Gaboni pealinnas Libreville'is jätkusid eelmisel päeval alanud opositsiooni meeleavaldused valimistel edukaks osutunud president Ali Bongo Ondimba vastu, keda kahtlustatakse valimistulemuste võltsimises. Meeleavaldajate ja julgeolekujõudude vahel puhkesid kokkupõrked.[1]
FilipiinidelDavao City ööturul toimunud pommiplahvatuses hukkus 14 ja sai vigastada 60 inimest. Plahvatus toimus ajal, mil linnas viibis külaskäigul riigi president ja Davao City endine linnapea Rodrigo Duterte.[3]
Hispaania parlament lükkas häältega 180:170 järjekordselt tagasi Mariano Rajoy kandidatuuri peaministri ametikohale.[2]
Indias toimus ühepäevane üleriigiline streik, millel avaldati meelt peaminister Narendra Modi majandusreformide vastu. Ametiühingute hinnangul osales streigil 180 miljonit inimest, mis tegi sellest väidetavalt maailma ajaloo suurima tööseisaku. Sõltumatut kinnitust nii suurele osavõtjate arvule ei ole saadud.[4]
Lõuna-Korea elektroonikafirma Samsung kutsus tagasi kõik oma uue mobiiltelefoni Samsung Galaxy Note 7 mudelid, millel oli esinenud mitmeid probleeme süttivate ja plahvatavate akudega.[5]
PakistanisMardani linnas ründas islamiäärmuslasest enesetaputerrorist kohaliku ringkonnakohtu hoonet. Rünnakus hukkus 13 ja sai vigastada 53 inimest. Varem samal päeval ründas enesetaputerrorist Peshawari linnas ka kristlaste kvartalit, kus hukkus üks ja sai vigastada veel kolm inimest.[6]
Usbekistani pealinnas Taškendis suri riigi president Islom Karimov. Presidendi kohuseid asus täitma parlamendi esimees Nigʻmatilla Yoʻldoshev.[2]
3. september
Ameerika ÜhendriikidesOklahoma osariigis toimus maavärin magnituudiga 5,6, mis oli osariigi ajaloo üks tugevamaid. Maavärina epitsenter asus Pawnee maakonnas ja selle tõukeid oli tunda ka kuues naaberosariigis. Vähemalt üks inimene sai vigastada. Kuberner Mary Fallin kuulutas Oklahomas välja eriolukorra.[7]
SaksamaalMecklenburg-Vorpommerni liidumaal toimusid liidumaa parlamendi valimised. Valimised võitis Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei, mis pälvis 30,6% valijate toetuse ja sai 71-liikmelises parlamendis 26 kohta. Paremuselt teise tulemuse saavutas immigratsioonivastane erakond Alternatiiv Saksamaale, mida toetas 20,8% valijatest ja mis sai parlamendis 18 kohta. Valimisaktiivsus oli 61,9%.[2]
5. september
Afganistani pealinnas Kabulis toimunud kahes enesetapurünnakus hukkus vähemalt 24 ja sai vigastada veel 91 inimest. Vastutuse rünnakute eest võttis äärmuslik islamiliikumine Ţālebān.[11]
Ameerika Ühendriikide president Barack Obama tühistas oma kokkulepitud kohtumise Filipiinide presidendi Rodrigo Dutertega, kes oli Obamat mitmel viisil solvanud, nimetades teda muuseas ka "hoorapojaks". Duterte solvangud oli esile kutsunud omakorda Obama kriitika Duterte vägivaldsete meetodite aadressil, mida viimane on rakendanud võitluses uimastikaubandusega.[12]
Kasahstanis vabastati ametist peaminister Kärim Mäsimov. Peaministri kohuseid asus täitma Bakõtžan Sagõntajev, kes nimetati järgmisel päeval ka uueks valitsusjuhiks.[2]
Seišellidel algasid kolm päeva kestnud parlamendivalimised. Valimistel oli edukas valimisliit Seišelli Demokraatlik Allianss, mida toetas 49,6% valijatest ja mis sai 19 kohta 33-liikmelises parlamendis. Valimisaktiivsus oli 87,5%.[2]
Türgi võimud tagandasid ametist veel üle 11 000 kooliõpetaja ja õppejõu, keda kahtlustatakse seotuses juulikuise riigipöördekatse peamiseks organiseerijaks peetava islamivaimuliku Fethullah Güleni ja tema liikumisega.[15]
Iraagi pealinna Bagdadi idaosa kaubanduskeskuses toimunud kahes enesetapurünnakus hukkus 12 ja sai vigastada veel üle 40 inimese. Vastutuse rünnakute eest võttis äärmuslik islamiorganisatsioon Islamiriik.[16]
Tansaania põhjaosas Victoria järve lähistel toimus maavärin magnituudiga 5,7, mis tõi kaasa vähemalt 13 inimese surma. Veel üle 200 inimese sai vigastada, kõige suuremaid kahjustusi sai Bukoba linn.[18]
11. september
Horvaatias toimusid parlamendivalimised. Edukaim oli paremtsentristlik valimisliit Horvaatia Demokraatlik Liit, mis sai 151-kohalises parlamendis 61 kohta. Paremuselt teise tulemuse saavutas vasaktsentristlik valimisliit Rahva Koalitsioon 54 kohaga. Valimisaktiivsus oli 52,6%.[2]
Valgevenes toimusid parlamendivalimised. 94 kohta 110-liikmelises parlamendis said parteitud kandidaadid. Valimisaktiivsus oli 74,8%.[2]
SaksamaalBerliinis toimusid liidumaa parlamendi valimised. Valimistel oli edukaim Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei, mida toetas 21,6% valijatest ja mis sai 160-kohalises parlamendis 38 kohta. Paremuselt teise tulemuse saavutas Kristlik-Demokraatlik Liit, mida toetas 17,6% valijatest ja mis sai parlamendis 31 kohta. Valimisaktiivsus oli 66,9%.[2]
Belgia pealinnas Brüsselis avaldasid tuhanded inimesed meelt Atlandi ookeani üleste vabakaubanduslepete sõlmimise vastu, süüdistades neid suurettevõtete huvide edendamises ja Euroopa tööliste olukorra halvendamises. Korraldajate hinnangul osales meeleavaldusel 10 000 – 15 000 inimest, politsei andmetel oli meeleavaldajaid umbes 6000.[19]
2016. aasta Eesti presidendivalimised: valimiskogus toimunud presidendivalimiste esimesest voorust pääsesid teise vooru edasi 83 häält kogunud Allar Jõks ja 81 häält kogunud Siim Kallas. Valimiskogus toimunud presidendivalimiste teises voorus toetas Allar Jõksi 134 valijameest ja Siim Kallast 138 valijameest, 57 valijameest jättis oma sedeli tühjaks ja kolm sedelit olid rikutud. Et kumbki kandidaat ei pälvinud enam kui poolte hääletanute toetust, loeti valimised ebaõnnestunuks ja vastavalt seadusele peab XIII Riigikogus toimuma järgmise 14 päeva jooksul uus katse riigile presidenti valida.