Lviv

Lviv
ukraina	Львів
	Vaade Lvivi vanalinnale
	Lvivi lipp Lvivi vapp
	Pindala: 171 km²
	Elanikke: 717 273 (1.01.2022)
	Koordinaadid: 49° 51′ N, 24° 2′ E

Lviv (ukraina keeles Львів, poola keeles Lwów, saksa keeles Lemberg, eesti keeles varem ka Lvov) on linn Ukrainas, Lvivi oblasti ja Lvivi rajooni keskus. Elanike arv on 2021. aasta seisuga 721 510, millega on see Ukrainas rahvaarvult seitsmendal kohal ja suurim linn Lääne-Ukrainas.

Quick Facts

Close

Lvivi vanalinn on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Enne linna asutamist kuulusid need maad vaheldumisi Poola kuningriigile ja Ruteeniale.

Galiitsia-Volõõnia vürstiriigi vürst Danilo Romanovitš rajas oma pojale, kelle nimi oli Lev (idaslaavi 'lõvi'), 1250. aastal Lvivi kohale kindluse. Aastatel 1272–1349 oli Lviv Galiitsia-Volõõnia vürstiriigi pealinn. 1349. aastal võttis Poola kuningas Kazimir Suur (Kazimierz Wielki) üle Lvivi ja seda ümbritsevad maad (kuni Podooliani), Seejärel sai Lviv mitmeks sajandiks Poola linnaks (kuni Poola esimese jagamiseni 1772). 1356. aastal sai Lviv linnaõigused.

Aastatel 1569 kuni 1772 oli Lviv Rzeczpospolita Ruteenia vojevoodkonna pealinn.

1772. aastal kaotas Rzeczpospolita suurema osa Galiitsiast esimese Poola jagamise käigus Austria ertshertsogkonnale. 1772.–1918. aastatel oli Lviv Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriigi pealinn.

Esimese maailmasõja järel sai Lvivist Lääne-Ukraina Rahvavabariigi pealinn. Kuid pärast Ukraina vallutamist Nõukogude Venemaa poolt ning 1920. aasta Nõukogude-Poola sõda vallutas Lvivi linna ja Lwówi vojevoodkonda Poola ning liitis Poola riigiga, mille koosseisus need alad olid aastatel 1919–1939. Vastavalt Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile tungisid Nõukogude Liidu väed 17. septembril 1939 Poola territooriumile ning hõivasid Lääne-Ukraina 8 piirkonda: Rivne oblasti, Ivano-Frankivski oblasti, Lvivi oblasti, Volõõnia oblasti, Tšernivtsi oblasti, Ternopili oblasti, Taga-Karpaatia ja Žõtomõri oblasti, mis olid läinud Poola riigi koosseisu 1920. aastal. 22. septembril vallutas Punaarmee Białystoki, Bresti ja Lvivi, mille ründamist olid Saksa väed alustanud nädal varem.

1939. aasta jaanuaris oli linna elanikkonnast (320 300 elanikku) peaaegu 200 tuhat poolakat, üle 80 tuhat juuti ja 30–35 tuhat ukrainlast ja teised rahvusvähemused.^[2]

Pärast NSV Liidu agressiooni Poola vastu oli Lviv 1939. aasta sügisel Nõukogude okupatsiooni all.

Aastatel 1941–1944 oli see Saksa okupatsiooni all pärast seda, kui Saksamaa ründas NSV Liitu. Sel ajal loodi Lvivi geto, kus viibinud juudi kogukond mõrvati.

1944. aasta juulis vabastati linn operatsiooni "Torm" (poola keeles akcja Burza) Lviv (Lwów) Saksa okupatsioonist Poola koduarmee ja Poola põrandaaluse poolt, kuid paar päeva hiljem jõudis linna Punaarmee. Jalta konverentsi ajaks oli alanud Poola Lvivi teine okupatsioon.

NSV Liidu ja lääneliitlaste sõlmitud Jalta konverentsi otsuste tulemusena kinnitati ka NSV Liidu poolt. aastal vallutatud Lvivi liitmine Ukraina NSV-ga. Linna poolakatest elanikkond sunniti lahkuma Poola Rahvavabariiki. Pärast 1945. aastat aeti linnas domineeriv poolakatest elanikkond linnast välja, hoolimata paljudest katsetest protestida ümberasustamise vastu ja varasematest katsetest päästa linn Poola jaoks, et Lviv ei siseneks Nõukogude Liitu, vaid lahkuks Poolast ja pöörduks tagasi Poola. Stalin ei alistunud ega nõustunud, kuigi Lviv ei olnud kunagi seotud Venemaa ega Nõukogude Liiduga.

1991. aastal sai linn pärast NSV Liidu lagunemist iseseisva Ukraina osaks. Poola vähemus elab endiselt linnas.

Ukraina 2001. aasta rahvaloenduse andmetel on 88 protsenti elanikest ukrainlased, 9% venelased ja 1% poolakad.

1931. aastal elasid Lvivis 64% poolakad, 24% juudid, 7-10% ukrainlased ja teised vähemused.