Jahiuluk ehk jahiloom on uluk (imetaja või lind), kellele tohib jahiseaduse järgi pidada jahiajal jahti. Jahiulukite liha, sarvi, nahka, sulgi või muid kehaosi tarvitatakse söögiks või muuks tarbeks.
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2013) |
Jahiulukid jaotatakse suurulukiteks ja väikeulukiteks. Viimaste hulka kuuluvad ka jahilinnud.
Mingil kindlal alal elutsevate kütitavate ulukite kogumit nimetatakse jahifaunaks.
Eestis kütitavad jahiulukid
Eestis küttida lubatud jahiulukite loetelu[1] kinnitab Eesti kliimaminister määrusega.
Suurulukite loetelu
Väikeulukite loetelu[2]
- rebane (Vulpes vulpes)
- šaakal (Canis aureus)
- kährikkoer (Nyctereutes procyonoides)
- mink (Mustela vison)
- tuhkur (Mustela putorius)
- metsnugis (Martes martes)
- kivinugis (Martes foina)
- mäger (Meles meles)
- kobras (Castor fiber)
- ondatra (Ondatra zibethicus)
- halljänes (Lepus europaeus)
- valgejänes (Lepus timidus)
- kormoran (Phalacrocorax carbo)
- rabahani (Anser fabalis)
- hallhani (Anser anser)
- suur-laukhani (Anser albifrons)
- kanada lagle (Branta canadensis)
- valgepõsk-lagle (Branta leucopsis)
- viupart (Anas penelope)
- rääkspart (Anas strepera)
- piilpart (Anas crecca)
- sinikael-part (Anas platyrhynchos)
- soopart (Anas acuta)
- rägapart (Anas querquedula)
- luitsnokk-part (Anas clypeata)
- tuttvart (Aythya fuligula)
- mustvaeras (Melanitta nigra)
- sõtkas (Bucephala clangula)
- laanepüü (Bonasa bonasia Tetrastes bonasia)
- faasan (Phasianus colchicus)
- nurmkana (Perdix perdix)
- lauk (Fulica atra)
- tikutaja (Gallinago gallinago)
- metskurvits (Scolopax rusticola)
- naerukajakas (Larus ridibundus)
- kalakajakas (Larus canus)
- hõbekajakas (Larus argentatus)
- merikajakas (Larus marinus)
- kodutuvi (Columba livia f. domestica)
- kaelustuvi (Columba palumbus)
- hallrästas (Turdus pilaris)
- künnivares (Corvus frugilegus)
- hallvares (Corvus corone cornix)
1934. aasta jahiseaduses loeti jahiloomadeks
Kasulikud jahiloomad
- põder (Alces alces L.)
- hirv (Cervus elaphus L.)
- metskits sokk (Capreolus capreolus L.)
- metssiga (Sus scrofa L.)
- jänes (hall ja valge – Lepus europaeus Pall. ja Lepus variabilis Pall.)
- määr ehk mäger (Meles meles L.)
- nugis (Martes martes L.)
- orav (Sciurus vulgaris L.)
- lendorav (Sciuropterus russicus Tiedem.)
- metsis ehk mõtus (Tetrao urogallus L.)
- teder (Lyrurus tetrix L.)
- rabakana (Lagopus lagopus L.)
- laanepüü (Tetrastes bonasia L.)
- põldpüü (Perdix perdix L.)
- põldvutt (Coturnix coturnix L.)
- faasan (Phasianus colchius L.)
- toonekurg (valge ja must – Ciconia coconia L. ja Ciconia nigra L.)
- haigrud (perekond Ardea L.)
- hüüp (Botaurus stellaris L.)
- metsluiged (perekond Cygnus Bechst.)
- metshaned (perekond Anser Briss.)
- lagled (perekond Branta Scop.)
- ristpardid (perekond Tadorna Flem.)
- metspardid (perekond Anas L.)
- luitsnokk-part (Spatula clypeata L.)
- vardid (perekond Nyroca Flem.)
- sõtkas (Bucephala clangula L.)
- aul (Clangula hyomalis L.)
- vaerad (perekond Melanitta Boie)
- hahad (perekond Somateria Leach.)
- kosklad (perekond Mergus L.)
- kormoranid (perekond Phalacrocorax Briss.)
- pütid (perekond Podiceps Lath.)
- kaurid (perekond Colymbus L.)
- metstuvid (perekond Columba L.)
- kõik rüütlased ehk nepid (sugukond Charadriidae)
- kõik alklased (sugukond Alcidae)
- sookurg (Megalornis grus L.)
- kõik rookanalased (sugukond Rallidae)
- kõik kakulised (selts Striges, välja arvatud lumekakk (Nyctea nyctea L.) ja kassikakk (Bubo bubo L.))
Kahjulikud jahiloomad
- karu (Ursus arctos L.)
- hunt (Canis lupus L.)
- ilves (Lynx lynx L.)
- rebane (Vulpes vulpes L.)
- kärp (Mustela erminea L.)
- tõhk (Putorius putorius L.)
- nirk (Mustela nivalis L.)
- naarits (Putorius lutreola L.)
- lahits (Martes foina Erxl.)
- saarmas (Lutra lutra L.)
- hüljes (sugukond Phocidae)
- kõik kullilised (selts Accipitres)
- lumekakk (Nyctea nyctea L.)
- kassikakk (Bubo bubo L.)
- kõik vareslased (sugukond Corvidae)
- varblased (perek. Passer Koch)
- kadakarästas (Turdus pilaris L.)
Vaata ka
- Ulukiliha
Viited
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.