Nahk

Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.

See artikkel on elundist, materjali kohta vaata artiklit Nahk (materjal); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Nahk (täpsustus).

Imetajate naha ehitus

Imetajate nahk on enamasti kolmekihiline (loetletud väljast sissepoole):

marrasknahk ehk epidermis (epidermis)
pärisnahk ehk dermis (dermis)
alusnahk ehk subkuutis (tela subcutaneae)

Epidermis

Epidermis koosneb kihilisest lameepiteelist. Sügavamates epidermise kihtides (kasvukihis, basaalkihis) on mitoosi teel paljunemiseks võimelised rakud – keratiini sisaldavad rakud ehk keratinotsüüdid. Epidermises leiduvad ka Langerhansi rakud ja pigmenti sisaldavad rakud (melanotsüüdid), millest sõltub naha värvus.

Epidermis on pidevalt uuenev kude. Naha elutsükli käigus tekib alumistes kihtides tüvirakkudest uusi rakke, pealmistes kihtides järk-järgult raku organellid apoptoosi mõjul degenereeruvad, rakud muutuvad lamedamaks. Kõige välimises kihis leiduvad tuumatud, lamedad ja surnud rakud, mis meenutavad soomuseid. Nende eemaldumist nimetatakse deskvameerumiseks. Seda protsessi nimetatakse keratinisatsiooniks ehk sarvestumiseks, mis võtab aega umbes üks kuu.

Dermis

Dermis koosneb tihkest kiulisest sidekoest, milles leidub hulgaliselt erinevaid struktuure: vere- ja lümfisooned, närvilõpmed, puute- ja valutundlikud rakud, rasunäärmed ja higinäärme juhad, karvasibulad, silelihaskimbud jms. Ehituselt sisaldab dermis läbipõimunud kollageensete, elastsete (elastiin) ja retikulaarsete (retikuliin) kiudude kimpe. Nende võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse.

Alusnahk

Alusnahk ehk subkuutis on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel, mis koosneb peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvast asub nahaalustes kudedes, alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid.

Naha ülesanded

Nahal tervikuna on hulgaliselt ülesandeid:

kaitse – nahk kaitseb organismi sisekeskkonda väliskeskkonna mõjude eest;
homöostaatiline funktsioon – vee ja soojuse tasakaalu organismis reguleeritakse naha abil;
tundeelund – nahas asuvad puute-, valu- ja temperatuuritundlikud rakud ning vabad närvilõpmed;
süntees – D- ja B-vitamiini süntees, rasvade ladestamine.

Varem arvati, et nahk on tähtis ka kui:

erituselund – erituselundina vähetähtis, pigem on tegemist termoregulatsiooni "kõrvalsaadusega";
hingamiselund – hapnik imendub nahka tähtsusetult väikesel määral. Küll on sel olulisem roll hingamises mõne looma limanahal.