Narva maantee algus. Paremal Viru keskusTriumph Plaza, Narva maantee 7Vaade Vana-Viru tänavale, Narva maantee algusele (praeguse Viru ringi kohal) kunagise Rotermanni kaubamaja kõrval (pärast 1849. aastat, repro maalist, autor teadmata)Vasakul Tallinna Aleksandri Gümnaasiumi hoone ja vaade Narva maanteele Vene turule (1882/1890). Charles Borchardti fotoVaade Vene turule ja Narva maanteele 1928. aastal IX üldlaulupeo rongkäigugaHobutramm Narva maanteel (enne 1918. aastat)Narva maantee ja Tallinna sadam, 1914Narva maantee 15 (1937)Narva maantee 39 (1939)Narva maantee 21 ja hotell Room (Narva mnt 20) (1939)
Narva maantee (varasemas kirjapildis ka Narvamaantee) ja selle osad Tallinnas on kaugemas minevikus kandnud ka nime Viru maantee, saksa keeles Wierscher Weg (1743), Wesenbergsche Straße (1801), Narvsche Straße, Narwsche Straße, St. Peterburgsche Straße, Catharinenthalsche Straße, vene keeles Петербургская дорога, Нарвская улица.[1]
Ajalooline Tallinnast Narva kulgev tee algas linnamüüri juurest Viru värava kohalt, läks praeguse Jõe tänava kohal üle Härjapea jõe viiva silla ning kulges sealt edasi mööda mere randa ida poole. 19. sajandi algul nimetati endise Vene turu (praeguse Viru väljaku) ja Narva maantee alguse piirkonda Narva eeslinnaks. Narva maantee sillutati munakividega 1852. aastal.[2]Saksa okupatsiooni ajal 17. oktoobrist 1941 kuni 22. septembrini 1944 kandis osa tänavast Viru väljakust kuni Pirita tee alguseni Adolf Hitleri nime (saksa keeles Adolf-Hitler-Straße).[viide?]
Narva maantee 2 asus alates 1946. aastast I Lastehaigla, Tallinna Linna Lastehaigla[4] Lammutati 1979. aastal. Esimene lastenõuandla avati Tallinnas aadressil Liivalaia tänav 6 Ameerika Punase Risti poolt 1921. aastal. 1940. aasta 1. novembril avati esimene lastehaigla Tallinna I Sünnitusmaja juures Sakala tänav 32 ja 1941. aastal koliti lastehaigla Pärnu maantee 67, kus oli juba 75 voodikohta. 1944. aasta märtsipommitamisel sai lastehaigla kannatada ning viidi ajutiselt Saue valla ühte koolimajja. Septembris 1944 jätkati 50 kohaga tööd Diakoonia Haiglas Pärnu maantee 102. 1946 viidi I Lastehaigla üle Narva maantee 2 hoonesse[5]. 1973. aastal ühendati II ja III Lastepolikliinik Kesklinna Lastepolikliinikuks asukohaga Narva mnt 2, 1979. aastal kolis Kesklinna Lastepolikliinik aadressile Ravi tänav 2. Uus hoone Ravi tänav 27 valmis 1986. aastal.
Narva maantee 3 asus bensiinijaam ja puumaja, mis lammutati 1979. aastal. Avati 1923. aasta kevadel AS Silva poolt, pärast Silva pankrotti (1931) Shelli bensiinijaam.
Narva maantee 5 asunud kaks 19. sajandi lõpus ehitatud kivimaja, kus asus Lasnamäe linnaosavalitsus, lammutati enne Foorumi Ärikeskuse ehitust 2000 aastate keskel.
Narva mnt 6 asus OÜ Tarmo ja/või Baltonafta bensiinijaam aastatel 1929–1932. Narva maanteel nr 6 maja ees asunud bensiinijaam suleti Tallinna Linnavalitsuse otsusega 1. aprillist 1933.[7]
Narva maantee 9 ja Jaama tänav (nüüd Hobujaama tänava) nurgal asus bensiini- ja hooldejaam, mille avas juunis 1924 Caucasian Oil Company, hiljem omanik AS Eesti Petrol. Tuntud ka kui "Standard bensiinijaam".
