiievis avaldas umbes 10 000 inimest meelt president Volodõmõr Zelenskõi kava vastu anda Ida-Ukraina relvakonflikti lõpetamiseks niinimetatud Donetski Rahvavabariigile ja Luhanski Rahvavabariigile Ukraina koosseisus eristaatus tingimusel, et seal viiakse läbi vabad valimised. Meeleavaldusel osales ka riigi endine president Petro Porošenko.[25]
- Eestis valis Rakvere linnavolikogu 15 poolthäälega uueks linnapeaks senise linnapea kohusetäitja, Eesti Keskerakonda kuuluva Triin Vareki.[26]
- Ameerika Ühendriikide väliskaubandusministeerium kehtestas sanktsioonid 28 Hiina firmale ja eraisikule, kes on andnud oma panuse uiguuride rahvusvähemuse tagakiusamisse Xinjiangi autonoomses piirkonnas.[27]
- Austria president Alexander Van der Bellen tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks Austria Rahvapartei esimehele Sebastian Kurzile.[4]
- Rootsi Kuninglik Meditsiiniinstituut tegi teatavaks 2019. aasta Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaadid. Auhinna pälvisid William Kaelin, Peter Ratcliffe ja Gregg Semenza uuringute eest, millega selgitati välja, kuidas rakud tajuvad keskkonnas leiduva hapniku taseme langust ja sellega kohanevad.[28]
- Saksamaal Limburgi linnas rammis mees varastatud veokiga raudteeülesõidukohas seisnud sõiduautosid. Kokku sai rünnakus viga 16 inimest, ründaja peeti sündmuskohal kinni.[29]
- Eesti peaminister Jüri Ratas ja kaitseväe juhataja Martin Herem alustasid kahepäevast visiiti Afganistani pealinnas Kabulis. Visiidi raames kohtuvad nad riigi presidendi Ashraf Ghanīga, riigis tegutseva NATO missiooni juhtidega ja kohapeal teenivate Eesti kaitseväelastega.[30]
- XIV Riigikogu liikmena alustas tööd senine Rae vallavanem, Eesti Reformierakonda kuuluv Mart Võrklaev. Võrklaevast sai omal soovil Riigikogust lahkunud Kalle Pallingu asendusliige.[31]
- Eesti Posti juhatus avalikustas plaani tõsta perioodika kojukande hinda 11,1 protsendi võrra. Otsus kutsus esile Eesti ajalehekirjastuste terava kriitika.[32]
- Aserbaidžaanis astus tagasi peaminister Novruz Məmmədov. Samal päeval valis parlament ühehäälselt uueks peaministriks Əli Əsədovi.[4]
- 2019. aasta Ecuadori protestid: Ecuadori president Lenín Moreno viis väidetavale riigipöördeohule viidates valitsuse pealinnast Quitost sadamalinna Guayaquili. Telepöördumises süüdistas president oma eelkäijat Rafael Corread ja Venezuela presidenti Nicolás Madurot katsetes Ecuadori destabiliseerida.[33]
- Itaalia parlament kiitis häältega 553:14 heaks parlamendi mõlema koja koosseisu vähendamise. Reformikava kohaselt peaks ülemkoja liikmete arv vähenema 315 inimeselt 200 inimesele ja alamkoja liikmete arv 630 inimeselt 400 inimesele. Jõustumiseks peab reform saama heakskiidu ka rahvahääletusel.[34]
- Portugali president Marcelo Rebelo de Sousa tegi peaminister António Costale ülesandeks uue valitsuse moodustamise.[4]
- Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia avalikustas 2019. aasta Nobeli füüsikaauhinna laureaadid. Auhinna pälvisid James Peebles, Michel Mayor ja Didier Queloz. Neist Peebles on paistnud silma teoreetiliste avastustega kosmoloogias, Mayor ja Queloz avastasid aga esimese Päikese-sarnase tähe ümber tiirleva eksoplaneedi.[35]
- Saksamaa üks tuntumaid jalgpallureid Bastian Schweinsteiger teatas elukutselise jalgpallurikarjääri lõpetamisest.[36]
