Tallinna linnavalitsus (ametlikult Tallinna Linnavalitsus) on Eesti Vabariigi pealinna Tallinna kohaliku omavalitsuse ametiasutuste (v.a Tallinna Linnavolikogu Kantselei) ja nende hallatavate asutuste juhtorgan.
 | See artikkel vajab ajakohastamist. |
 | |
| Asutatud | 1887 |
|---|---|
| Peakorter | Tallinn |
| Asukoht | Vabaduse väljak 7, Tallinn |
| Tallinna linnapea | Jevgeni Ossinovski |
| Emaorganisatsioon | Tallinna linnavolikogu |
Tallinna linnavalitsus osaleb Tallinna linnavolikogu kehtestatud korras aktsionärina, osanikuna, asutajana ja liikmena eraõiguslikes juriidilistes isikutes. Linnavalitsus realiseerib temale pandud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu.
Linnavalitsus asub Tallinnas aadressil Vabaduse väljak 7.
Linnavalitsuse koosseis
14. aprillil 2024 valis linnavolikogu linnapeaks Jevgeni Ossinovski ning kinnitati ametisse nelja erakonna koalitsiooni alusel moodustatud linnavalitsus.[1]
Ossinovski juhitava linnavalitsuse liikmed on Madle Lippus, Kaarel Oja, Aleksei Jašin, Margot Roose, Kristjan Järvan, Karl Sander Kase, Pärtel-Peeter Pere ja Viljar Jaamu.[1]
Linnakantselei
Pikemalt artiklis Tallinna linnakantselei
Tallinna Linnakantselei on linna ametiasutus, mis tagab linnavalitsuse organisatsioonilise ja tehnilise töö. Linnakantselei tööd juhib linnapea määratud linnasekretär. Linnakantselei koosseisu kuuluvad nõunikud, struktuuriüksustena kuus teenistust ja seitse osakonda. Linnakantselei haldab ka linnavalitsuse esindushoonet.
Linnavalitsuse tööjaotus
Linnapea
Tallinna linnapea tegevusvaldkonnad on üldjuhtimine, linna arengu strateegiline planeerimine, suhtlus riigiasutuste ja linnavolikoguga, koostöö koordineerimine omavalitsorganisatsioonidega ja teiste omavalitsusüksustega, linna ja linnavalitsuse esindamine Eestis ja välisriikides. Linnapea koordineerib Tallinna Linnakantselei, Tallinna Linnaarhiivi, Tallinna Perekonnaseisuameti ja linnaosavalitsuste tegevusvaldkondi.
Tallinna linnaosavalitsused
Abilinnapead
- Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus (SDE)
- Spordi, kultuuri ja korrakaitse abilinnapea Kaarel Oja (SDE)
- Haridusvaldkonna abilinnapea Aleksei Jašin (Eesti 200)
- Ettevõtluse abilinnapea Margot Roose (Eesti 200)
- Transpordivaldkonna abilinnapea Kristjan Järvan (Isamaa)
- Sotsiaalvaldkonna abilinnapea Karl Sander Kase (Isamaa)
- Keskkonna ja kommunaalteemade abilinnapea Pärtel-Peeter Pere (Reform)
- Linnavara abilinnapea Viljar Jaamu (Reform)
Abilinnapeade muud õigused
Abilinnapea vastavalt tööjaotusele:
- esitab linnapeale ettepanekuid talle alluva ametiasutuse funktsioonide, struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kohta;
- esindab linna ja linnavalitsust oma tegevusvaldkonnas;
- kontrollib oma tegevusvaldkonnas riigi ja linna õigusaktide ning linna otsuste ja korralduste täitmist;
- korraldab linna esindamise oma tegevusvaldkonda kuuluvas linna äriühingus, linna osalusega äriühingus, linna asutatud sihtasutuses ja linna osalusega mittetulundusühingus;
- kooskõlastab abilinnapea nõuniku ja referendi ametisse nimetamise ning ametist vabastamise linnapeaga;
- on talle alluva ametiasutuse juhi vahetu ülemus ning teeb linnapeale ettepaneku alluva ametiasutuse juhi ametisse nimetamise ja ametist vabastamise ning premeerimise ja distsiplinaarvastutusele võtmise kohta;
- täidab muid Tallinna õigusaktidest tulenevaid ja linnapea antud ülesandeid.
