Piastide dünastia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Piastide dünastia oli esimene ajalooline Poola valitsev dünastia. Esimene dokumenteeritud Poola monarh oli vürst (hertsog) Mieszko I (u. 930–992). Piastide kuninglik võim Poolas lõppes 1370. aastal kuningas Kazimierz III surmaga.
![]() | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2020) |
![]() | Artiklis puuduvad viited. (Juuni 2020) |
Piastide dünastia harud jätkasid valitsemist Masoovia hertsogkonnas ja Sileesia hertsogkondades, kuni viimane meessoost Sileesia Piast 1675. aastal suri. Piastid abiellusid mitme Euroopa aadliliini vahel ja omasid arvukalt tiitleid, mõned Saksa-Rooma riigis. Naisliinis põlvnesid ka Jan I järgsed Jagelloonide kuningad Kazimierz III tütrest.
Nime päritolu
Väidetavalt pidasid Poola varased hertsogid ja kuningad end poollegendaarse Piasti (Piast Kołodziej) järeltulijateks, keda on esmamainitud teoses "Cronicae et gesta ducum sive principum Polonorum" ("Poolakate hertsogite või vürstide kroonikad ja teod"), kirjutatud u 1113. aastal Gallus Anonymuse poolt. Siiski kasutatakse mõistet "Piastide dünastia" alles 17. sajandist. Ajaloolises teoses võttis väljendi "Piastide dünastia" kasutusele Poola ajaloolane Adam Naruszewicz, seda kaasaegsetes allikates ei dokumenteerita.
Ajalugu
Pikemalt artiklis Poola Piastide ajal

Esimesed "Piastid", tõenäoliselt polaani päritolu, ilmusid 940. aasta paiku Suur-Poola territooriumil Gieczi linnuses. Varsti pärast seda viisid nad oma residentsi Gnieznosse, kust vürst Mieszko I valitses umbes 960. aastast Civitas Schinesghe üle. Nimetus polani, slaavi: pole ("väli"), ilmub alles 1015. aastal. Piastid valitsesid ajutiselt ka Pommeri, Böömimaa ja Lausitzi üle, samuti Ruteenia ja Ungari Spiši piirkonna üle tänapäeva Slovakkias. Valitseja kandis tiitlit hertsog või kuningas, olenevalt võimupositsioonist.
Poola monarhia pidi läänes tegelema Saksa-Rooma riigi ekspansionistliku poliitikaga, mille tulemuseks oli ruuduline kooseksisteerimine, kus Piastidest valitsejad nagu Mieszko I, Kazimierz I või Władysław I Herman püüdsid kaitsta Poola riiki lepingutega, truudusvannetega ja abieluühendustega keiserlike Ottoonide ja Saali dünastiatega. Böömimaa Přemysliidide dünastia, Ungari Árpádi dünastia ja nende Anjou dünastia järglased, Kiievi-Vene, hiljem ka Saksa ordu riik ja Leedu suurvürstiriik olid vägevad naabrid.

