From Wikipedia, the free encyclopedia
Tallinna malev on Kaitseliidu territoriaalüksus, mille vastutus- ja tegevuspiirkond on Tallinn. Tallinna malev on suurimaid ja paremini varustatumaid Kaitseliidu malevaid.
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
 Kaitseliidu vapp | |
| Peakorter | Tallinn |
|---|---|
| Asukoht | Narva maantee 81, 10127 Tallinn |
| Tegevuspiirkond | Tallinn |
| Pealik | kolonel Tarmo Luhaäär (alates 11. augustist 2023) |
| Veebileht | Tallinna maleva koduleht |
.jpg)
Maleva koosseisus on umbes 2000 kaitseliitlast ja lisaks allorganisatsioonides umbes 500 liiget.
Kaitseliidu Tallinna maleva pealik on aastast 2023 kolonel Tarmo Luhaäär.
Malev jaguneb malevkondadeks ja kompaniideks.
Territoriaalsed allüksused
Eksterritoriaalsed allüksused
Maleva staap paikneb Lauluväljaku juures Narva maantee 81, enne seda 1992–1993 Vana-Viru tänaval ja 1993. aastal Narva maantee 77. Maleva käsutuses on 2 lasketiiru ja õppekompleks Nõmmel.
Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale. 17. detsembril vastu võetud põhikirja § 19. nägi ette nende lahutamise võimaluse. Töö rohkuse ja liiga laialdase ala tõttu eraldaski kolonel Oskar Raudvere Tallinna maleva Kaitseliidu Harju malevast 1. jaanuarist 1925. aastal. Ta jäi ise juhtima Tallinna malevat ja tema abi major Eduard Saulep Harju malevat. Käskkirjaga nr. 2680 kaitseväele sanktsioneeris kaitseminister 18. märtsil 1925. aastal malevate eraldamise.
Tallinna maleva propagandapealik oli kirjanik Ernst Peterson-Särgava.
Tallinna Maleva staabi ruumid asusid 1924. aastal ja 1925. aasta alguses Tallinna komandantuuris Tallinna-Harju rahvaväe ülema asutise juures. Kui Kaitseliidu peastaap 1925. aasta märtsis ostis endale Kaarli tänav nr. 8 majad, siis kolis Kaitseliidu Tallinna maleva asjaajamine komandantuurist ka peastaabi ruumidesse. 1928. aastal kavandati maleva maja ehitamist ja hoone ehitus toimus insener Artur Perna plaani järgi. Uude kahekorruselisse majja plaaniti mahutada maleva klubi, võimla ühes riietumis- ja duširuumidega, õpperuumid, õppesaal, maleva ja malevkondade staabid, naiskodukaitse ringkond, noorkotkad, arsti, instruktorite ja külalistoad. Keldrikorrusele ehitati ka 50 m pikkune siselasketiir, ladu ja veeremänguruum. 1929. aasta 31. augustil toimus aadressil Kaarli tänav 10 asuva maja pidulik sisseõnnistamine.
Tallinna maleva koosseis 1939. aasta lõpus
Üksused ja liikmete arv
KOKKU oli Tallinna malevas – 8533 liiget[viide?]
Maleva taastamine sai alguse 1990. aasta märtsis ja kuni sama aasta maini peeti Tallinna linnaosades taastamiskoosolekuid ning moodustati üksikrühmi (Nõmmel 29. märtsil, Mustamäel 10. aprillil, Tondil 26. aprillil, Kesklinnas ja Lillekülas 26. aprillil ning Lasnamäel 4. mail). Moodustati kaks malevkonda: Tallinna I malevkond (pealik Imre Annus) ja Tallinna II malevkond (pealik Tõnu Järv). I malevkond asutati 4. märtsil 1990. II malevkond koondati üksikrühmadest kokku juunis 1990. Vastavalt Kaitseliidu ülema päevakäsule nr 9, 31. maist 1991 ühendati I ja II malevkond kokku Tallinna malevaks.
Aastatel 1992–1993 asus maleva staap Vana-Viru tänaval ja 1993. aastal aadressil Narva maantee 77.[viide?]
2000. aastal viidi Nõmme malevkond taas Kaitseliidu Tallinna maleva koosseisu, nagu see oli enne 1940. aastat.
2003. aastaks oli malevas välja kujunenud viis territoriaalset malevkonda: Ida, Lääne, Lõuna, Nõmme ja Põhja malevkond; neli eksterritoriaalset malevkonda: Akadeemiline, Kalevi, Sadama ja Toompea malevkond; lisaks staabikompanii ja maleva orkester. Formeeriti ka valve- ehk korrakaitsekompanii.
---
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