Ajalugu
Tallinna all-linna esimest omavalitsust Tallinna raadi (consilium consulum civitatis) on esimest korda mainitud 15. mail 1248 Taani kuninga Erik IV Adraraha välja antud ürikus, millega Tallinnale kinnitati Lübecki õiguse kasutamise luba ning iseseisva linna õigused ja kohustused.
Keskajal peeti rae istungeid tavaliselt kas Tallinna raekoja ees asuva turuplatsi (s.o Raekoja platsi) ääres asuvas raekantseleis või Pühavaimu kirikus, mida kasutati ka raekabelina. 17. sajandil Rootsi ajal toimusid korralised raeistungid reeglina raekantseleis.
- Pikemalt artiklis Tallinna raad
Linnavalitsus
Tallinna linna kohaliku omavalitsusorganina moodustati Tallinna linnavalitsus 1887. aastal 26. märtsil, kui Venemaa keisri Aleksander II linnareformi ukaasiga kehtestati Läänemere kubermangude linnades 1870. aasta Vene üldine linnaseadus. Uue Linnaseaduse kohaselt said linna omavalitsusorganiks neljaks aastaks kinnisvaraomanikkude poolt valitav linnavolikogu (gorodskaja duuma, vene keeles Ревельская Городская Дума), kes omakorda valis neljast linnanõunikust koosneva linna(valitsus)ameti – gorodskaja uprava (vene keeles Ревельская Городская Управа), eesotsas Tallinna linnapeaga – gorodskaja golovaga, vene keeles Ревельская городская голова). Esimene Tallinna linnapea raejärgsel ajal oli Oskar Artur von Riesemann.
Linnavalitsus tegutses linnapea juhtimisel ja koosnes volikogu poolt valitud kolmest kuni neljast linnanõunikust ja linnasekretärist. Linnavalitsusele allusid kõik teised linna täidesaatvad organid, nagu osakonnad, komisjonid, hoolekogud, asutiste juhatajad ning linnaametnikud, samuti ka linna ettevõtted ja linnamõisad, mille tegevust juhtis linnavalitsus oma liikmete kaudu[2]. Esimese Tallinna linnapea Oskar Artur von Riesemanni aselinnapeaks valiti sündik Thomas Wilhelm Greiffenhagen ja Tallinna linnavalitsuse liikmeteks ehk Tallinna linnanõunikeks, senised raehärrad Alexander Elfenbein (1823–1898) ja Ludwig Joseph Berting (1828–1911) ning Toompea lossifoogt Johannes Huhn (1844–1880). Linnasekretäriks sai jurist Otto Benecke.
Tallinna linnavalitsus tegutses Tallinna raekojas. 1878. aastast üüris Tallinna linnavolikogu ruume Vene tänav 19 hoones, hoones asus Tallinna linnavalitsuse koosolekute tuba. Väiksemas toas oli Tallinna linnapea vastuvõturuum. Seda vastuvõtutuba jõudis kasutada kolm Tallinna linnapead: parun Alexander Rudolf Karl von Uexküll (linnapea 1878–1883), Thomas Wilhelm Greiffenhagen (1883–1885) ja ka Viktor Karl Jakob von Maydell (1885–1894). Maja hoovipoolses osas, oli suurem tuba linnakantselei jaoks. 1890/1891. aastal kolis Tallinna linnapea ja linnakantselei tagasi Tallinna raekotta[3]
1892. aasta linnaseadusega muudeti varandustsensust muudeti rangemaks, linnavolikogu liikmete arvu vähendati, linnavalitsuse õigusi kitsendati veelgi ja kuberneri järelevalveõigust laiendati[4].
Tallinna linnapea Viktor Karl Jakob von Maydell (1885–1894) ametiajal kuulusid linnavalitsusse: linnapea Viktor Karl Jakob von Maydell, linnapea abi (1886–1897) Eduard Ernst Bätge, linnanõunik Peter Wellberg, Eugen Erbe, Nikolai Tamm. Linnasekretäriks jurist Otto Benecke. 1892. aastal valitud linnasaadikutekogu järel valiti Tallinna linnapeaks uuesti parun Viktor Karl Jakob von Maydell Linnaameti liikmeteks valiti Eduard Ernst Bätge, Eugen Erbe ja Peter Wellberg (esmalt valituks osutunud Thomas Jakobson loobus ametist) ja linnasekretäriks uuesti Otto Benecke.