- Tonga kuningas Tupou VI nimetas senise valitsusjuhi kohusetäitja Pohiva Tuʻiʻonetoa ametlikult uueks peaministriks.[4]
- Eesti president Kersti Kaljulaid alustas kahepäevast ametlikku visiiti Saksamaal, kus ta kohtus Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli ja Liidupäeva esimehe Wolfgang Schäublega.[37]
- Eesti välisminister Urmas Reinsalu kohtus Ameerika Ühendriikide riigisekretäri Mike Pompeoga.[38]
- Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu valis 2019. aasta Maarja medali saajaks usuteadlase ja tõlkija Kalle Kasemaa.[39]
- Abhaasia presidendiks vannutati teiseks ametiajaks Raul Hadžimba.[4]
- Euroopa Komisjoni tulevane energeetikavolinik Kadri Simson teatas, et valis oma kabinetiülemaks 15 aastat Euroopa Komisjonis töötanud itaallase Stefano Grassi.[40]
- Jaapani autotootja Nissani nõukogu valis ühehäälselt ettevõtte uueks tegevjuhiks Makoto Uchida.[41]
- Saksamaal Halle linnas avas mees juutide Yom Kippuri pühal tule kohaliku sünagoogi juures. Tulistamises hukkus kaks ja sai vigastada veel kaks inimest. Kurjategija ja tema abiline põgenesid sündmuskohalt, üks neist õnnestus hiljem samal päeval ka kinni pidada. Ilmselt pandi rünnak toime antisemiitlikel motiividel.[42]
- Operatsioon Rahu Allikas: Türgi alustas Süüria kirdeosas sõjalist operatsiooni Süüria kurdide rahvakaitseüksuste vastu eesmärgiga tõrjuda Türgi võimude poolt terroristideks peetavad kurdide üksused Türgi piiridest eemale ja luua Süüriasse Türgi kontrolli all olev ala, kuhu saaks asustada Türgis elavaid Süüria põgenikke. Enne operatsiooni algust oli Türgi president Recep Tayyip Erdoğan saanud kinnituse Ameerika Ühendriikide presidendilt Donald Trumpilt, et Ameerika Ühendriigid tõmbavad oma väed konfliktipiirkonnast välja ega jätka kurdide üksuste toetamist.[43]
- Toompea lossis toimus Eesti Kirikute Nõukogu ja justiitsministeeriumi koostöös korraldatud konverents "Usuvabadus Eestis". Konverentsi avas XIV Riigikogu esimees Henn Põlluaas, kes kritiseeris oma sõnavõtus islami väidetavat erikohtlemist paljudes Euroopa Liidu riikides ja inimõiguste laiendamist viisil, mis riivab kristlaste veendumusi ja õigusi.[44]
- Abhaasias astus seoses president Raul Hadžimba uue ametiaja algusega tagasi peaminister Valeri Bganba. Neli päeva hiljem, 14. oktoobril nimetas president ta uuesti peaministriks.[4]
- Euroopa Parlamendi tööstuse ja siseturu komisjonid ei andnud heakskiitu Prantsusmaa kandidaadile Euroopa Komisjoni voliniku ametikohale Sylvie Goulardile. Goulardi kandidatuuri tagasilükkamine lükkab tõenäoliselt edasi kogu komisjoni uue koosseisu ametisse astumise.[45]
- Kuubas taastati vastavalt uuele põhiseadusele presidendi ametikoht. Parlament valis sellele ametikohale 579 poolthäälega senise riigipea Miguel Díaz-Caneli, asepresidendiks valiti 569 poolthäälega Salvador Valdés Mesa.[4]
- Rootsi Akadeemia kuulutas välja 2018. ja 2019. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaadid. 2018. aasta auhinna sai poola kirjanik Olga Tokarczuk, 2019. aasta auhinna austria kirjanik Peter Handke.[46]
- Rumeenia peaminister Viorica Dăncilă kaotas parlamendis toimunud usaldushääletuse. Parlamendi 465 liikmest osales hääletusel 242, kellest valitsuse poolt hääletas ainult 4 saadikut.[4]
