Tänav kattub samanimelise aadressiobjektiga (liikluspind), mis erinevalt tänavast ulatub linnast välja Saku–Laagri teeniLaagri alevikus. Ühtlasi kattub tänav kahel lõigul (ristumiseni Männiku teega ja enne linnapiiri) Tallinna–Pärnu–Ikla maanteega.
Tallinna vanalinnastPärnusse ja Läänemaale suunduv tee oli üks vanemaid Tallinnas. Tallinnas linnainsenerina tegutsenud H. J. Woltemate poolt 1680. aastal valminud esimeselt Tallinna linnasarase plaanilt võib välja lugeda paljude lõunasse suunduvate teeharude olemasolu. Samuel Waxelbergi Tallinna sarase kaart[2] näitab samuti, et 17. sajandi viimastel kümnenditel kulges Tallinnast lõunasse suunduv tee mitmes harus peaaegu samal joonel tänase Pärnu maanteega. Sama situatsiooni esitab ka Tallinna linnaarhiivis säilitatav Tallinna gümnaasiumi matemaatika ja õigusteaduse professori Heinrich Julius Woltemate (1651–1696) teine kaart 1689. aastast.[3] Ajalooline Pärnu maantee kulges mööda praegust Tondi tänavat, suundus Rahumäe teelahkme juurest üle Tondi liivikute ning tõusis Rahumäe kalmistu taga mäkke. Edasi kulges piir mööda praegust Vana-Pärnu maanteed kuni Nõmme turuplatsini.[4] Praegune Tondi tee oli kaua aega üheks Pärnu maantee raskemini läbitavaks lõiguks, kuni 19. sajandi teisel poolel alustati ulatuslike metsastamis- ja kuivendustöödega, paranesid ka liiklusolud. 19. sajandi lõpul õgvendati Tondi teed sellisena, et Tondi mõisa peahoone jäi ühele poole teed ja majandushooned teisele poole. Tondi mõisast Rahumäe poole jääv tee kandis tollal Vana Pärnu postimaantee nime.[5]
1887. aastal avati praeguse Liivalaia tänava ja Suur-Pärnu maantee nurgal Kosmose kino ees oleva haljasala kohal Tallinna Evangeeliumi Seltsihoolekandeasutus nimega Magdaleenium[6], kus püüti prostituute korralikku ellu tagasi juhtida.
Pärnu maantee 8, Adolf Steinmanni kinnistul asus aastatel 1922–1936, arhitektide Herbert Johansoni ja Eugen Habermanni projekteeritud kiviseinte, plekk-katuse ja suurte vitriinakendega kauplusehoone. Majas tegutsesid B. Michelson ja Ko. koloniaalkauplus ning 1932. aastast E. Wildtagi kauplus. Aastatel 1936–1937 ehitati kauplusehoone asemele arhitekt Eugen Sachariase projekti järgi seitsmekorruseline äri- ja büroopindadega kortermaja, Pärnu maantee 8.
Suur-Pärnu ja Väike-Pärnu maantee
1936. aastast, hakkasid kesklinna suunduv Suur-Pärnu maantee ja osa Väike-Pärnu maanteest kandma Pärnu maantee nime[7]. Seni oli Tõnismäelt lõuna suunas suunduv tee kandnud nimetust Suur-Pärnu maantee. Suur-Pärnu ja osa Väike-Pärnu maanteest hakkasid kandma Pärnu maantee nime.
1930. aastate teisel poolel ehitati ka Pärnu maantee uuele osale tänapäevased hooned (Pärnu mnt 36 (1936), Pärnu mnt 32 (1937), Pärnu mnt 30 (1936), Pärnu mnt 28 (1937), Pärnu mnt 26 (1935), Pärnu mnt 23 (1934), Pärnu mnt 21 (1938), Pärnu mnt 20 (1938), Pärnu mnt 16 (1935), Pärnu mnt 14, Hotell Palace 1937), Pärnu mnt 16 (1935) jt.
Saksa okupatsiooni (1941–1944) ajal kandis tänav saksapärast nime Pernausche Straße.
Pärnu maantee 6 // Müürivahe 28 (algselt Valli 10), Urlamaja, hoones asub kauplus Laste Maailm. Arhitekt Eugen Habermann (1933). Kultuurimälestis nr 3055[13] Hoones, Valli tn. nr. l0 tegutses 23. oktoobrist 1933. aastast Majaomanike Krediitpank.
Pärnu maantee 8 // Väike-Karja 9 Heili maja (ka arstide maja), kus asus 1. jaanuarist 1938[14]Majaomanike Krediitpank, hoone valmis 1937 osaühisus „Elamu“ tellimusel, arhitekt Eugen Sacharias[15].
