linnuliik partlaste sugukonnast From Wikipedia, the free encyclopedia
Hallhani ehk roohani (Anser anser) on suur haneline.
| Hallhani | |
|---|---|
.jpg) | |
|
| |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Ülemselts |
Galloanserae |
| Selts |
Hanelised Anseriformes |
| Sugukond |
Partlased Anatidae |
| Alamsugukond |
Anserinae |
| Perekond |
Hani Anser |
| Liik |
Hallhani |
| Binaarne nimetus | |
|
Anser anser (Linnaeus, 1758) | |
_in_flight,_Cley,_Norfolk_1700.jpg)
Hallhani on Eesti suurim haneline. Täiskasvanud lind kaalub 3–4,5 kg ning on peaaegu koduhanesuurune. Tiiva pikkus on 42–48 cm.
Põhivärvuse järgi on tegemist halli linnuga. Pea ja kael on tal pruunikashallid, tiivad ja selg helehallid ning keha alapool rinnast alates valge. Nokk on hallhanel kollakas-lihakarva, jalad roosakad.
Maailmas on hallhani levinud Euraasia metsa-, stepi- ja kõrbevööndi veekogudel. Eestis on hallhani levinud Lääne-Eesti saartel ja Pärnu lahes.
Hallhani on Eestis üsna arvukas lokaalse levikuga liik. Nende pesitsusaegset arvukust hinnatakse 600–700 paarile, talvist arvukust 0–5 isendile[1].
Hallhani saabub meile märtsis ja lahkub oktoobris-novembris. Eestis on soojematel talvedel üksikuid linde nähtud ka talvitumas.
Hallhane pesitsus- ja rändepeatuspaigad asuvad Lääne-Eesti meresaartel ja rannikul.
Tähtsamad hallhanede rändepeatuspaigad asuvad Matsalu lahe ja Haapsalu tagalahe ümbruses, Saaremaal ja Hiiumaal. Eriti arvukalt koondub neid sügisel Matsalu lahele, kus on loendatud korraga kuni 10 000 hallhane. Liigi rändeaegne arvukus ei ole viimastel aastakümnetel eriti muutunud, kuid teisenenud on nende regionaalne levik. Peatuvate hanede osa suureneb Matsalus ja väheneb Hiiumaal.
Pesapaigad on peamiselt tühemikes roostiku sees või selle servaaladel, soodes ja rabades, enamik aga eelistab meresaari. Kõrgemale mättale või pillirookuhjale ehitatakse roovartest, lehtedest ja teistest veetaimede osadest silinderjas pesa.
Aprilli teisel poolel on pesas tavaliselt 4–8 (äärmuslikel juhtudel 2–17) karedakoorelist valget muna. Mune hauvad vaid emaslinnud.
Pojad kooruvad mai esimesel poolel. Pesitsusajal on vanalinnud häirimise suhtes väga tundlikud ja seetõttu ei tohiks neid sel perioodil mingil viisil segada. Segamise tõttu mahajäetud kaitsetust pojast saab harilikult kajakate söök.
Kui pojad on võimelised vanalindudele järgnema, lahkub hanepere oma pesapaigast. Pojad on pidevalt vanemate valvsa pilgu all ja sel perioodil hukkub neid võrreldes pesitsusajaga tunduvalt vähem. Poegade sirgudes tehakse üha pikemaid retki avamerele, mille väikeste laidude ümbruses veedavad ka sulgimisaja. Sel ajal puudub lindudel lennuvõime, seepärast nad eelistavadki kaugeid avamere laide, seal kas on vähe või pole üldse nende looduslikke vaenlasi. Pojad lennuvõimestuvad juuli lõpuks. Hallhanede saabumine ja lahkumine on seotud jää lagunemise ja tekkega merel.
Sügisesel läbirändel aga peatuvad hallhaned sageli tohutute parvedena põldudel, aasadel ja muudel sarnastel lagedatel aladel.
Hallhaned toituvad eranditult taimedest.
Hallhanedele maitseb valminud teravili, eriti oder. Kuigi nad eelistavad lamandunud või madalat ja hõredat vilja, võivad nad käia ka püstises viljas. Üksnes kõrgesse ja tihedasse vilja ei söanda nad minna.
Septembris käivad hallhaned ka taliviljakülvidel ja orasepõldudel, kuid võrreldes valgepõsk-lagledega on nende tekitatud kahjustused väiksemad, sest nad toituvad ka koristatud viljapõldudel.
Hallhani on väärtuslik jahilind, keda tema sügisesel läbirändel ka intensiivselt kütitakse. Muul ajal, eriti pesitsusajal neid küttida ei tohi.
Hiiumaal on peetud tugevalt hanejahti, samal ajal on seal ahenenud lindude toitumistingimused. Matsalu looduskaitsealal on aga jaht keelatud ja ümbruskonna põllud on nüüd valdavalt üles haritud.
Hallhane tekitatud lokaalseid kahjustusi on esinenud nii Saare-, Hiiu- kui ka Läänemaal. Vastandina teistele rändehanedele teevad nad põllumeestele pahandust eelkõige sügisel. Kahjustuste aeg kestab juuli lõpust oktoobri keskpaigani.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
