From Wikipedia, the free encyclopedia
Ülevenemaaline Asutav Kogu (vene keeles Всероссийское Учредительное собрание) oli 1917. aastal pärast Oktoobrirevolutsiooni demokraatlikel vabadel valimistel valitud Venemaa riigikorralduse põhimõtete väljatöötamise ja seadusandliku võimu organ (parlament). See pidas oma ainsa istungi 13 tunni jooksul 18.–19. jaanuaril 1918, misjärel bolševikud selle laiali saatsid.
Pärast keiser Nikolai II troonist loobumist riigivõimu teostama asunud Ajutine Valitsus teatas 2. märtsil 1917, et peab oma peamiseks ülesandeks Ülevenemaalise Asutava Kogu kokkukutsumist.
13. märtsil 1917 moodustas valitsus "Asutava Kogu valimiste põhimääruse" alusel Erinõupidamise, mille koosseisu nimetati "riigiõiguse spetsialistid, statistikateaduse asjatundjad ja teisd asjaomased isikud, samuti [...] poliitilised ja ühiskondlikud tegelased, peamiste poliitiliste parteide ja rahvuslik-poliitiliste liinide esindajad".[1]
Selle organi esimeheks valiti kadettide esindaja Fjodor Kokoškin, liikmeteks professor Vladimir Hessen, akadeemik Aleksandr Lappo-Danilevski ja riigiõiguse magister Boriss Nolde. Töös osalesid kõikide parteide esindajad, sealhulgas ka sotsialistid: bolševikud, menševikud ja esseerid. Töö valimiste ettevalmistamisel algas 25. mail 1917.
14. juunil 1917 otsustas Ajutine Valitsus viia läbi Asutava Kogu valimised sama aasta 17. septembril ja valitud saadikud kokku 30. septembril. Valimisnimekirjade koostamise kohustus pandi kohalikele omavalitsustele, milleks Eesti aladel oli Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu.
Praktilist valimiste läbiviimist korraldas Venemaal alates 7. augustist 1917 Ülevenemaaline Valimiskomisjon eesotsas kadett Nikolai Avinov. 9. augustil 1917 viis Ajutine Valitsus valimised üle 12. novembrile ja Asutava Kogu töö alguse 28. novembrile. 23. augustil kinnitas Ajutine Valitsus ka valimiste põhimõtted: need pidid tulema üleüldised, võrdsetel alustel ning salajased.
7. novembril 1917 viisid bolševikud läbi riigipöörde ning kukutasid Ajutise Valitsuse.
Pärast võimuhaaramist kinnitas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Ajutise Valitsuse määratud Asutava Kogu valimise tähtajad. Kuna valimiskomisjoni juhiks oli kadettide esindaja, kes keeldus koostööst riigipöörde teinutega, siis 23. novembril vahistati valimiskomisjoni liikmed Rahvakomissaride Nõukogu otsusega neljaks päevaks. Neid süüdistati sabotaažis. Komisjoni esimeheks määrati nüüd bolševik Mihhail Uritski. 28. novembril keeldusid ülejäänud komisjoni liikmed koostööst temaga ja järgmisel päeval saadeti valimiskomisjon laiali.
Suure osa endise Venemaa Keisririigi läänealade (Poola, Leedu, Läti ja Ukraina) okupeerimise tõttu Saksamaa vägede poolt ei toimunud valimised kõigis ringkondades õigeaegselt ja andmed tulemuste kohta on erinevad. Valimistel osales 81 ringkonnast ainult 46. 20 ringkonnas viidi Asutava Kogu valimised üle 15. ja 26. novembrile, 12 ringkonnas viidi valimised üle detsembrisse 1917 või jaanuari 1918. 3 valimisringkonna kohta andmed puuduvad.
Eestimaa kubermangus ja Liivimaa kubermangu Eesti alal oli 7 valimisnimekirja:
Valimisnimekirjad nr 1 ja 5 – Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei ja Tartu Maakonna Maatameeste Saadikute Nõukogu
_in_the_Estonia_constituency_for_the_1917_Russian_Constituent_Assembly_election.png)
Valimisnimekiri nr 2 – VSDTP Eestimaa bolševike Tallinna komitee ja "maata- ning väiketalupoegade Keskkomitee"
Valimisnimekiri nr 3 – Eesti Tööerakond
Valimisnimekiri nr 4 – Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei
Valimisnimekiri nr 6 – Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond ja Eesti Talurahva Liit[2]
_in_Teataja,_24_Nov_1917_issue,_for_Russian_Constituent_Assembly_election.png)
Valimisnimekiri nr 7 – Eesti Demokraatlik Blokk (Eesti Demokraatlik Erakond ja Eesti Maarahva Liit)[3]
_in_Postimees_Nov_24,_1917_for_Russian_Constituent_Assembly_election.png)
Lisaks oli eestlastel ka oma nimekiri Peterburi kubermangu ringkonnas. Sellesse kuulusid:[4]
Valimistes osales 44 443 000 inimest (üldarv ca 90 000 000 elanikku Venemaa territooriumil). Antud hääled jagunesid järgmiselt: bolševikud 25%, esseerid 58%, kadetid 13% ja menševikud 4%. Valiti 715 Asutava Kogu liiget. Protsentuaalselt said bolševikud linnades 36,5% ja esseerid 14,5% häältest. Sõjaväes said bolševikud 41%, esseerid 40%, kadetid aga ainult 2% häältest; linnagarnisonides, mis asusid suurtes keskustes, oli bolševikel oluline enamus: Põhjarindel 61%, Läänerindel 67%, Balti laevastikus 57,5%.
Eestimaalt ja Liivimaa Eesti poolelt valiti Venemaa Asutavasse Kogusse:[5]
Liivimaa Läti poolelt valiti [6]
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
