Kraków

Kraków (ka Krakov) on linn Poola lõunaosas. Ta on Väike-Poola vojevoodkonna halduskeskus. Kraków on Väike-Poola ajalooline keskus ning oli Poola kuningriigi pealinn 1596. aastani. Kraków on Poola üks suuremaid ja vanemaid linnu.

See artikkel räägib linnast Poolas; Norra ansambli kohta vaata artiklit Krakow (ansambel)

---

Kraków
[ kr'aakov ]
poola Kraków
Krakówi lipp Krakówi vapp
Pindala: 326,9 km²
Elanikke: 804 237 (30.06.2023)[1]
Koordinaadid: 50° 4′ N, 19° 56′ E

Ajalugu

Enne riiklust

Arheoloogilised uuringud näitavad, et Waweli linnamägi oli asustatud juba 20 tuhat aastat tagasi. On oletatud, et Kraków oli märgitud Claudius Ptolemaiose 142.–147. aasta kaardile. Pidev asustus on linnamäel olnud 4. sajandist alates. Legendi järgi rajas asula müütiline valitseja Krak draakoni koopa kohale. Legendid Krakist ja Wandast pärinevad 7. sajandist. Tänapäeval asuvad Waweli linnamäel loss ja katedraal.

Alates hiljemalt 5. sajandist elas Krakówi ümbruskonnas vistulaanide hõim. 8. sajandil kuulus nende asuala Suur-Määri riiki.

Teadaolevalt on Krakówit esimest korda kirjalikult maininud 965. aastal kaupmees Ibrāhīm ibn Ya‘qūb, kirjeldades seda kui kaubandusteede ristmikul asuvat metsadest ümbritsetud rikast linna.

Poola pealinn

Kraków

Krakówi vanalinn
UNESCO maailmapärand
Asukoht	Poola
Tüüp	Kultuurimälestis
Kriteeriumid	IV
Viited	29
Piirkond*	Euroopa ja Põhja-Ameerika
Koordinaadid	50° 4′ 0″ N, 19° 57′ 35″ E
Nimekirja arvatud	1978 (2. istung)
* Regioon on UNESCO määratletud

Pärast seda, kui ungarlased hävitasid Suur-Määri riigi, kuulus Kraków Böömimaale. 10. sajandi lõpuks oli ta läinud Piastide dünastia kontrolli alla. Sel ajal ehitati linna hulk telliskiviehitisi, kaasa arvatud loss ja hulk romaani stiilis pühakodasid. Alates 1150 töötas katedraali juures piiskopi järelevalve all kool. 1038 sai Kraków Poola parlamendi asukohaks. Kakssada aastat hiljem tegid mongolid linna maatasa. 1257 ehitati linn üles põhiplaani järgi, mis on sellest ajast peaaegu muutumatuks jäänud, ja sai Magdeburgi linnaõigused, kuid 1259 ja 1287 hävitasid mongolid taas linna.

1311 tõusis linna sakslastest elanikkond üles Poola kuninga Władysław I vastu. Ülestõusu nimetatakse selle juhi järgi Linnapea Alberti ülestõusuks. Mässulisi toetas Saksa ordu, kes vallutas Gdański, ent lõunas sai ülestõus lüüa. Seejärel kaotasid Lõuna-Poola sakslased oma poliitilised ambitsioonid ja hakkasid poolastuma.

1364 asutas Kasimir III Krakówi ülikooli, mis on Poola vanim ülikool. Suurriigi Rzeczpospolita pealinnana oli Kraków tähtis kultuuri- ja hariduskeskus.

1572 suri kuningas Sigismund II lastetuna ja troon läks Vasade dünastiast pärit Sigismund III-le. Krakówi tähtsus hakkas vähenema, sest järgnesid Rootsi invasioon, mille käigus linn rüüstati, ja katk, millesse suri 20 tuhat linlast. 1596 viis Sigismund III pealinna Varssavisse.

Austria provintsilinn

Poola jagamiste käigus läks Kraków Austria ertshertsogkonnale Galiitsia provintsi. Järgnenud Kościuszko ülestõus (1794) sai lüüa ning Preisi kuningriigi väed, mis selle maha surusid, röövisid tühjaks Poola kuninga varakambri, mida linnas hoiti.

Waweli katedraali tornid Krakówis

Napoleon moodustas pärast kunagise Poola ala vallutamist 1809 Varssavi hertsogiriigi, mis ei allunud naaberriikidele, vaid ainult Napoleonile. Viini kongress taastas 1815 Poola jagamise kolme riigi vahel, ainult Kraków sai vabalinna staatuse. Krakówi vabalinna pindala oli 1164 km² ja võrreldes Rzeczpospolita kuni miljoni ruutkilomeetiga pole ükski tänapäeva Euroopa riik oma pindala nii drastiliselt muutnud.

1846 toimus Krakówi ülestõus, mille eesmärgiks oli laiendada Krakówi võimu ka teistele poolakatega asustatud aladele. Ülestõus sai lüüa ja Krakówi vabalinn likvideeriti, see liideti taas Austriaga.

1866 sai Austria-Ungari Austria–Preisi sõjas lüüa ning andis Galiitsiale autonoomia. Poola keel sai provintsi ametlikuks keeleks. Sellega oli poolakate olukord Austria-Ungaris märksa parem kui Preisi kuningriigis või Venemaa keisririigis. Kraków sai poolakate rahvusluse sümboliks ja kultuurikeskuseks. Seda hakati hüüdma Poola Ateenaks ja Poola Mekaks, sest poolakad käisid Krakówis linna ja rahva kuulsusrikka mineviku sümboleid vaatamas. Suure pidulikkusega tähistati Grünwaldi lahingu 500. aastapäeva, Saksa ordu lüüasaamist.