1930. aastail asus Vene turu põhjapoolsel küljel, Narva maantee alguses liiniautobusside lõpp-peatus, kahe maailmasõja vahel oli Rotermanni kaubamaja hoone kaugbussiliinide oote- ja alguspaik.
Narva mnt 24 algses hoones asus Narva mnt. apteek[9].
1946. aastal viidi Diakoonia Haiglast aadressil Pärnu maantee 102 I Lastehaigla ja Tallinna Linna Lastehaigla üle majja aadressil Narva mnt 2, 1973. aastal ühendati II ja III Lastepolikliinik ühiseks Kesklinna Lastepolikliinikuks asukohaga Narva mnt 2. 1979. aastal kolis Kesklinna Lastepolikliinik majja aadressil Ravi tänav 2, kuni 1986. aastal valmis uus hoone aadressil Ravi tn 27.[10]
2015. aastal leiti Kadrioru pargi naabruses Tivoli elurajooni rajamise käigus keskaegsete kogede vrakid,[11] mis asusid 200 meetri kaugusel tänapäevasest merepiirist. Üks laevavrakk toimetati Tallinna Lennusadamasse rekonstrueerimiseks ning teine uputati ajutiselt Tallinna lahte, et selle seisukord säiliks. Üks koge on välja pandud[12]Eesti MeremuuseumiPaks Margareeta muuseum-külastuskeskuse sisehoovis.[13]
Narva maantee 1, Hobujaama tänava Viru väljaku poolsel nurgal Viru keskuse vastas paikneb ajalooline Postimaja (Tallinna peapostkontori hoone, endine Eesti Posti peakontor). Selle arhitektid on Raine Karp ja Mati Raigna. Hoone valmis 1980. 2013. aastal lõpetatud ümberehituste tulemusel valmis ajaloolises Postimajas linna kaubanduskeskus, kus on 7100 ruutmeetrit kaubanduspinda.
Narva maantee 1a, aadressil Narva mnt 1a // Viru väljak 2a (Postimajast vanalinna pool Viru hotelli vastas) on Nordic Hotelsi hotell Forum. Hoone arhitekt on Indrek Allmann. Hoone valmis 2007. Varem olid seal parkla ja taksopeatus.
Narva maantee 2 asub kuuekorruseline kivist kortermaja äripindadega alumisel korrusel. Hoones tegutsevad äriettevõtted ja tegutses kauplus Tallinn. Enne Teist maailmasõda kavandati kinnistule Narva mnt 2 (toonase aadressiga Narva mnt 10) kindlustusselts Eesti Lloydi hoonet.
Narva maantee 5 kinnistul (algselt Narva mnt 13) asub Foorumi Keskus.[14] Narva maantee 3 asus bensiinijaam ja puumaja, mis lammutati 1979. aastal. Foorumi Keskus, mis ehitati 2007. aastal, sisaldab äripindu ja kortereid. Hoone esimesel korrusel on kauplused ja restoranid. Büroohoone esimesel korrusel on kaubandustänav, mis ühendab Hobujaama tänavat ja Narva maanteed. Ülemistel korrustel asuvad büroopinnad. 2022. aastast on Foorumi Keskuse omanik Urmas Sõõrumaale kuuluv US Real Estate.[15]
Narva maantee 7 asub äri- ja eluhoone Triumph Plaza.[16] Triumph Plaza ärikeskuse hoone on ehitatud 1980. aastal ja täielikult renoveeritud 2006. aastal. Hoonet hakati ehitama 1977. aastal ja see valmis 1980. aastatel. Kolmest korpusest koosnev hoone oli varem ETKVL-i haldus- ja tootmishoone.
Narva maantee 7b asub kaheksakorruseline Zenith Ärimaja.
Narva maantee 8 asub 1956. aastal ehitatud hoone, arhitekt Paul Härmson. Kuni 1991. aastani tegutses hoones Nõukogude armee sõjakomissariaadi Eesti NSV osakond, pärast Eesti taasiseseisvumist Kaitsejõudude Peastaap[17] ja hilisem Eesti Reservohvitseride Kogu kontor.
