Saksi dünastia

Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat. Perekonda ennast tuntakse varaseima teadaoleva liikme Liudolfi järgi mõnikord ka kui Liudolfingid. Saksi dünastia valitsejaid loetakse ka Saksa-Rooma riigi esimeseks dünastiaks kui frangi Karolingide dünastia ja Karl Suure järeltulijad, keda üldiselt vaadeldakse Saksa-Rooma riigi asutajana.

Ottoonide sugupuu

Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas.

Valitsemine Saksamaal ja Saksa-Rooma riigis

Kuigi Saksimaa hertsog Heinrich Linnupüüdja ei saanud iial keisriks, oli ta siiski selle keiserliku dünastia asutaja, kuna tema valimine Saksa kuningaks tegi selle võimalikuks tema pojale Otto Suurele. Alates Otto I-st krooniti enamus Saksa kuningaid ka Saksa-Rooma keisriks. Saksi dünastiast valitsejate ajal sai Ida-Frangi riigist seoses Lotringi, Saksimaa, Frangimaa, Švaabimaa, Tüüringi ja Baieri hertsogkondade ühendamisega lõpuks Saksamaa.

Kui Otto I saabus 23. septembril 951 Paviasse, oli linn valmis avama oma värava Saksa kuningale. Vastavalt langobardide tavale krooniti Otto 10. oktoobril Lombardia raudkrooniga. Nagu Karl Suur enne teda, olid Otto ja tema järglased nüüd nii Saksa kuningad kui ka Itaalia kuningad.

Ka Saksamaa liit Püha Rooma riigiga, mis domineeris Saksa ajaloos aastani 1806, algas Otto Suure kroonimisega Roomas aastal 962. Kuid kavandatud Rooma riigi taastamine ebaõnnestus juba Otto III ajal.

Pärast Saksi dünastia hääbumist seoses Heinrich II surmaga aastal 1024 läks kroon Franki dünastiale. Keiser Otto Suure tütar Liutgard abiellus Lotringi hertsogi Konrad Punasega. Tema pojapojapoeg oli Saksa-Rooma keiser Konrad II. Kui Burgundia kuningas Rudolf III 2. veebruaril 1032 suri, omandas Konrad II edukalt ka selle kuningatiitli pärimislepingu põhjal, mille keiser Heinrich II oli eelnevalt aastal 1006 välja pressinud, pärast sissetungi Burgundiasse lepingu pealesurumiseks pärast Rudolfi püüet seda aastal 1016 tühistada.

Saksi dünastiast kuningad ja keisrid:

• Heinrich Linnupüüdja, Saksa kuningas ja Saksimaa hertsog, suri aastal 936
• Otto I Suur, Püha-Rooma keiser ja Saksimaa hertsog, suri aastal 973
• Otto II, Püha-Rooma keiser, suri aastal 983
• Otto III, Püha-Rooma keiser, suri aastal 1002
• Püha Heinrich II, Püha-Rooma keiser, suri aastal 1024

Mõned muud selle dünastia kuulsad liikmed:

• Liudolf, Saksimaa krahv, suri aastal 864/866
• Püha Altfrid, Hildesheimi piiskop, suri aastal 874
• Otto I Hiilgav, Saksimaa hertsog, suri aastal 912
• Gerberga, suri aastal 954
• Heinrich I, Baieri hertsog, suri aastal 955
• Liudolf, Švaabimaa hertsog, suri aastal 957
• Hadwig von Sachsen, suri aastal 965
• Brun Kölni peapiiskop ja Lotringi hertsog, suri aastal 965
• Wilhelm, Mainzi peapiiskop, suri aastal 968
• Mathilde, Quedlinburgi abtiss, suri aastal 999
• Adelheid, Quedlinburgi abtiss, suri aastal 1044
• Otto I, Švaabimaa ja Baieri hertsog, suri aastal 982
• Heinrich II Riiakas, Baieri hertsog, suri aastal 995
• Bruno, Augsburgi piiskop, suri aastal 1029

Vaata ka

• en:Family tree of the German monarchs. Saksi dünastia oli kolmas Saksamaad valitsev dünastia ja oli kõigi teistega abielude kaudu seotud.
• Wormsi konkordaat