- Soomes Helsingi Eesti Majas toimunud auhinnatseremoonial anti eesti kirjanikule Paul-Eerik Rummole üle E. W. Ponkala Fondi elutööpreemia.[47]
- Eestisse saabus kahepäevasele ametlikule visiidile Saksamaa kaitseminister Annegret Kramp-Karrenbauer, kes kohtus peaminister Jüri Ratase ja kaitseminister Jüri Luigega.[48]
- XIV Riigikogu väliskomisjon kinnitas häältega 7:6 Eesti delegatsiooni liikmeks Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees EKRE liikme Urmas Reitelmanni. Reitelmanni kandidatuur oli tekitanud ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias laialdast kriitikat tema halvustavate väljaütlemiste tõttu venelaste ja teistest rassidest inimeste kohta.[49]
- Eesti suursaadik Rootsis Margus Kolga andis Stockholmis kuningas Carl XVI Gustafile üle oma volikirja.[50]
- Eesti jalgpallikoondis kohtus Minskis Valgevene jalgpallikoondisega. 2020. aasta Euroopa meistrivõistluste valikseerias toimunud kohtumine jäi tulemusega 0:0 viiki.[51]
- Eesti ettevõtjale Margus Linnamäele kuuluv valdusfirma UP Invest teatas, et ostab ettevõtte IM Arvutid, mis on Apple'i toodete volitatud edasimüüja Eestis, Lätis ja Soomes.[52]
- Ameerika Ühendriikides astus tagasi sisejulgeolekuministri kohusetäitja Kevin McAleenan.[4]
- Argentina teatas, et katkestas diplomaatilised suhted Venezuela presidendi Nicolás Maduro valitsusega ja tunnustab edaspidi Venezuela seadusliku riigipeana ennast presidendi kohusetäitjaks kuulutanud parlamendi esimeest Juan Guaidód.[53] Järgmisel päeval tühistas Argentina ka Maduro valitsuse poolt ametisse määratud diplomaatide viisad ja teatas, et tunnustab edaspidi ainult Guaidó ametisse nimetatud diplomaate.
- Burkina Faso põhjaosas Gorom-Goromi linna lähistel asuvas mošees avasid relvastatud isikud reedeõhtuse palvuse ajal tule. Hukkus 15 inimest, veel mitmed said eri raskusastmega vigastusi.[54]
- Jaapan ja Lõuna-Korea alustasid Šveitsis Genfis läbirääkimisi kahe riigi vahelise kaubandustüli lahendamiseks. Tüli sai alguse, kui Jaapan kehtestas ekspordipiirangud Lõuna-Koreale tarnitavatele materjalidele, mis on vajalikud mikrokiipide ja arvutimonitoride tootmiseks, ning Lõuna-Korea kaebas omakorda Jaapani piirangute peale Maailma Kaubandusorganisatsioonile.[55]
- Kongo DV idaosas kukkus alla Gomast Kinshasasse teel olnud kaubalennuk, mille pardal viibisid mitmed presidendi administratsiooni töötajad. Õnnetuses hukkusid kõik meeskonnaliikmed ja kaheksa reisijat.[56]
- Norra pealinnas Oslos tehti teatavaks 2019. aasta Nobeli rahuauhinna laureaat, kelleks sai Etioopia peaminister Abiy Ahmed. Teda tunnustati aastaid kestnud relvakonflikti lõpetamise eest naaberriigi Eritreaga.[57]
- Suurbritannias Manchesteris Manchester Arndale'i kaubanduskeskuses pussitas vaimuhaige 40. eluaastates mees kolme inimest, kellest ühegi vigastused polnud eluohtlikud. Tekkinud segaduses sai vigastada veel kaks inimest. Ründaja peeti sündmuskohal kinni, tema kinnipidamisele aitasid kaasa sündmuskohal viibinud tsiviilisikud.[58]
- Eesti president Kersti Kaljulaid oli ühepäevasel töövisiidil Kreeka pealinnas Ateenas, kus ta osales Arraiolose grupi riigipeade kohtumisel ja kohtus ka Iirimaa presidendi Michael D. Higginsiga.[59]
- Eesti välisminister Urmas Reinsalu kohtus Pariisis Prantsusmaa välisministri Jean-Yves Le Drianiga.[60]