Narva maantee 9
Narva maantee 9 on elamu-koolihoone. Arhitektid Mart Port ja Heili Härmson-Volberg, valmis 1956. aastal. Hoone ehitati ETKVL-i elamuks ja kaubanduskooliks. Hoone on valminud 1953. aasta Narva maantee hoonestuskava järgi, mis nägi ette tänavaosa väljaehitamise klassitsistliku ansamblina. Maja arhitektuurivorm on tuletatud stalinistliku ansamblikujunduse tüüpvõttest: püloonimotiiv ehk tänavaseinast eenduv tornipaar, millega kujundati linnades laiematelt tänavalõikudelt üleminekut kitsamatele. Elamu on ehitatud üleliidulise tüüpsektsiooni alusel, fassaad on kaunistatud kaarakende, portaalide, lodžade ja eklektilise ornamendiga. Tänavatasandil asusid ühiselamu, arstikabinet ja töökojad, ülemistel korrustel korterid. Eenduvas osas oli koolihoone klassiruumide, võimla ja abiruumidega. Tänapäeval on koolihoone kasutusel büroohoonena.
Narva maantee 9a (algselt Narva mnt 27) on kinnistu, kuhu ETK kavatses 1939. aastal ehitada viiekorruselise kivimaja ETK-ga seotud ühistegevuse organisatsioonide ja ettevõtete tegevuseks. Taastatud pärast teist maailmasõda 1956. aastal.
Narva mnt 9j, 2018. aastal renoveeritud majutusasutus City Yard Inn Hotel. Eelnevalt Maksu- ja Tolliameti kasutuses olnud hoone.
Narva maantee 11 asub Eesti Rahvusraamatukogu ajutine[20] hoone. 1935. aastal asutatud Raadio-Elektrotehnika Tehase (RET), Mart Porti ja Roman Urbi projekteeritud Punase RETi suur uus tootmishoone avati Narva maantee ääres 1960. aastal. Aastal 1993 lõpetas ettevõte tegevuse ja pärast seda tehase kvartal Narva maantee 11 avati. Selles renoveeritud hoonetesse kolisid Eesti Ekspress ja Eesti Maapank, hiljem tegutses selles hoones Hüvitusfond. Tehase peahoone ehitati 1997. aastal ümber pangamajaks (arhitektid Jüri Okas ja Marika Lõoke).[21] Esmalt paiknes seal Forekspank, seejärel Optiva Pank, siis Sampo Pank ja Danske Bank.
Narva maantee 13, Pro Kapitali ärikeskus
Narva maantee 12, korterelamu (algselt Narva mnt 16).
Narva maantee 13 // Aedvilja 1, kaubandus-/teeninduspinnaga Pro Kapitali ärikeskus.[22] Algselt 1962. aastal ehitatud Eesti Kaabli tootmishoonena, arhitektid Uno Rosme, Ülo Ilves ja Enno Treiberg.
Narva maantee 14 (algselt Narva mnt 36), korterelamu.
Narva maantee 15 // Aedvilja 2 (algselt Narva mnt 45/Aiavilja 2), Anton Suklese maja, arhitekt Alfred Kehva. Algselt neljakorruselisele majale (1933) on hiljem peale ehitatud viies korrus.
Narva maantee 16, korterelamu.
Narva maantee 17, äri- ja elamuhoone. 1940. aastal valminud Eugen Sachariase projekti järgi ehitatud algne üürimaja.[23]
Narva maantee 18, korterelamu. 1939. aastal valminud Eugen Sachariase projekti järgi ehitatud algne Johannes Freybachi üürimaja.[23]
Narva maantee 19 // 21 // 23, elamu-ärihoone. Narva mnt 19 hoone aadress oli algselt Narva mnt 49 ning Narva mnt 21 oli aastatel 1904–1965 Narva mnt 53 ja 1965–1976 Narva mnt 37. Eesti NSV Riikliku Projekteerimisinstituudi/Eesti Projekti arhitekt Paul Madalik, valmis 1982. aastal. Tallinna Tööstuskaubastu[24]Kaupluse Kodutarve hoonena tuntud elamurühm on üks 1980. aasta olümpiamängude eelsel ajal projekteeritud ehitistest, mis pidid Pirita poole suunduva Narva maantee ilmet kaasaegsemaks ja esinduslikumaks muutma. Hoone esindab Tallinna kesklinna kohta harvaesinevalt pikka ühtset hoonefronti. Dolomiitplaatidega kaetud fassaad kõlab kokku kõrval asuva Tallinna Ülikooli peahoonega. Hoonekompleks koosneb kahest eraldi vertikaalliigendusega elamust, neid ühendab ühekorruseline plokk kohviku (algselt lastekohvik Vigri) ja äriruumidega.[25]
Narva maantee 20/1, korterelamu. Ehitusaeg 1903 ja 1934, arhitektid Konstantin Wilcken ja neljas korrus Boris Tšernov (1904–1973). Kinnistu hooviosas asuvad ka puidust hooned 20/2 ja 20/3.