Pärnu maantee 9, büroohoone. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond, hoones tegutsenud aja jooksul ka Tallinna Linna Kesklinna Rajooni ja Tallinna Linna Lenini rajooni RSN Täitevkomitee.
Suur-Karja 23 // Pärnu maantee 10 // Väike-Karja 10 // 12,[16]Saarineni maja[17], kus asuvad Rahva Raamatu raamatupood. 20. sajandi alguses asusid majas ka Tallinna Vastastikuse Krediidiühisuse/Tallinna Krediitpanga ruumid. Arhitekt Eliel Gottlieb Saarinen (1912), kultuurimälestis nr 3056[18] 1991. aastast asus hoones peale renoveerimist Tartu Kommertspank, pangaruumid hoone teisel korrusel. Hoone esimesel korrusel tegutses Tallinna linna I apteek[19] Kui Eesti taasiseseisvumise järel, Tartu Kommertspank läks 17.11.1992 moratooriumi alla ja seejärel sundlikvideerimisele, omandas pangaruumid Tallinna Pank.
Pärnu maantee 20 elamu, kullassepa ja väärismetallimeistri Roman Tavasti hoone, projekteerinud Karl Burman vanem (1938). Kultuurimälestis nr 8530[23]
Pärnu maantee 21 AS Mobile aktsionäri ja direktori August Külma maja, AS Mobile esindusäri kuni 1940. aastani. Arhitekt Eugen Sacharias (1938)
Pärnu maantee 22 Kawe kelder, endine šokolaadivabriku Kawe laohoone, kultuurimälestis nr 27055. Hoone ehitati põhjalikult ringi 1990. aastatel[24]
Pärnu maantee 23 elamu. Arhitekt Eugen Sacharias (1934), kultuurimälestis nr 8531[25]
Pärnu maantee 26 elamu- ja ärihoone (algselt Väike-Roosikrantsi 10), arst Harry Adamsi maja. Arhitekt Eugen Sacharias (1935), kultuurimälestis nr 8532[26]
Pärnu mnt 27 elamu- ja ärihoone (algselt Sakala 50). Pärnu mnt 27 maja lasi ehitati 1937. aastal vabriku Rauaniit direktor Gedeli Itskowitsch, arhitekt Boris Tšernovi projekt (1937)[27] 1940. aasta lõpul asus majas NSV Liidu SARKi PiirivalveNKVD Balti ringkonna piirivalvevägede valitsus. Sõjajärgsetel aastatel, hiljemalt 1953. aastani tegutses majas Tallinna Miilitsavalitsus ja Tallinna Miilitsa Peavalitsus[28]. 1995. aastal tagastati osa majast õigusjärgsetele omanikele.
Pärnu maantee 28 elamu- ja ärihoone. Arhitekt Aleksander Wladovsky (1937). Kultuurimälestis nr 8533[30]Eesti NSV ajal asus hoone esimesel korrusel raamatukauplus Võitlev Sõna, aastast 1999 Cafe VS.
Pärnu maantee 30 elamu, (algselt Väike-Roosikrantsi 14, arstide Erich Wulffi ja Hugo Hoffmanni maja). Arhitekt Erich Jacoby (valmis 1936). Kultuurimälestis nr 8534[31]. Eesti NSV ajal tegutses hoone esimesel korrusel Ühendettevõtte Tõnismäe ekspressbaar[32]
Europark Estonia OÜ tasuline parkla, Pärnu maantee 31, kus varem asus Balti Sepiku kohvik
Pärnu maantee 32 elamu- ja ärihoone, kultuurimälestis nr 8535,[33] valmis 1937, arhitekt Eugen Habermann. Eesti NSV ajal tegutses hoone esimesel korrusel Tallinna Rajoonidevahelise kaubanduskontori kauplus Aedvili[34]
Pärnu maantee 33 asub Das Haus 2020. aastal valminud äri- ja elamukvartal, mille hooned asuvad neljal kinnistul – Pärnu mnt 29, Pärnu mnt 31, Pärnu mnt 33 ja Süda tänav 4. Algne Pärnu mnt 33 hoone lammutati pärast 1985. aastat ja ülejäänud majad 1990. aastatel. Pärnu mnt. 31 hoones[35] tegutses 1882. aastast[36]Väike-Pärnu maantee nr. 21[37], 1859. aastal avatud[38] Vana-Pärnu apteek, algne proviisor Bernhard Linde[39] (1851–1910) apteek, kes oli esimene eesti soost apteegiomanik Tallinnas
Pärnu maantee 35 asus 1917. aastal ehitatud[40] kahekordne puuhoone (lammutatud)