- Eesti Ametiühingute Keskliidu kongressil valiti organisatsiooni esimeheks tagasi ainsana sellele ametikohale kandideerinud Peep Peterson.[61]
- 2019. aasta Ecuadori protestid: Ecuadori president Lenín Moreno kehtestas jätkuvate meeleavalduste tõttu pealinnas Quitos komandanditunni.[62]
- Hollandis Amsterdamis toimus ulatuslik meeleavaldus, millel nõuti aktiivsemat tegutsemist kliimamuutuste pidurdamiseks. Kuna meeleavaldajad blokeerisid ilma loata liikluse Blauwbrugi sillal, sekkus politsei ja pidas kinni 130 meeleavaldusel osalenud inimest.[63]
- Keenias Somaalia piiri lähistel politseiautole korraldatud pommirünnakus hukkus vähemalt 10 politseinikku.[64]
- Operatsioon Rahu Allikas: reaktsioonina Türgi pealetungile Süürias teatasid Prantsusmaa ja Saksamaa, et peatavad relvastuse müügi Türgile.[65]
- Austrias Vorarlbergi liidumaal toimusid kohaliku parlamendi valimised, mille võitis Austria Rahvapartei, kogudes 43,6% häältest ja saades 17 kohta 36-liikmelises parlamendis. Valimisaktiivsus oli 60,6%.[4]
- Poolas toimusid parlamendivalimised. Valimised võitis ka seni võimul olnud erakond Õigus ja Õiglus, millele antud 43,6% häältest tagasid talle absoluutse enamuse (235 kohta 460-liikmelises parlamendis). Valimisaktiivsus oli 61,7%.[4]
- Saksamaal algas klassikalise muusika auhindade Opus Klassik kahepäevane auhinnatseremoonia. Aasta dirigendiks valiti eestlane Paavo Järvi, aasta heliloojaks sakslane Jörg Widmann.[66]
- Somaalias tulistati Muqdisho rahvusvahelise lennujaama pihta vähemalt kolm suurtükimürsku, vigastada sai kuus inimest. Vastutuse rünnaku eest võttis äärmuslik islamiliikumine Ash-Shabāb.[67]
- Tuneesias toimus presidendivalimiste teine voor. Presidendiks valiti 72,7% häältega Kaïs Saïed. Valimisaktiivsus oli umbes 55%.[4]
- Ungaris toimusid kohalike omavalitsuste valimised. Pealinnas Budapestis ja veel mitmes suuremas linnas saavutas valimisvõidu ühinenud opositsioon.[68]
- Eestis Tallinnas A. Le Coq Arenal toimus 2020. aasta Euroopa meistrivõistluste valiksarja kohtumine Eesti jalgpallikoondise ja Saksamaa jalgpallikoondise vahel. Eesti kaotas mängu tulemusega 0:3 vaatamata sellele, et suurema osa kohtumises mängis Eesti koondis arvulises ülekaalus.[69]
- Operatsioon Rahu Allikas: Ameerika Ühendriikide president Donald Trump ähvardas kehtestada Türgile Süüriasse tungimise eest ulatuslikud sanktsioonid.[70] Samal päeval teatatski Ameerika Ühendriikide rahandusministeerium sanktsioonide kehtestamisest Türgi kaitseministrile Hulusi Akarile, siseministrile Süleyman Soylule ning energeetika- ja loodusvarade ministrile Fatih Dönmezile. Kõigi nende varad külmutati ja neile kehtestati sissesõidukeel Ameerika Ühendriikidesse.[71]
- Balti Assamblee määras oma kirjanduspreemia eesti kirjanikule Leelo Tunglale tema 2018. aastal ilmunud koondteose "Seltsimees laps" eest.[72]
- Hispaanias Madridis mõistis Hispaania ülemkohus karistused 10 Kataloonia poliitikule ja 2 kodanikuaktivistile, keda süüdistati oktoobris 2017 toimunud Kataloonia iseseisvusreferendumi läbiviimises, mille Hispaania valitsus ja ülemkohus olid kuulutanud põhiseadusega vastuolus olevaks. Süüdimõistetuile määrati eri pikkusega karistused, Kataloonia endist asepeaministrit Oriol Junquerast karistati näiteks 13-aastase vangistusega, Kataloonia parlamendi endist spiikrit Carmé Forcadelli 11,5-aastase vangistusega. Kohtuotsuste peale vallandusid Kataloonia pealinnas Barcelonas samal päeval massilised meeleavaldused.[73]
