From Wikipedia, the free encyclopedia
Rägapart (Anas querquedula) on partlaste sugukonda pardi perekonda kuuluv ujupart.
Rägapart | |
---|---|
| |
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Linnud Aves |
Ülemselts |
Galloanserae |
Selts |
Hanelised Anseriformes |
Sugukond |
Partlased Anatidae |
Perekond |
Part Anas |
Liik |
Rägapart |
Binaarne nimetus | |
Anas querquedula Carl von Linné, 1758 |
Rägapart kuulub soodsas seisundis liikide hulka. Esimest korda kirjeldas teda teaduslikult Carl von Linné aastal 1758.
Rägapart pesitseb enamikus Euroopas ja Aasias Briti saartest Jaapanini. Põhja poole ulatub levila Lõuna-Rootsi, Kesk-Soome, Arhangelski, Irtõši suudme, Jakutski ja Lõuna-Kamtšatkani, lõuna poole Vahemere, Kaspia mere lõunaranniku, Xinjangi ja Sungara ülemjooksuni. Eestis on ta tavaline haudelind.[2]
Rägapart on kõikjal rändlind. Ta talvitub Vahemere maades, Aafrikas kuni Lõuna-Aafrikani ja Lõuna-Aasias kuni Suurte Sunda saarteni.[2]
Eestis on ta üldlevinud väikesearvuline haudelind[3], kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 500–1000 paarile[4].
Lindu võib mõnikord segi ajada piilpardiga, kuid rägapart on sellest pisut suurem ja tagasihoidlikuma ühetoonilise sulestikuga.[2] Rägapardi üldpikkus on 37–41 cm, tiibade siruulatus 63–69 cm.[3] Ta kaalub 300–550 g.[2]
Täiskasvanud isaslinnud on hõlpsasti eristatavad oma pruuni keha ja rinnapiirkonnaga ning erevalge kulmutriibuga, mis ulatub kaugele pea külgedele.[2] Sinakad kattesuled on lennul näha suurte heledate laikudena.[2] Tume rind on samuti paremini märgatav lendaval linnul.[2] Ülejäänud sulestik on hallikas, samuti jalad ja nokk. Emastel asuvad peas nokatüvikuäärne tähn ja tume silmatriip. Sulestik sarnaneb üldosas isaspardi omaga.
Rägapart asustab lagesoid ja järvekaldaid, Eestis ka rannaniite.[2]
Rägapart on loomtoiduline. Eriti suur osa tema toidus on limustel. Ta sööb ka veeputukaid ja nende vastseid ning vähilaadseid. Veel sööb ta veetaimede võrseid, lehti ja juurikaid.[2]
Rägapart on tähtis jahilind, kuid töönduslikes kogustes teda ei kütita, sest ta talvitub kaugetel maadel ja lahkub sügisel väga vara.[2]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.