From Wikipedia, the free encyclopedia
Harju malev on Kaitseliidu malev, mis tegutseb Harjumaal.
 Kaitseliidu vapp | |
| Asutatud | 25. september 1917 |
|---|---|
| Peakorter | Kaarli tänav 10, Tallinn |
| Asukoht | Tallinn |
| Tegevuspiirkond | Harjumaa |
| Juhtkond | kolonelleitnant Arbo Probal |
| Emaorganisatsioon | Kaitseliit |
Alates 1. augustist 2022 on Harju maleva pealikuks kolonelleitnant Arbo Probal.[1]
Maleva loomise ajaks loetakse 25. septembrit 1917, kui maakonnanõukogu võttis vastu otsuse, millega tehti vallavalitsustele ülesandeks organiseerida öiseid vahisalku kaitsmaks elanikkonda ja nende vara marodööritsevate Vene sõjaväe jõukude eest.[1]
Maleva loomise ajaks loetakse 25. septembrit 1917, kui maakonnanõukogu võttis vastu otsuse, millega tehti vallavalitsustele ülesandeks organiseerida öiseid vahisalku kaitsmaks elanikkonda ja nende vara marodööritsevate Vene sõjaväe jõukude eest.[1]
Eesti Kaitse Liidu loomisel 11. novembril 1918 määrati Ernst Põdderi päevakäsuga nr 1 Kaitseliidu Tallinna ja Harju maakonna ülemaks ning Tallinna linna komandandiks Peeter Kann. Tallinna linna komandandina oli tema käsutuses tugevaima ja kindlaima jõuna 3. Eesti polgu ohvitserkond, kes pärast polgu likvideerimist Saksa okupatsioonivõimude poolt peagu täies koosseisus astus spordiselts "Kalevisse" selleks, et kokku jääda ja koos olla. Peeter Kann oli okupatsiooni ajal ja ka varem 3. Eesti polgu ülem ja tundis selle polgu ohvitsere, mispärast oli kerge nende seast endale kaastöölisi valida. Peeter Kann abid kaptenid Karl Erma ja Кarunga ja jaoskondade ülemad Bernhard Abrams, Eugen Dreverk, Johan Schmidt, Kuusik, Vokk, Lepp, Vunk olid kõik 3. Eesti polgu ohvitserid.
Tallinna linna komandandi kasutuses oli ka okupatsiooni ajal organiseeritud Tallinna keskkoolide vanemate klasside õpilaste rühm, mis koosnes umbes õpilasest ja mida juhtisid vennad Riibergid ja veel mõned teised. See õpilaste rühm arenes mõne päeva jooksul mitmekordseks, ja hiljem nimetati see õpilaste salk tolleaegse kaitseministri K. Pätsu poolt Tallinna Kooliõpilaste Pataljoniks. Detsembrikuus sõitis sellest pataljonist õpilast löögipataljoni nime all Aegviidu raudteejaama kindral Aleksander Tõnissoni käsutusse.
1925. aastal kehtestatud uue Kaitseliidu põhikirjaga fikseeriti täpsed Kaitseliidu allüksuse nimetused. Kaitseliidu ringkond nimetati malevaks ja senised jaoskonnad malevkondadeks. Kaitseliidu Tallinna malev eraldati Harju malevast 1. jaanuaril 1925. Senine malevapealik kolonel Oskar Raudvere sai uue, Tallinna maleva pealikuks, Harju malevat jäi juhtima Raudvere senine maakonna rahvaväe ja Kaitseliidu ülema abi major Eduard Saulep VR I/3. KL Harju malev jagati 8 malevkonda.
Harju maleva Linnaümbruse malevkonda, hilisema Rävala malevkonda kuulus 14 iseseisvat malevkonna üksust.
Pikemalt artiklites Rapla malevkond, Harju maleva Hageri-Kohila malevkond, Kuusalu malevkond ja Keila malevkond Pikemalt artiklites Kloostri malevkond, Nissi malevkond, Juuru malevkond ja Kose malevkondSeamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