- Saksamaal Frankfurdis kuulutati välja 2019. aasta Saksa Raamatuauhinna laureaat, kelleks sai Bosnia ja Hertsegoviinast pärit kirjanik Saša Stanišić romaaniga "Herkunft".[74]
- Suurbritannias tehti teatavaks 2019. aasta Bookeri auhinna laureaadid. Erandkorras läks auhind jagamisele kahe kirjaniku, Margaret Atwoodi ja Bernardine Evaristo vahel. Evaristost sai ühtlasi esimene mustanahaline naiskirjanik, kes on Bookeri auhinna võitnud.[75]
- Eestis andis Konkurentsiamet Soome ettevõttele Veho loa Eesti automüügiettevõtte Silberauto omandamiseks.[76]
- Hispaania autonoomse piirkonna Kataloonia pealinnas Barcelonas eelmisel päeval vallandunud meeleavaldused muutusid vägivaldseks. Meeleavaldajad ründasid politseinikke ning süütasid tänavatel prügikaste ja piirdeaedu. Politsei pidas kõigele vaatamata kinni vaid neli inimest.[77]
- Mosambiigis toimusid presidendi- ja parlamendivalimised. Presidendiks valiti 73% häältega senine president, erakonna FRELIMO kandidaat Filipe Nyusi. Ka parlamendivalimistel saatis edu FRELIMO-t, mis sai 250-liikmelises parlamendis 184 kohta. Valimisaktiivsus oli 50,7%.[4]
- Prantsusmaa pealinnas Pariisis toimus tuhandete osavõtjatega meeleavaldus, millel tuletõrjujad nõudsid töötasu tõusu. Kui meeleavaldus kaldus kokkulepitud marsruudist kõrvale ja sellel osalejad keeldusid politsei korraldustele allumast, kasutas politsei meeleavaldajate ohjeldamiseks pisargaasi ja veekahurit.[78]
- Rumeenia president Klaus Iohannis tegi ettepaneku valitsuse moodustamiseks suurima opositsioonierakonna Rahvusliku Liberaalse Partei esimehele Ludovic Orbanile.[4]
- Operatsioon Rahu Allikas: Ameerika Ühendriikide asepresident Mike Pence ja riigisekretär Mike Pompeo alustasid visiiti Türgis, et kohtuda president Recep Tayyip Erdoğaniga ning veenda teda lõpetama sõjalist operatsiooni Süüria põhja- ja kirdeosas.[79]
- Filipiinide lõunaosas toimus 6,4-magnituudine maavärin. Suurimaid kahjustusi sai Mindanao provints, kus purunesid hooned ja katkes elektrivarustus. Esialgsetel andmetel hukkus üks inimene.[80]
- Hongkongi tegevjuht Carrie Lam oli sunnitud ära jätma oma traditsioonilise aastakõne kohalikus parlamendis, sest opositsiooni esindajad karjusid ta maha. Lam lahkus istungilt ja lubas avalikustada oma kõne hiljem videosalvestisena.[81]
- Saksamaal Frankfurdis algas Frankfurdi raamatumess.[82]
- Eestis teatas ettevõtja Margus Linnamäele kuuluv valdusfirma UP Invest Piletilevi müügiketti haldava ettevõtte Baltic Ticket Holdings ostmisest.[83]
- Ameerika Ühendriikides teatas energeetikaminister Rick Perry, et lahkub 2019. aasta lõpul ametist.[4]
- Gibraltaris toimusid parlamendivalimised. Valimised võitis absoluutse enamusega Sotsialistliku Tööpartei ja Liberaalse Partei valimisliit, mis sai 52,5% häältest ja 10 kohta 17-liikmelises parlamendis. Valimisaktiivsus oli 70,9%.[4]
- Operatsioon Rahu Allikas: Türgi võimud nõustusid pärast president Recep Tayyip Erdoğani kohtumist Ameerika Ühendriikide asepresidendi Mike Pence'i ja riigisekretär Mike Pompeoga peatada 120 tunniks sõjategevuse Süüria territooriumil, et anda kurdide väeüksustele võimaluse taganemiseks.[84]
