From Wikipedia, the free encyclopedia
Monsanto Company on rahvusvaheline agrokeemiale spetsialiseerunud biotehnoloogiaettevõte.
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel räägib agrokeemiaettevõttest; Vormel 1 ringraja kohta vaata artiklit Monsanto Park |
Monsanto Company | |
---|---|
Tüüp | Börsiettevõte (NYSE: MON) |
Asutatud | 1901 (Saint Louis, Missouri, USA) |
Peakorter | Creve Coeur Missouri, USA |
Võtmeisikud |
John Francis Queeny (1859–1933), asutaja Hugh Grant esimees, president & CEO Terrell K. Crews, finantsdirektor (CFO) Robb Fraley, tehnoloogiadirektor |
Valdkonnad | põllumajandus |
Tooted | herbitsiidid, pestitsiidid, seemned, rBST |
Käive | 11,822 miljardit dollarit (2011) |
Töötajaid | 20 600 (august 2011) |
Monsanto on maailma suurim herbitsiidi glüfosaadi tootja. Monsanto on ka maailma juhtivaid geenmuundatud seemnete tootjaid. Märtsis 2005 omandas Monsanto Seminise, saades sellega maailma suurimaks tavaseemeid turustavaks firmaks. Monsantol on üle maailma ligi 21 000 töötajat. Ettevõtte 2011. aasta käive oli 11,822 miljardit dollarit.[1] Ettevõtte asutas 1901. aastal John Francis Queeny.
Ettevõtte oli esimene, kes alustas LEDide masstootmist (1968).
Monsanto on tootnud muu hulgas insektitsiidi DDT-d ja PCB-d.
Monsanto koos Dow Chemicaliga tootis USA Kaitseministeeriumi tarvis keemiarelvana kasutatavat Agent Orange'i.
1994. aastal tõi ettevõte turule POSILAC-i veise (bovine)somatotropiini ehk bST (Eestis 2000. a seisuga keelatud ainete nimekirjas[2]), mille eesmärk on suurendada piimatoodangut ja kiirendada kasvu.[3] Hiljem müüs ettevõte toote Eli Lilly and Companyle.
Monsanto toodab ka levodopat. 2001. aastal sai Monsantos töötav William Standish Knowles Nobeli keemiaauhinna L-DOPA tööndusliku sünteesimise eest.[4]
1973. aastal hakkas Monsanto glüfosaati sisaldavad mitteselektiivseid herbitsiide turustama Roundupi nime all.[5][6]
Monsanto müüb agrotehnikaga tegelevatele ettevõtetele ja põllumeestele laias valikus sojaoa, puuvilla, nisu, maisi, rapsi ja suhkruroo jpt põllukultuuride seemneid, muu hulgas kaubamärkide Asgrow, Dekalb, Deltapine, Fontanelle, Gold Contry Seed, Channel, Hubner Seed, Jung Seed Genetics, Kruger, Lewis Hybrids, Rea Hybrids, Specialty, Stewart ja WestBred all.[7]
Alates 1996. aastast toodab Monsanto geneetiliselt muundatud seemneid.[8] Seemnete eripäraks on resistentsus glüfosaati sisaldavate herbitsiidide suhtes. Nii on võimalik põllul hävitada kõik umbrohulised. Monsanto toodetavate geneetiliselt muundatud Roundupi suhtes resistentsete taimesortide kaubamärk on Roundup Ready.
Geenid, mis taime Roundupi suhtes resistentseks teevad, on Monsanto poolt patenteeritud.
Arvatakse, et suuresti tänu Monsanto lobitööle Ameerika Ühendriikide Kongressis ja USA Põllumajandusministeeriumis on õnnestunud kehtestada mitmed regulatsioonid, mille tulemusel kiireneb geneetiliselt muundatud toodete tootmine ja müük.[9] Monsanto tippjuhtidel on pikaajalised head suhted mitme USA valitsusasutuse ja muudes asutustes või organisatsioonides vastutaval ametikohal töötavate isikutega.[10]. Monsanto tutvustab oma tooteid kõikjal maailmas ning nende lobi- ja müügitöö on edukad.
Jaanuaris 2011 teatas John Vidal (The Guardian) WikiLeaksi dokumendist, mis avab pisut Ameerika Ühendriikide diplomaatide, Hispaania ametkondade ning rahvusvaheliselt tunnustatud ettevõtte Monsanto igapäevatööga seotut. Dokumendis räägitakse igakülgsest ja kiireloomulisest abist seoses MON810-maisi kasvatamisega.[11][12][11][13]
Agressiivse lobitöö tegijana ning keskkonnale ohtlike kemikaalide, veise kasvuhormooni ja geneetiliselt muundatud seemnete tootjana on Monsanto pälvinud keskkonnaaktivistide ja -organisatsioonide kõrgendatud tähelepanu. Ettevõttele on antud halvustav hüüdnimi Mutanto.[14]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.