Narva maantee 26 – esimene praeguse F. R. Kreutzwaldi ja Narva maantee nurgakrundi omanik oli Aleksei Epinatjev. 1856. aasta linnaplaanil on nurgakinnistul loetavad mitu hoonet, 1880. aastate linnaplaanil on nurgakinnistu Narva maantee poolsel osal näidatud kolm hoonet. Arvatavasti on sealne suurem (idapoolne) hoone praeguse aadressiga Narva mnt 26. 1886. aastal tehti hoones ümberehitused arhitekt Nikolai Thamme projekti järgi. Hoone on 1997. aastal tunnistatud kultuurimälestiseks.[28]
Narva maantee 27 on Tallinna Ülikooli Silva hoone,[29] kus asuvad Tallinna Ülikooli bio- ja materjalitehnoloogiate, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, infoühiskonna, keskkonnateadustega) tegelevad instituudid: matemaatika ja loodusteaduste instituut, informaatika instituut, ökoloogia instituut, psühholoogia instituut, riigiteaduste instituut, rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituut ning kommunikatsiooni instituut. Senise Narva mnt 27 hoone täieliku ümberehitamise ja Narva mnt 29 laiendamise projekti autor on Ignar Fjuk. Vanas Narva maantee 27 hoones asus Teise maailmasõja ajal sõjavangide hospidal ja pärast sõda Tallinna Sadama haigla.
Narva maantee 30 (algselt Narva mnt 48) asuv juugendvilla valmis 1912–1913 ehitustehnik N. Sapošnikovi allkirjaga projekti järgi. Kompaktse põhiplaaniga villa on oma välisilmelt üsna tagasihoidlik, mõjudes paviljonilaadsena. Eramu keskmes on läbi kahe korruse ulatuv kaminaga trepihall, nn Inglise hall. Esimesel korrusel ümbritsevad seda avalikud ruumid – söögituba, väärispuidust seinatahveldisega esinduskabinet jt. Ülakorrusel paiknesid magamistoad ja avar, aknaga vannituba. Maja välisilme on terviklikuna säilinud. Hoone on 1997. aastal tunnistatud kultuurimälestiseks.[32] Hoones asub Türgi suursaatkond Tallinnas.
Narva maantee 31 korterelamu arhitekt on Miia Masso, elamu valmis 1987. aastal. Hoone ehitati Eesti Merelaevanduse tellimusel korterelamuks, majja projekteeriti lisaks korteritele ka haldusruumid, kaupluseruumid ja söökla. Hoone on Pirita poolt tulles efektne sissejuhatus kesklinna tihedalt hoonestatud alale. Fassaadikujundus meenutab kaasaegsete kruiisilaevade arhitektuuri. Maja põhiosa on viimistletud heleda dolomiitplaadiga. Elamu hooviosa on kujundatud terrassidena. Trepikojad, köögid ja elutoad on tänava pool, magamistoad hoovi pool. Hoone on üks jõulisemaid ja efektsemaid 1980. aastate postmodernismist mõjutatud korterelamuid Tallinna kesklinnas.[33]
Narva maantee 32
Narva maantee 32 asub kahekorruseline historitsistlik puitelamu, mis on ilmselt üks vanemaid säilinud kultuurimälestiseks tunnistatud[34] kahekorruselisi puitmaju Tallinnas. Hoone täpne ehitusaeg ei ole teada, 1865. aasta Tallinna kinnisvarade inventariseerimise ajal oli seal kahekorruseline puitelamu juba olemas. Hoone praegune ilme pärineb 1875. aastast, ümberehituse projekti tegi arhitekt Nikolai Thamm vanem, kes hiljemalt sellest ajast oli ise selle maja omanik. Hoone sisemist ruumijaotust on korduvalt muudetud, hoovis asunud puidust teenijatemaja (Narva mnt 34) lammutati Nõukogude ajal.