Piastide positsiooni tabas otsustavalt killustatuse ajastu, mis järgnes 1138. aasta Bolesław III Krzywousty testamendile. Ligi 150 aastaks killustus Poola riik mitmeks hertsogkonnaks, kus Piastist hertsog võitles vormiliselt kehtiva senioraadiprintsiibi vastaselt trooni eest Krakówis, Väike-Poola Krakówi hertsogkonna pealinnas. Krooniti arvukalt hertsogeid, nagu Mieszko III Stary, Władysław III Laskonogi või Leszek Biały, ainult et kukutati veidi pärast seda. Sileesia Piastide vanem haru, Bolesław III Krzywousty vanima poja hertsog Władysław II Wygnaniec järglased, läks eraldi teed ja oli alates 14. sajandist Böömimaa krooni vasall.
Pärast seda, kui Poola kuninglik liin ja Piastide noorem haru 1370. aastal hääbus, läks Poola kroon Anjou kuningas Lajos I-le, hilisema kuninga Kazimierzi õe Elżbieta Łokietkówna pojale. Piastide Masoovia haru hääbus 1526. aastal hertsog Janusz III surmaga. Viimane Sileesia Piastide valitsev hertsog oli Jerzy Wilhelm, kes suri 1675. aastal. Tema onu krahv August, viimane meessoost Piast, suri 1679. aastal. Viimane seaduslik pärija hertsoginna Karolina Piastówna suri 1707. aastal ja on maetud Trzebnica kloostrisse. Sellegipoolest seovad arvukad perekonnad, nagu Sileesia hertsogi Adam Wacławi (1574–1617) abieluvälised järglased, oma sugupuu dünastiaga.
Vapp
Pikemalt artiklites Tšehhi vapp ja Poola vapp
Umbes 1295. aastal kasutas Przemysł II valge kotkaga vappi – sümbolit, mida hiljem nimetati Piastide vapiks või Piastide kotkaks. Sileesia Piastid kasutasid 14. sajandil kuusirbikujulist kotkast, millest sai Sileesia hertsogkonna vapp.
Piastidest valitsejad
Piastidest Poola kuningad ja valitsejad on toodud järgnevas tabelis. Kõigi valitsejate loendiks vaata Poola monarhide loend.
Nimi | Eluiga | Valitsemise algus | Valitsemise lõpp | Märkused | Perekond | Pilt |
---|---|---|---|---|---|---|
Chościsko Semovit filius Past Ckosisconis, Pazt filius Chosisconisu hertsog | 9. sajand | 9. sajand | 9. sajand | Legendaarne polaanide valitseja, Piasti isa | Polaanid (hõim) | ![]() |
Piast Piast Kołodziej Past Ckosisconis, Pazt filius Chosisconisu hertsog | 9. sajand | 9. sajand | 9. sajand | Legendaarne polaanide valitseja Chościsko poeg, Siemowiti isa Piastide dünastia asutaja | Piastide dünastia | |
Siemowit Ziemowit hertsog | 9. sajand | 9. sajand | 9. sajand | Poollegendaarne polaanide valitseja, Piasti ja Rzepicha poeg | Piastide dünastia | |
Lestek Leszek, Lestko hertsog | 9. / 10. sajand | 9. / 10. sajand | 9. / 10. sajand | Poollegendaarne polaanide valitseja, Siemowiti poeg | Piastide dünastia | |
Siemomysł Ziemomysł hertsog | 10. sajand | 10. sajand | 10. sajand | Poollegendaarne polaanide valitseja, Lesteki poeg | Piastide dünastia |
Nimi | Eluiga | Valitsemise algus | Valitsemise lõpp | Märkused | Perekond | Pilt |
---|---|---|---|---|---|---|
Mieszko I hertsog | u. 940 – 25. mai 992 | u. 960 | 992 | Siemomysłi poeg Esimene kristlik monarh Misico, dux Wandalorum | Piastide dünastia | ![]() |
Bolesław I Chrobry Bolesław I Suur ![]() kuningas | 967 – 17. juuni 1025 | hertsog: 992 kuningas: 18. aprill 1025 | hertsog: 18. aprill 1025 kuningas: 17. juuni 1025 | Mieszko I ja Doubravka Přemyslovna poeg Esimene kuningaks kroonitu Regnum Sclavorum, Gothorum sive Polonorum | Piastide dünastia | ![]() |
Mieszko II Lambert![]() kuningas | u. 990 – 10./11. mai 1034 | 1025 | 1031 | Bolesław I ja Emnilda poeg | Piastide dünastia | ![]() |
Bezprym hertsog | u. 986 – 1032 | 1031 | 1032 | Bolesław I ja Ungari Judithi (vaieldav) poeg | Piastide dünastia | ![]() |
Otto Bolesławowic hertsog | 1000 – 1033 | 1032 | 1032 | Bolesław I ja Emnilda poeg | Piastide dünastia | ![]() |
Dytryk hertsog | pärast 992 - pärast 1032 | 1032 | 1032 /1033 | Mieszko I ja Oda von Haldenslebeni lapselaps | Piastide dünastia | ![]() |
Mieszko II Lambert hertsog | u. 990 – 10./11. mai 1034 | 1032 | 1034 | Taastatud | Piastide dünastia | ![]() |
Bolesław Zapomniany hertsog | enne 1016 – 1038 või 1039 | 1034 | 1038 /1039 | Poollegendaarne, olemasolu vaieldav | Piastide dünastia | ![]() |
Kazimierz I hertsog | 25. juuni 1016 – 28. november 1058 | 1039 | 1058 | Mieszko II ja Rycheza Lotaryńska poeg | Piastide dünastia | ![]() |
Bolesław II Szczodry![]() kuningas | u. 1041 või 1042 – 2. või 3. aprill 1081 või 1082 | hertsog: 1058 kuningas: 1076 | hertsog: 1076 kuningas: 1079 | Kazimierz I ja Maria Dobroniega poeg | Piastide dünastia | ![]() |
Władysław I Herman hertsog | u. 1044 – 4. juuni 1102 | 1079 | 1102 | Kazimierz I ja Maria Dobroniega poeg | Piastide dünastia | ![]() |
Zbigniew hertsog | u. 1073 – 8. juuli 1113 | 1102 | 1107 | Władysław I ja Przecława (vaieldav) poeg Alguses koos Władysław I 1098-1102 | Piastide dünastia | ![]() |
Bolesław III Krzywousty hertsog | 20. august 1086 – 28. oktoober 1138 | 1107 | 1138 | Władysław I ja Judita Přemyslovna poeg Alguses koos Władysław I 1098-1102 Viis sisse senioraadiprintsiibi | Piastide dünastia | ![]() |
Nimi | Eluiga | Valitsemise algus | Valitsemise lõpp | Märkused | Perekond | Pilt |
---|---|---|---|---|---|---|
Władysław I Łokietek![]() kuningas | 1261 – 2. märts 1333 | 1320 | 1333 | Taastatud Poola kuningriigi taasühendamine | Piastide dünastia | |
Kazimierz III Kazimierz III Wielki ![]() kuningas | 30. aprill 1310 – 5. november 1370 | 1333 | 1370 | Władysław I Łokieteki ja Jadwiga Bolesławówna poeg peetakse üheks suurimaks Poola monarhiks | Piastide dünastia |
Naissoost Piastid
Kuninganna-abikaasad