Detsembris 1904 võitis Tallinnas 1904. aasta linnavolinike valimistel eesti-vene valimisblokk ja valimisblokk sai enamuse Tallinna Linnavolikogus. Linnavolikokku valiti 37 eestlast, 4 venelast ja 19 sakslast. 19. jaanuaril 1905. aastal valiti Tallinna linnapeaks senise linnapea John von Huecki vastu kandideerinud Eestimaa kubermanguvalitsuse nõunik Erast Hiatsintov. 26. jaanuaril 1905 valiti kaks uut linnavalitsuse liiget ja linnasekretär, linnavalitsuse liikmeteks valiti esimese nõuniku ja aselinnapeana Konstantin Päts ja teise nõunikuna Voldemar Lender. Seaduse järgi jäid ametisse, sakslane Eugen Erbe ja sakslaste kandidaat lätlane Johann Daugull ehk pooled linnavalitsuse liikmed.
1905. aasta revolutsioonisünduste ajal astus Tallinna linnapea Erast Hiatsintov 14. detsembril ametist tagasi, eestlastest linnajuhid (v.a Jaan Poska, kes vangistati jaanuaris 1906. aastal). 10. detsembrist 1906 olid Tallinna linn ja Harju kreis sõjaseisukorras ja kõrgeim võim ajutisel kindralkuberneril, Pavel Voronovil.
1. märtsil 1906 toimunud uue Tallinna linnapea valimistel kaotas Eugen Erbe eesti advokaadile Friedrich Karlsonile, kuid uus kuberner Pjotr Bašilov tühistas valimiste tulemused ja nõudis uute korraldamist. 24. aprillil toimunud uutel valimistel sai sakslaste kandidaat John von Hueck 20 ja Dvigateli insener Voldemar Lender 31 poolthäält. Tallinna aselinnapeaks sai Gavriil Beljagin ja linnasekretäriks eestlane Evald Dolf.
1913. aastal toimunud Tallinna linnavolinike valimistel järel oli aastatel 1913–1917 Tallinna linnapea Jaan Poska ja Tallinna linnavalitsuse liikmed: linnapea asetäitja Gavriil Beljagin, Johan Umblia[5], Johannes Leopold Jüris, Anton Uesson, Ivan Vinogradov ja linnasekretäriks eestlane Evald Dolf.
Viimased Venemaa keisririigi võimu aegsed linnavolikogu valimised Tallinnas toimusid 13.–18. veebruaril 1917, kuid enne valimistulemuste ametliku kinnitamist puhkes veebruarirevolutsioon. Vana volikogu volitused lõppesid 23. augustil 1917. Linnapea Jaan Poska saamisel Ajutise Valitsuse Autonoomse Eestimaa kubermangu Eestimaa kubermangukomissariks täitis aprillist kuni septembrini 1917 Tallinna linnapea kohuseid senine linnanõunik ja 1906. aastast abilinnapea olnud Gavriil Beljagin.
Veebruarirevolutsiooni järel tekkisid seniste Tallinna linna võimuorganite kõrvale nõukogud, kehtestus ka Tallinnas kaksikvõim, kus Tallinna linnavolikogule pakkus konkurentsi märtsi algul Tallinna ja selle ümbruskonna tööstusettevõtetes ja sõjaväeosades valitud Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee.
6. augustil 1917 toimusid Vene Ajutise Valitsuse poolt 15. aprillil 1917 antud uue linnaseaduse põhjal uued valimised: üldise, ühetaolise, salajase ja proportsionaalse põhimõtte alusel, kuid juba poliitiliste rühmituste kaudu. 1917. aastal toimunud Tallinna Linnavolikogu valimistel osalesid ka Tallinnas asuvad Venemaa regulaararmee ja sõjalaevastiku sõjaväelased ning madrused, ja Tallinna linnavolikogus said enamuse sotsiaaldemokraadid-enamlased (31 kohta), esseerid (22) ja sotsiaaldemokraadid-vähemlased (12). Tallinna linnavalitsuse esimeheks valiti bolševik Voldemar Vöölmann, 101 saadikuga Tallinna linnavolikogu esimeheks samuti bolševik Jaan Anvelt. Tallinna linnavalitsusse kuulusid linnapea Voldemar Vöölmann ja Nikolai Janson, Ivan Rabtšinski, Mägi[viide?], Grigori Sokolov, Karl Kuulmann, Jakob Hlebnikov, Mihkel Martna, Aleksander Pallas[6].
