From Wikipedia, the free encyclopedia
Rudolf Vakmann (vene keeles Рудольф Иоганнович Вакман) 5. mai 1894 Saidapere Kehtna vald[1] Harjumaa – 11. november 1937 Leningrad NSV Liit) oli eesti päritolu Nõukogude poliitikategelane.
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
.jpg) | |
| Sünniaeg | 5. mai 1894 |
|---|---|
| Sünnikoht | Saidapere Kehtna vald |
| Surmaaeg | 11. november 1937 |
| Erakond | VSDT(b)P |
| Amet |
Ülevenemaalise Asutava Kogu liige EKP Keskkomitee liige Kominterni kongresside saadik |
Vakmann oli erialalt elektrimontöör.
Ta oli VSDT(b)P liige 1913. aastast, Eestimaa kubermangu saadik Ülevenemaalises Asutavas Kogus "maata- ning väiketalupoegade Täitevkomitee" poolt. Aastast 1918 EKP Keskkomitee liige ning Kommunistliku Internatsionaali Eesti sektsiooni liige.
18. septembril 1918 lõpetas Vakmann koos teiste eesti kommunistlike komandöridega (Jaan Anvelt, Jaan Sihver, Davõdov, A. Krik, Paul Leevald, Harald Tummeltau, J. Pruun, Neumann) suurtükiväekooli. Nad asusid looma 1. Tallinna kütipolgu juurde 1. eesti kommunistlikku kergesuurtükiväe divisjoni, mille komandöriks sai Arno, komissariks sai Vakmann. Oktoobris siirdus divisjoni 1. patarei koos Tallinna kütipolgu 2. pataljoniga Idarindele ning võitlustes Eesti Vabadussõjas Vakmann ei osalenud.
1924. aastal tegid Nõukogude Venemaal asunud EKP Keskkomitee liikmed koostöös Kominterniga ettevalmistusi relvastatud ülestõusuks Eestis. Mässuplaani koostajateks olid Jaan Anvelt ja Karl Rimm. Mässuplaan nägi ette pealöögi andmise Tallinnas ning seejärel võimuhaaramised Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas. Mässu üldjuht oli Jaan Anvelt.
Venemaalt mobiliseeriti seal asunud eesti päritolu kommuniste ning anti nad Kominterni Eesti Sektsiooni ja Eesti sektsiooni välisbüroo sekretäri Vakmanni käsutusse. Tema organiseeris ka mässajate toimetamise Jamburgi ja Pihkva piirilõigus üle piiri.
Päast 1924. aastat oli ta Petrogradis asuva ÜK(b)P Leningradi oblastikomitee juures asuva Parteiaktiivi Massihariduse Instituudi poliitökonoomia kateedri juhataja (зав. кафедрой политэкономии Института массового заочного обучения партактива при обкоме ВКП(б))[2] ja 1930. aastail J. Marchlewski nimelise Lääne Vähemusrahvuste Kommunistliku Ülikooli eesti sektoris poliitökonoomia õppejõud.
Vakmann vahistati 6. september 1937, mõisteti süüdi NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi ja Prokuratuuri komisjoni otsuse alusel 4. november 1937, Vene SFNV KrK § 58-1a alusel, maha lastud 11. november 1937 Leningradis.[3]
Kauka tänav Tallinnas kandis aastatel 1959–1991 Rudolf Vakmanni nime.
Rudolf Vakmanni nime sai Leedu NSVs Klaipeda laevaehitustehases 1973. aastal ehitatud kalalaev. [4]
1. detsembri mässu ajal pidas patrull Tondi sõjakooli juures kinni linnast tulnud sõiduauto. Kaks autos olnuist olid Rudolf Vakmanni vennad Richard ja Erich. Moodustatud sõjaväljakohus mõistis tabatud riigipöörajad surma, mis viidi sama päeva hilisõhtul täide.
Vakmanni esimene abikaasa Linda Salm, kes töötas Leningradi Konservatooriumis laulu- ja muusikaõpetajana, vahistati 1937. aastal samuti rahvavaenlasena, mõisteti süüdi ning saadeti asumisele Siberisse.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