- ÜRO Peaassamblee valis ÜRO Inimõiguste Nõukogu 14 uut liiget aastateks 2020–2022. 105 häälega valiti nõukogu liikmeks ka Venezuela, mille vastu olid enam kui 50 riiki teinud aktiivset kampaaniat, leides, et president Nicolás Maduro režiim rikub ise süsteemselt inimõigusi.[85]
- Afganistani idaosas Nangarhāri provintsis toimunud rünnakus mošeele hukkus vähemalt 62 reedeõhtusel palvusel osalenud meest, veel üle 100 inimese sai vigastada. Mošeesse oli paigaldatud mitu lõhkelaengut, mis palvuse ajal õhiti.[86]
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump nimetas uueks energeetikaministri kandidaadiks Dan Brouillette'i.[4]
- Ameerika Ühendriikide uurimislaeval Petrel viibinud ajaloolased teatasid agentuurile Associated Press, et on leidnud 1942. aastal Midway lahingus uputatud Jaapani lennukikandja Kaga vraki. Siiani oli varem teada vaid ühe lahingus hukkunud laeva asukoht, kokku uppus lahingu käigus seitse suurt sõjalaeva.[87]
- Kataloonia omavalitsuse endine president ja üks Kataloonia iseseisvusreferendumi autoreid, ennast mitmeid kuid Hispaania vahistamiskäsu eest Belgias varjanud Carles Puigdemont andis ennast vabatahtlikult Belgia võimude kätte.[88]
- Kataloonias algas üldstreik, millega protesteeriti Kataloonia iseseisvusreferendumi korraldanud poliitikutele määratud ränkade vanglakaristuste vastu. Samal ajal jätkusid Barcelonas ja teistes Kataloonia linnades viiendat päeva ka samal põhjusel vallandunud meeleavaldused.[89]
- Liibanoni pealinnas Beirutis puhkesid kokkupõrked kavandatavate maksutõusude ärajätmist nõudvate meeleavaldajate ja politseinike vahel. Meeleavaldajad üritasid läbi tungida valitsuse ja parlamendi hoonete ümber püstitatud turvatõketest ning loopisid politseinikke kividega. Samal päeval võttis valitsus maksutõuse sisaldanud eelnõud tagasi, kuid see proteste ei lõpetanud.[90]
- Suurbritannias läks saneerimisele riidekaupluste kett Bonmarché, millel on kokku 318 kauplust ja ligi 2900 töötajat.[91]
- Eestis lahkus Keskerakonna juhatuse koosseisust Janek Mäggi, tema asemel sai uueks juhatuse liikmeks Erki Savisaar.[92]
- Eestis anti üle esimene Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia, mille pälvis telesaatejuht ja kultuurikriitik Joonas Hellerma.[93]
- Liibanonis astus mitmendat päeva kestnud ulatuslike meeleavalduste tõttu ametist tagasi neli ministrit, kes kuulusid kristlasi esindavasse Liibanoni Jõudude parteisse. Ministrid nentisid, et valitsus ei ole võimeline meeleavaldajate nõudmisi täitma ega saa seetõttu ametis jätkata.[94]
- Põhja-Makedoonia peaminister Zoran Zaev esines üleskutsega korraldada riigis ennetähtaegsed parlamendivalimised. Peaministri üleskutse oli tingitud Euroopa Liidu liikmesriikide suutmatusest jõuda kokkuleppele liitumisläbirääkimiste alustamiseks Põhja-Makedooniaga, milleni jõudmine on olnud peaminister Zaevi ja tema erakonna üks peamisi valimislubadusi ja eesmärke.[95]
- Brexit: Suurbritannia parlamendi alamkoda kiitis häältega 322:306 heaks niinimetatud Letwini täienduse Euroopa Liidust lahkumise lepingu eelnõule, millega blokeeriti Euroopa Liidust lahkumine seni, kuni kõik selleks vajalikud seadused on parlamendis vastu võetud. Sisuliselt tähendus vastu võetud täiendus, et Suurbritannia valitsus peab taas paluma Euroopa Liidult sealt lahkumiseks pikendust. Samal päeval saatiski valitsus Euroopa Ülemkogu eesistujale Donald Tuskile vastava taotluse, kuid peaminister Boris Johnson ise seda ei allkirjastanud.[96][97]
