From Wikipedia, the free encyclopedia
Lauk (Fulica atra), varasema nimetusega vesikana, on ruiklaste sugukonda laugu perekonda kuuluv linnuliik.
| Lauk | |
|---|---|
 | |
|
| |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Kurelised Gruiformes |
| Sugukond |
Ruiklased Rallidae |
| Perekond |
Lauk Fulica |
| Liik |
Lauk |
| Binaarne nimetus | |
|
Fulica atra (Linnaeus, 1758) | |
 Lauki levila Pesitsusala Aastaringne Talvitumisala | |
| Sünonüümid | |
| |
Laugu pesitsusala hõlmab peaaegu kogu Euroopa põhjas kuni Islandi, Kesk-Rootsi ja Lõuna-Soomeni, Taga-Kaukaasia, Kesk-Aasia ja Lõuna-Siberi kuni Ohhoota mereni, Sahhalini ja Jaapani. Edasi kulgeb areaal üle Ida- ja Lõuna-Hiina ja Põhja-Birma ning võtab enda alla terve India. Ta pesitseb ka Kanaari saartel, Niiluse deltas, Uus-Guineas, Austraalias, välja arvatud Kesk-Austraalia kõrbetes ja Tasmaanias.[2]
Laugu talvitusala langeb enam-vähem kokku Vana-Rooma piiridega, lisaks Lähis-Ida ja Kesk-Aasia ilma selle kõrbealadeta, India, Indohiina ja Indoneesia ilma Bangladeshi, Vietnami, Malaka poolsaare ja Kalimantanita.[2]
Eestis on lauk tavaline haudelind. Tema pesitsusaegset arvukust hinnatakse 3000–5000 paarile, talvist arvukust 10–1500 isendile.[3] Lauk on rändlind.
Lauk on keskmise pardi suurune, kaalub 0,6–1 kg. Tal on tuhm mustjas sulestik ja valge laubakilp.
Lauk on veega seotud rohkem kui teised ruiklased. Ta eelistab soo- ja põõsataimestikku täis kasvanud mageveekogusid, madalaid järvi ja merelahti, kus taimepadrikud vahelduvad vaba vee laikudega. Kuivale maale tuleb ruik harva. Hädaohu korral sööstab ta vette ja peitub taimetihnikusse.[2]
Lauk ujub hästi, aga sukeldub halvasti. Veest tõuseb ta lendu raskepäraselt ja alati vastutuult. Sealjuures võtab ta pikalt hoogu, pladistades jalgadega mööda vett. Kui aga lauk on juba õhus, suudab ta üsna kiiresti lennata.[2]
Pesapaika saabub lauk varakult. Põhjas ei ole selleks ajaks vahel veekogud jääkattest vabanenudki. Kevadine ränne toimub öösiti, väikestes salkades või üksikult.
Pärast pesitsuskohta saabumist algavad paaritumismängud. Pärast nende lõpu moodustuvad paarid ja algab pesaehitamine. Pesa ehitavad mõlemad vanemad. Pesa ehitatakse keset tihedat taimestikku, toetub mullustele taimetüügastele ja ulatub põhjaga vette, vahel isegi ujub vees. Pesaks on veetaimede ja vartest ja lehtedest tehtud hunnik, mille keskel on süvend. Pesalohk moodustatakse märgade pilliroo, tarna ja muude taimede lehtedega, mida vanemad enne pessa asetamist kaua loputavad. Pärast kuivamist muutub pesalohk kõvaks, siledaks ja läikivaks.
On täheldatud, et isalauk ehitab kaks pesa, niinimetatud põhipesa ja sellele lisaks puhkepesa, kus mune ega poegi ei ole.
Valminud pessa hakkab emane kohe munema. munemise algusaeg kõigub areaali piires aprilli teisest poolest mai lõpuni. Täiskurnas on 4–15, sagedamini 6–9 pikergust muna. Munad on heledad, ühtlaselt tähnilised, kreemikad või savikarva. Pesalt lahkudes ei kata lauk neid kinni, mistõttu palju mune hukkub röövlindude läbi.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