Pärnu mnt 36 // Roosikrantsi 23. Arhitekt Robert Natus (1936), kultuurimälestis nr 8202. Hoone esimesel korrusel äripinnad, kus tegutses ka kauplus Sakala ja Roosa Krantsi kauplus)
Pärnu maantee 37 endine Argentiina restorani hoone
Elamu Pärnu maantee 43. Algselt hoone Vaestepatuste tänav 1a ehitas saapakaupmees ja -tööstur Kirill Molodzov 1933. aasta paiku. Hoone arhitekt V. Tretjakevitš[küsitav]/Boris Tšernov.[46] Põles 1944. aasta märtsipommitamises seest tühjaks ja taastati pärast sõda
Pärnu maantee 59 asus Tallinna Ülikooli ühiselamu (lammutati 2018. aastal, sinna ehitatakse Tallinna Muusika- ja Balletikooli hoone, milles õppe-, harjutus- ja esinemistingimused, lisaks klassi- ja harjutusruumidele mitu saali, õpilaskodu, stuudio, ujula ja sisehoov)[50]
Pärnu maantee 66, asub 1962. aastal ehitatud viiekorruseline kortermaja, äripindadega esimesel korrusel (algselt Eesti NSV ajal Tallinna I Toidukaubastu kauplus Tempo[51])
Pärnu maantee 67, Tallinna Perekonnaseisuameti hoone, alates 1982. aastast. 1956. aastast tegutses hoones Tallinna Linna Kiirabi Jaam ja Tallinna Tõnismäe Haigla Kiirabijaam. Tallinna Kiirabihaigla Kiirabijaama uus hoone Retke tee 1 valmis 1976. aastal, kuid aadressile Pärnu mnt. 67 asutati 1. detsembril 1977. aastal kiirabi filiaal[52]Maja interjöörid tervikuna kultuurimälestis nr 2203.[53] Arhitektid N. Vassiljev ja A. Bubõr (1910), ehitatud ja kuulus mööblivabrikant Martin Christian Lutherile, kultuurimälestis nr 3119[54]
Pärnu maantee 76, asub 1963. aastal ehitatud tüüpprojekti 1-317А-15М järgi ehitatud viiekorruseline kortermaja, äripindadega esimesel korrusel
Pärnu maantee 80, tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamu
Pärnu maantee 82, tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamu, mille esimesel korrusel äripinnad (algselt kauplus Pärnu)
Pärnu maantee 94, asus neljakorruseline kortermaja, mis lammutati 1982. aastal seoses Pärnu maantee viadukti uuendamisega.
Pärnu maantee 96, asus 1937. aastal ehitatud Liisa Borni maja, milles Eesti NSV ajal tegutses Teeninduskombinaadi "Kiir"saun nr. 8 ehk Koidu saun, arhitekt Eugen Sacharias. Hoone lammutati 1982. aastal seoses Pärnu maantee viadukti uuendamisega.
Pärnu maantee 102, Diakonisside Asutise hoonekompleks. Algselt Suur Pärnu maantee 50
Pärnu mnt 102c, büroohoone
Pärnu maantee 104a, 1977. aastal ehitatud Tallinna Vabariikliku IV Haigla hoone. Praegu Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena üksus, A-korpus.
Pärnu maantee 104b, 1977. aastal ehitatud Tallinna Vabariikliku IV Haigla hoone. Praegu Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena üksus, B-korpus, Taastusravikliinik, Kirurgiakliinik, Sisekliinik.
Pärnu maantee 104c, 1977. aastal ehitatud Tallinna Vabariikliku IV Haigla hoone. Praegu Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena üksus, C-korpus, Radioloogiakeskus.
Pärnu maantee 104d, 1977. aastal ehitatud Tallinna Vabariikliku IV Haigla hoone. Praegu Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena üksus, D-korpus, Polikliinik. Raviasutuse endised nimetused: 1940–1946 Tallinna Sisehaiguste Haigla, 1946–1954 Eriotstarbeline Haigla, 1954–1989 Tallinna Vabariiklik Neljas Haigla, 1989–1992 ENSV Tervishoiuministeeriumi Vabariiklik Neljas Haigla, 1993–1994 Magdaleena Haigla, 1994–2001 Tallinna Magdaleena Haigla[55].