Saksa okupatsiooni alguses märtsis 1918 määrasid Saksa okupatsioonivõimud Tallinna ülembürgermeistriks pikaaegse Tallinna linnavoliniku, suurkaupmehe ja reederi, Börsikomitee esimehe Erhard Dehio. Tallinna teiseks bürgermeistriks sai advokaat Alexander Riesenkampff, tema asetäitjaks ettevõtja ja poliitik Harry Kochi[7]. Linnahaldusega tegeles magistraadiks nimetatud kogu, koosnedes üheksast linnaõunikust, kelle juhtida olid mitmesugused linnaametid. Tallinna Linnavolikogu aset täitis nn Oberverwaltung der Sadt Reval (ka Verwaltungsrat), mis koosnes 40 nõunikust. 2. aprillist kuni okupatsiooniaja lõpuni juhtis linnavalitsust tegelikult Saksa sõjaväelane, linnapealik (Stadhauptmann) kapten Schmidt.
12. novembril 1918 heisati Tallinna Raekojale rahvuslik trikoloor ja raekoja saali kogunes 1917. aasta suvel valitud Tallinna linnavolikogu ja 13. novembril võttis Tallinna linnavolikogu volitustega Aleksander Pallas Tallinnas linnaameti üle ning samal õhtul toimunud Tallinna linnavolikogu istungil valiti ametisse uus Tallinna linnavalitsus: linnapea kt Aleksander Pallas, Tallinna linnanõunikud Jüri Annusson, Martin Bleimann, Hans Martna, Jaan Pullisaar, Anton Uuesson, samuti Tallinna volikogu uus juhatus (esimees Nikolai Köstner, abiesimees Rudolf Paabo[8].
1928. aastal moodustasid Tallinna linnavalitsuse: linnapea Anton Uesson, linnapea abi Karl Virma, Tallinna linnasekretär Jüri Traurig jt.
1930. aasta Tallinna linnavolinike valimise järel moodustati Tallinna linnavalitsus: linnapea Anton Uesson (Eesti Tööerakond), linnapea abiks Karl Virma (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei), linnavalitsuses Johan Kana (Eesti Tööerakond), Alma Ostra-Oinas (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei), Rudolf Moormann (Eesti Rahvaerakond), Julius Anton (Tallinna majaomanike nimekiri) ja Leo Wilcken (Saksa-Balti Erakond)[9].
Eesti iseseisvumise järel tegutses Tallinna linnavalitsus Tallinna raekojas, LV revisjoniamet, majandusosakond ja rahandusosakond Mündi tänav 2, ehitusosakond ja tervishoiuosakond Nunne tänav 2, ettevõtete osakond Põhja puiestee 27, haridusosakond Vene tänav 23, sotsiaalosakond Vene tänav 23/25.
Tallinna Linna TSN/RSN Täitevkomitee
- Pikemalt artiklites Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu ja Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee
1968. aastal kolis Tallinna linna TSN Täitevkomitee raekojast Võidu väljak 7 majja[3] kus varem oli resideerinud Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu Keskkomitee. Raekojast kolisid Tallinna linna TSN täitevkomitee juhtkond – Tallinna linna TSN TK esimees oma asetäitjate ja sekretäridega ja osa üldosakonnast. Kodanike kaebusi võeti endiselt vastu Kinga 6: Mündi ja Kinga tänaval ja Raekoja plats 15 asusid linna täitevkomitee valitsused ja osakonnad.
Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomiteele allusid osakonnad ja valitsused: plaanikomisjon, arhitektuuri ja planeerimise peavalitsus, elamispinna arvestuse ja jaotamise osakond, elamute valitsus, haridusosakond, kaadriosakond, kapitaalehituse valitsus, kaubastute valitsus, kinofikatsiooni valitsus, kommunaalmajanduse valitsus, kultuurivalitsus, organiseerimis- ja juriidiline osakond, perekonnaseisuosakond, rahandusvalitsus, siseasjade valitsus, sotsiaalhooldusosakond, teenindusvalitsus, tervishoiuosakond, transpordiosakond, välissuhete osakond, üldosakond, kehakultuuri- ja spordikomitee.