- Tšiili valitsus kuulutas pealinnas Santiagos metroopiletite hinnatõusu vastu puhkenud ulatuslike meeleavalduste tõttu välja erakorralise seisukorra. Muuhulgas süütasid meeleavaldajad energeetikafirma Enel Generación Chile peakorteri ja 19 metroojaama. Mitmel pool linnas toimusid kokkupõrked meeleavaldajate ja politseinike vahel.[98]
- Venemaal Krasnojarski krais purunes Seiba jõel asunud tamm ja jõgi ujutas üle selle kaldal asunud kullakaevanduse tööliste laagri. Hukkus vähemalt 15 inimest, 13 jäi esialgu kadunuks ja veel 14 vajasid haiglaravi.[99]
- Austraalias Sydneys maabus maailma pikim otselend, mis oli alanud Ameerika Ühendriikides New Yorgis ja olnud õhus kokku 19 tundi ja 16 minutit. Lennu sooritas Austraalia lennufirma Qantas Airways reisilennukiga Boeing 787 Dreamliner, mille pardal viibis 49 inimest.[100]
- Boliivias toimusid presidendivalimised, mille võitis 47,1% häältega senine riigipea Evo Morales. Valimisaktiivsus oli umbes 88%.[4]
- Indoneesias vannutati teiseks ametiajaks presidendiks Joko Widodo.[4]
- Soomes Ahvenamaal toimusid kohaliku parlamendi valimised. Valimised võitis Ahvenamaa Keskerakond, mis sai 27,9% häältest ja 9 kohta 30-liikmelises parlamendis; paremuselt teise tulemuse said Ahvenamaa Liberaalid 19,6% häältega ja 6 kohaga parlamendis. Valimisaktiivsus oli 69,1%.[4]
- Šveitsis toimusid parlamendivalimised, mille võitis konservatiivne ja immigratsioonivastane Šveitsi Rahvapartei (25,6% häältest, 53 kohta 200-kohalises parlamendis). Liberaalsetest parteidest sai suurima toetuse Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei, mida toetas 16,8% valijatest ja mis sai parlamendis 39 kohta. Valimisaktiivsus oli 45,1%.[4]
- Iisraelis teatas peaministrikandidaat Binyamin Netanyahu president Reuven Rivlinile, et ei suuda uut valitsust kokku panna.[4]
- India rikkaimas Haryana osariigis toimusid kohaliku parlamendi valimised. Valimised võitis Bharatiya Janata Party, mis sai 36,5% häältest ja 40 kohta 90-liikmelises parlamendis. Samuti toimusid valimised Maharashtra osariigis, kus Bharatiya Janata Party võitis valimised 25,8% häältega, saades 288-liikmelises parlamendis 105 kohta.[4]
- Kanadas toimusid parlamendivalimised. Valimised võitis seni opositsioonis olnud Kanada Konservatiivne Partei, mis sai 34,4% häältest, senine valitsev Kanada Liberaalne Partei jäi 33,1% häältega teisele kohale. Mandaatide jaotamise eripärade tõttu sai aga Liberaalne Partei parlamendis 157 kohta, samal ajal kui Konservatiivne Partei pidi leppima vaid 121 kohaga. Valimisaktiivsus oli umbes 66%.[4]
- Monaco välisministrina astus ametisse Laurent Anselmi.[4]
- Eesti president Kersti Kaljulaid alustas viiepäevast töövisiiti Jaapanis, kus ta osales keiser Naruhito kroonimistseremoonial ja kohtus Jaapani peaministri Shinzō Abega.[101]
- Afganistanis astus ametist tagasi välisminister Salahuddin Rabbani.[4]
- Botswanas toimusid parlamendivalimised. Valimised võitis 52,8% Botswana Demokraatlik Partei, saades 57 otsevalimistel jagatud parlamendikohast 38. Kuna võitnud partei esimees saab automaatselt presidendiks, tähendas see president Mokgweetsi Masisile ametisse tagasi valimist.[4]