- Świętosława, Mieszko I tütar, Taani, Norra, Rootsi ja Inglismaa kuninganna, Inglismaa, Taani ja Norra kuninga Knud Suure ema
- Świętosława Swatawa, Kazimierz I tütar, Böömimaa kuninganna
- Ryksa Bolesławówna, Bolesław III Krzywousty tütar, Rootsi kuninganna, Taani kuninga Knud V ja Taani kuninganna Zofia Rurykowiczówna ema
- Ryksa Śląska, Władysław II Wygnanieci tütar, Leóni ja Galicia kuninganna, Kastiilia kuninganna, Kogu Hispaania keisrinna
- Salomea Piastówna, Leszek Biały tütar, Galiitsia kuninganna
- Fenenna Kujawska, Ziemomysłi tütar, Ungari kuninganna
- Ryksa Elżbieta, Przemysł II tütar, Poola ja Böömimaa kuninganna
- Wiola, Mieszko I tütar, Ungari, Böömimaa ja Poola kuninganna
- Maria, Kazimierzi tütar, Ungari kuninganna
- Beatrycze, Bolko I Surowy tütar, Roomlaste kuninganna
- Jadwiga Bolesławówna, Bolesław Pobożny tütar, Poola kuninganna, Poola kuninga Kazimierz III ja Ungari kuninganna Elżbieta Łokietkówna ema
- Elżbieta Łokietkówna, Władysław I Łokieteki tütar, Ungari kuninganna, Poola, Ungari ja Horvaatia kuninga Lajos I ning Ungari ja Horvaatia kuninga Károly I ema
- Anna Świdnicka, Henryk II tütar, Saksamaa ja Böömimaa kuninganna ning Saksa-Rooma keisrinna, Roomlaste ja Böömimaa kuninga Wenzeli ema
- Jadwiga Żagańska, Henryk V Żelazny tütar, Poola kuninganna
Preesterkond

Peapiiskopid
- Bolesław Toszecki – Esztergomi peapiiskop
- Władysław Wrocławski – Salzburgi peapiiskop
Piiskopid
- Jarosław Opolski – Wrocławi piiskop
- Mieszko Bytomski – Nitra ja Veszprémi piiskop
- Henryk Mazowiecki – Płocki piiskop
- Jan Kropidło – Poznańi, Włocławeki, Kamieńi ja Chełmno piiskop, Gniezno peapiiskop (ainult vormiliselt)
- Wacław II Legnicki – Lebusi ja Wrocławi piiskop
- Henryk VIII Legnicki – Wrocławi piiskop
- Konrad IV Starszy – Wrocławi piiskop
- Aleksander Mazowiecki – Trento piiskop
- Kazimierz III Płocki – Płocki piiskop
Piastide sugupuu
Vaata ka

- Poola valitsejate loend
- Sileesia hertsogid
- Sileesia Piastid
- Masoovia hertsogid
- Suur-Poola hertsogid
- Tescheni hertsogid
- Sieradz-Łęczyca hertsogid
- Waweli loss
- Galiitsia-Volõõnia vürstiriik
- Böömimaa hertsogkond
- Poola kuningas
- Ruteenia kuningas
- Poola hertsog
- Krakówi hertsog
- Kujavia hertsog
- Sandomierzi hertsog
- Böömimaa valitsejate loend
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.