Pärnu maantee 105, büroohoone, endine AS Äripäeva toimetuse hoone
Pärnu maantee 107, viiekorruseline tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamu, mille esimesel korrusel äripinnad (algselt kauplus Paide)
Pärnu maantee 110, 15-korruseline 2006. aastal ehitatud korterelamu, mille esimesel korrusel äripinnad
Pärnu maantee 113, Pärnu maantee viadukti juurde kavandatakse 13-korruselise kõrghoone ehitamist, maja valmib 2022. aasta varakevadel.[56]
Pärnu maantee 120 asus Tallinna tuletõrjebrigaadi Lõuna tuletõrjedivisjoni pritsimaja
Pärnu maantee 123, 1956. aastal ehitatud neljakorruseline kivist elamu ja kinnistul ka endine Tallinna Diakonisside SeltsiDiakonisside lasteaia hoone. Šveitsi stiilis puitpitsvilla on projekteerinud Tallinnas tuntud arhitekt Nikolai Thamm vanem 1882. aastal.[57]Eesti NSV aja lõpus tegutses hoones NSV Liidu relvajõududehotell Tšaika, 1994. aastal nimetati asutus ümber Sõdurikoduks.
Pärnu maantee 123a, 125, 125a, 1960. aastal tüüpprojekti 1-432 järgi ehitatud neljakorruselised korterelamud
Pärnu maantee 132 (algne aadress oli Suur-Pärnu maantee 78), trükikoja Aldus maja. 1932. aastal Eugen Habermanni projekteeritud hoones asus algselt Juhan Susi nahaparkimise tööstus,[58]Nahaparkimisevabrik Linda ja hiljem Riidevabrik Keila tsehh[59]
Pärnu maantee 137 // Saku tn 2 // Kohila tn 1, endine ETKVL Tootmiskoondise Kooperaator peahoone. Kogu kvartal kuulus ETKVL-ile.
Pärnu maantee 138 asus AS Eesti Tuletikumonopoli vabriku hoone
Pärnu maantee 139, Politsei- ja Piirivalveameti ja Põhja Prefektuuri hoone. Algselt kondiitritoodete vabriku Kalev 1958. aastal valminud hoone, arhitekt - Leningradi Pišepromprojekti arhitekt P. Sergejev.
Pärnu maantee 139c asus metallitöötlusettevõtte Vasar tootmishoone.
Pärnu maantee 139e asus 1962. aastal valminud Tallinna Piimatoodete Kombinaadi hoone[60]
Pärnu maantee 142, Donte Ärikeskus. Kinnistul[61] tegutses kuni 1958. aastani Tallinna Tuletikuvabrik, siis Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu Masinaehituse Valitsuse käskkirjaga asutati samades ruumides Pärnu mnt 142 Tallinna Pooljuhttakistite Tehas, 1959. aastast Hans Pöögelmanni nimeline Tallinna Raadiotehnika Tehas.
Pärnu maantee 143, Järve mets
Casino Grand Prix
Pärnu maantee 146, AS Lukukoda
Pärnu maantee 154, ARS Kunstilinnak.[62] Algne ENSV Kunstifondi Tallinna Kombinaat Ars.
Pärnu maantee 158, Estconde Ärikeskus, AS Andmevara
Pärnu maantee 160 asub 1952. aastal valminud algne Dünamo suusavabriku hoone
Pärnu maantee 240, Feenoks AS (alkohoolsete jookide kauplus). Silikaadi saunahoone, Pärnu mnt 240, arhitekt oli nõmmelane Friedrich Wendach. Silikaadi saun avati 1938. aasta märtsis. Saun projekteeriti 50 inimesele, saunas oli ka neli numbrisauna (vannituba). Oli veel rooma saun ja aurukapp, saunas oli avar leiliruum lavaga, lisaks veel einelauaruum. Eesti NSV ajal tegutses Pärnu maantee 240 Teeninduskombinaadi "Kiir"saun nr. 9. Nüüdseks on Silikaadi saun oma töö ammugi lõpetanud.[65]
Pärnu maantee 281, Nõmme keskus – Nõmme Comarket (algne Nõmme restoran)
Pärnu maantee 325, Hiiu Pubi, (algne Hiiu kaupluse hoone)
Pärnu maantee 326, Nõmme linnaapteek
Pärnu maantee 326, Sangaste telliskivivabriku omanike vendade Jakob ja Karl Kahro Kahro maja (1931–1933), kunagise kino Victoria Palace / Võit hoone. Arhitekt Friedrich Herbert Wendach / Edgar Velbri, Pappa Pizza
Pärnu maantee 328, Kahro maja äri- ja eluhoone Pärnu mnt 328. Arhitekt Friedrich Herbert Wendach / Edgar Velbri (1936)
Pärnu maantee 370, toitlustusasutus, kus Eesti NSV ajal asus õllebaar[66], hiljem Hiiu Õlletuba
Pärnu maantee 421/1, kauplusehoone, algne Pääsküla kauplus
Pärnu maantee 434, kauplusehoone, algne Laane kauplus
Pärnu maantee 453, Nõukogude armee sõjaväelastele ehitatud paneeltornelamu