- Iisraeli president Reuven Rivlin tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks liberaalsete parteide valimisliidu Sinine ja Valge peaministrikandidaadile Benny Gantzile.[4]
- Tuneesia presidendina astus ametisse Kaïs Saïed.[4]
- Eestis astus ametist tagasi infotehnoloogia- ja väliskaubandusminister Kert Kingo, kes oli XIV Riigikogu ees esinedes valetanud Jakko Väli palkamise kohta oma nõunikuks.[102]
- Rumeenias tegi peaministrikandidaat Ludovic Orban teatavaks oma kavandatava valitsuse koosseisu.[4]
- Kanadas astus Loodealade peaministrina ametisse Caroline Cochrane.[4]
- Eesti president Kersti Kaljulaid vabastas ametist kaks päeva varem oma tagasiastumisest teatanud infotehnoloogia- ja väliskaubandusministri Kert Kingo.[103]
- Eesti president Kersti Kaljulaid kutsus tagasi Eesti suursaadiku Andorras Rasmus Lumi ja nimetas tema asemel uueks suursaadikuks Mariin Ratniku. Samuti kutsus president tagasi suursaadiku Indoneesias Andres Unga ja nimetas tema asemele Kersti Eesmaa; tagasi kutsuti ka Eesti suursaadik Malaisias Riho Kruuv, kelle asemele nimetati Katrin Kivi.[104]
- Portugalis astus ametisse peaminister António Costa teine valitsus, milles peaminister võrreldes oma esimese valitsusega olulisi muudatusi ei teinud.[4]
- Tšiili president Sebastián Piñera palus kõigil oma valitsuse ministritel tagasi astuda, alustades uue valitsuskabineti moodustamist.[4]
- Argentinas toimusid presidendivalimised, mille võitis 48% häältega Alberto Fernández; senine president Mauricio Macri sai 40% häältest. Ühtlasi toimusid neljas osariigis kuberneride valimised.[4]
- Belgia peaministri kohusetäitjaks sai Sophie Wilmès. Sellega sai temast ühtlasi Belgia ajaloo esimene naispeaminister.[4]
- Omaanis toimusid parlamendivalimised, millel valiti parlamenti 86 parteitut liiget. Valimisaktiivsus oli umbes 49%.[4]
- Saksamaal Tüüringi liidumaal toimusid kohaliku parlamendi valimised. Valimistel oli edukaim Vasakpartei, mis sai 31% häältest ja 29 kohta 90-liikmelises parlamendis. Teisele kohale jäi immigratsioonivastane Alternatiiv Saksamaale, mis kogus 23,4% häältest ja sai parlamendis 22 kohta. Valimisaktiivsus oli 64,9%.[4]
- Uruguays toimusid presidendi- ja parlamendivalimised. Presidendi valimine läks edasi teise vooru, kuhu pääsesid Daniel Martínez (40,7% häältest) ja Luis Lacalle Pou (29,7% häältest). Parlamendivalimistel sai enim hääli Lai Rinne, mis võitis 99-liikmelises parlamendis 42 kohta.[4]
- Guinea-Bissau president José Mário Vaz saatis laiali peaminister Aristides Gomesi valitsuse. Järgmisel päeval nimetas president uueks peaministriks Faustino Imbali.[4]
- Liibanonis astus tagasi peaminister Sa‘d al-Ḩarīrī. President Michel Aoun palus tal aga jätkata valitsusjuhi kohusetäitjana kuni uue valitsuse moodustamiseni.[4]
- Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur valis 24 poolthäälega uueks peadirektoriks Argentinast pärit Rafael Grossi. Ta peaks ametisse astuma hiljemalt 1. jaanuaril 2020.[4]
- Guinea-Bissaus astus ametisse peaminister Faustino Imbali valitsus.[4]
- Pakistanis Karachist Rawalpindi poole teel olnud reisirong süttis põlema. Selles õnnetuses kaotas elu vähemalt 75 inimest.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