Narva maantee 33/37, elamu koos äripindadega esimesel korrusel
Narva maantee 38, 1982. aastal ehitatud seitsmekorruseline äri- ja elamuhoone, äripindadega esimesel korrusel.
Narva maantee 40, algelt Maria von Stenbock üürimaja. Renoveeritud, üürimaja Avangard.
Narva maantee 44, korterelamu. Hoone on ehitatud 1911. aastal ja projekteeritud arhitekt Aleksandr Jaroni poolt
Narva maantee 48 asuvas 1910. aasta paiku ehitatud, arhitekt Otto Schotti projekteeritud hoones, asus 1981. aastast SotsiaalministeeriumiTallinna Tervisekaitsetalitus.
Narva maantee 50, Kadrioru apteegi hoone
Narva maantee 50 ja Vilmsi tänava nurgal asub ajalooline klassitsistlikus stiilis ühekorruseline Kadrioru apteegi hoone, mis valmis kubermanguarhitektChristoph August Gableri projekti järgi aastail 1844–1845. 1873. aastal avas proviisor Georg Heinrich Haetge hoones apteegi, rahuldamaks Kadriorus suvitava Peterburi koorekihi vajadusi.[35] 1989. aastal võttis Tallinn hoone muinsuskaitse alla ja 1997. aastal kanti see riiklike kultuurimälestiste nimekirja.[36]
Narva maantee 51, Eesti Metodisti Kiriku kirikuhoone. Narva maantee ja Petrooleumi tänava ristmikul asus varem 1910. aastal konsul ErikGahlnbäcki tellimusel ehitatud paekivist kaubahoone (arhitekt Otto Schott) eri kaupluste-äride-kontoritega, mis rahvasuus on teadmata põhjustel omandanud hoopis kitsarööpmelise raudtee jaamavahi-valvurimajakese kuulsuse; hoone lammutati 1990. aastatel.
Narva maantee 63,[40]Kadrioru Ärikeskus, kus asub neli neljakorruselist äri- ja kontorihoonet.
Narva maantee 65 asus ETKVL-i Tallinna Spordiklubi staadion
Narva maantee 65A asus Kadrioru lõbustuspark ja Kadrioru tivoli[41]
Narva maantee 67, endise Kadrioru lõbustuspargi alal on uusehitised: viiekorruselised korterelamud ja viiekorruselised äripindadega korterelamud,[42][43]
Narva maantee 70, (algselt Narva mnt 78), kolmekorruseline korterelamu, Anton Alfred Rei maja, arhitekt Karl Tarvas
Narva maantee 78, kolmekorruseline kortermaja, kus aastatel 1940–1941 ja 1944–1952 elanud kirjanik August Alle ja rahvakunstnik näitleja Paul Pinna. 1950. aastail elasid selles majas ka luuletajad August Sang ja Kersti Merilaas.[45]
Narva maantee 80 asuvad 19. sajandi alguse KadrioruGeorg Witte supelsalongi juurde kuulunud nn vannimaja ehk vesiravila (ehitismälestis nr 8175[46]) ja majandushoone (ehitismälestis nr 8176[47]).
Narva maantee 90 asus Voldemar Herkeli projekteeritud kohvik Kadriorg ehk Must Luik, mille kohale ehitati uus kolmekorruseline külaliskorteritega hoone.[49] Kinnistul asub taastatud[50]Villa Mon Repos, mis ehitati suvitusvillaks, kuid kus on hiljem olnud ka restoran. Hoone tunnistati 1997. aastal kultuurimälestiseks.[51]
Narva maantee 91, endine 19. sajandi II poolel ehitatud Burchardti suvemõisa hoone
_(14578696217).jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.JPG)
.jpg)
_katuselt._Pirita_teest_paremale_jääb_mälestussammas_Russalka,_vasakule_Kadrioru_park._Taamal_supelmajad,_sadam.jpg)
.jpg)