Sel ajal muutus Kraków moodsaks suurlinnaks, saades 1901 veevärgi ja elektritrammi. (Varssavisse jõudsid elektritrammid alles 1907). Sel ajal moodustati ka Suur-Kraków: ümbruskonna alad liideti administratiivselt linnaga. Seetõttu kahekordistus Krakówi elanikkond halduspiires 5 aastaga: 1905. aasta 91 tuhandelt 1910. aasta 183 tuhandele.

Esimeses maailmasõjas vallutasid Vene väed Krakówi 1915. aasta talvel. Krakówi leegione, kes sõdisid Austria eest, juhtis sõjas Józef Piłsudski.

Nii Austria, Preisimaa kui Venemaa kaotasid sõja, mistõttu oli võimalik luua iseseisev Poola riik.

Pärast Poola riigi taasloomist

Teise maailmasõja ajal septembris 1939 tungisid Saksamaa ja Nõukogude Liit Poolale kallale ning riik jagati uuesti ümber. Saksa väed hõivasid Krakówi 6. septembril 1939. Kraków sai Saksa okupatsioonivalitsuse asukohaks. Seda juhtis Hans Frank.

Sõda mõjus väga halvasti Krakówi kultuuriväärtustele, millest paljud rööviti paljaks või hävitati. Suur hulk kultuuritegelasi saadeti läheduses olevatesse Płaszówi ja Auschwitzi koonduslaagritesse. Ühel juhul kutsuti Jagelloonide ülikooli 150 õppejõudu koosolekule, vahistati ja saadeti Sachenhauseni koonduslaagrisse.

Punaarmee hõivas Krakówi 19. jaanuaril 1945.

Pärast sõda on Krakówi elanike arv neljakordistunud. See on jäänud endiselt riigi kultuuripealinnaks. Linna ajalooline süda kanti 1978. aastal UNESCO maailmapärandi nimekirja. Sama aasta 16. oktoobril valiti linna peapiiskop Karol Wojtyła esimeseks mitteitaallasest paavstiks üle 455 aasta.

Linnaosad ja eeslinnad

Słowacki teater

1. Stare Miasto
2. Grzegórzki
3. Prądnik Czerwony
4. Prądnik Biały
5. Łobzów
6. Bronowice
7. Bieńczyce
8. Zwierzyniec
9. Dębniki
10. Łagiewniki
11. Swoszowice
12. Wola Duchacka
13. Prokocim-Bieżanów
14. Podgórze
15. Czyżyny
16. Mistrzejowice
17. Grębałów

Suurim eeslinn on Nowa Huta.

Kõrgkoolid

Maria kirik Keskturu ääres

Eesti aukonsulaadi sissepääs

• Uniwersytet Jagielloński
• Mäendusakadeemia Akademia Górniczo-Hutnicza
• Krakówi Polütehnikum Politechnika Krakowska
• Majandusakadeemia Akademia Ekonomiczna
• Akademia Wychowania Fizycznego
• Muusikaakadeemia Akademia Muzyczna
• Pedagoogikaakadeemia Akademia Pedagogiczna
• Kaunite kunstide akadeemia Akademia Sztuk Pięknych
• Põllumajandusakadeemia Akademia Rolnicza
• Paavstlik teoloogiaakadeemia Papieska Akademia Teologiczna
• Riiklik teatrikõrgkool Państwowa Wyższa Szkoła Teatralna
• Krakowska Szkoła Wyższa im. A. Frycza-Modrzewskiego
• Krakowska Wyższa Szkoła Promocji Zdrowia
• Małopolska Wyższa Szkoła Zawodowa
• Wyższa Pedagogiczna Szkoła Zawodowa im. Św. Rodziny
• Majanduse ja informaatika kõrgkool Wyższa Szkoła Ekonomii i Informatyki
• Preester Józef Tischneri nim. Euroopa kõrgkool Wyższa Szkoła Europejska im. Ks. Józefa Tischnera
• Wyższa Szkoła Filozoficzno-Pedagogiczna Ignatianum
• Kaubanduskõrgkool Wyższa Szkoła Handlowa
• Keskkonnakaitse, turismi ja rekreatsiooni kõrgkool Wyższa Szkoła Ochrony Środowiska, Turystyki i Rekreacji
• Wyższa Szkoła Ubezpieczeń
• Wyższa Szkoła Zarządzania i Bankowości

Eesti aukonsulaat

Krakówis aadressil Floriańska 15/4 hoones "Kamienica pod Wiewiórką" asub Eesti Aukonsulaat Poolas Krakówis.

Sport

Krakówi tuntumad jalgpalliklubid on Wisła ja Cracovia.

Vaata ka

• Krakówi dominiiklaste kirik
• Waweli katedraal

Viited

1. https://stat.gov.pl/obszary-tematyczne/ludnosc/ludnosc/ludnosc-stan-i-struktura-ludnosci-oraz-ruch-naturalny-w-przekroju-terytorialnym-stan-w-dniu-30-czerwca,6,35.html, vaadatud 23.10.2023.

Välislingid

• Linna koduleht
• Krakow info
• Krakow4u
• Explore-Cracow
• e-krakow.pl