Tallinna linnarajoonide rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteedele allusid osakonnad: plaanikomisjon, haridusosakond, kaubandusosakond, kommunaalmajanduse osakond, korteriosakond, rahandusosakond, siseasjade osakond, sotsiaalhooidusosakond, üldosakond, kehakultuuri- ja spordikomitee[10].
Linnavalitsuse taastamine
Tallinna Linnavolikogu 22. detsembri 1989. aasta otsusega nimetati Tallinna Linna RSN Täitevkomitee ümber Tallinna Linnavalitsuseks.
Linnavalitsuse koosseisud pärast Eesti iseseisvuse taastamist
Jaanuar 1990 – aprill 1992
- Tallinna linnapea (1990–1992) – Hardo Aasmäe
- Tallinna abilinnapea – Svetlana Tšuklova
- abilinnapea, Tallinna peaarhitekt – Irina Raud
- abilinnapea – Eino Tamm
- Tallinna linnasekretär – Andrus Lauren
- Lenini (Lõuna) rajoonivalitsuse esimees – Arvo Teder
- Oktoobri (Lääne) rajoonivalitsuse esimees – Mati Arro
- Kalinini (Põhja) rajoonivalituse esimees – Ivan Kappanen
- Põhja rajoonivalitsuse esimees – Olev Kallas
- Mere (Ida) rajoonivalitsuse esimees – Vladimir Ivanov
Aprill 1992 – oktoober 1993
- Tallinna linnapea (1992–1996) – Jaak Tamm
- abilinnapea – Eino Tamm
- abilinnapea – Tõnis Kull
- abilinnapea – Viktor Andrejev
- abilinnapea – Kalju Leppik
- abilinnapea – Ivar Lindpere
- abilinnapea – Neeme Jõgi
- linnasekretär – Toomas Sepp
- Lõuna rajoonivalitsuse esimees – Arvo Teder, kuni 31.08.93
- Lääne rajoonivalitsuse esimees – Mati Arro, kuni 31.08.93
- Põhja rajoonivalitsuse esimees – Olev Kallas, kuni 31.08.93
- Ida rajoonivalitsuse esimees – Vladimir Ivanov, kuni 31.08.93
- Haabersti linnaosa vanem – August Koppel, alates 01.09.93
- Kesklinna linnaosa vanem – Jüri Ott, alates 01.09.93
- Kristiine linnaosa vanem – Peeter Lepp, alates 01.09.93
- Lasnamäe linnaosa vanem – Vladimir Ivanov, alates 01.09.93
- Mustamäe linnaosa vanem – Ain Lillepalu, alates 01.09.93
- Nõmme linnaosa vanem – Jüri Jõgeva, alates 01.09.93
- Pirita linnaosa vanem – Tõnis Müller, alates 01.09.93
- Põhja-Tallinna linnaosa vanem – Olev Kallas, alates 01.09.93
Oktoober 1993 – november 1996
- Tallinna linnapea (1992–1996) – Jaak Tamm ja (1996) Priit Vilba
- abilinnapea – Viktor Andrejev, kuni 23.03.95
- abilinnapea – Neeme Jõgi, kuni 18.11.93
- abilinnapea – Tõnis Kull
- abilinnapea – Kalju Leppik, 28.10.93–04.05.95
- abilinnapea – Ivar Lindpere, kuni 09.02.95
- abilinnapea – Jaak Saarniit
- abilinnapea – Tiit Järve
- abilinnapea – Uno Veering, kuni 20.04.95
- abilinnapea – Rein Loik
- abilinnapea – Ago Naarits, 04.05.95–19.07.96
- linnasekretär – Toomas Sepp
- Haabersti linnaosa vanem – Neeme Jõgi, alates 01.09.93
- Kesklinna linnaosa vanem – Jüri Ott
- Kristiine linnaosa vanem – Peeter Lepp
- Lasnamäe linnaosa vanem – Vladimir Ivanov
- Mustamäe linnaosa vanem – Jevgeni Tomberg
- Nõmme linnaosa vanem – Ago Naarits (18.11.93–04.05.95) ja Kalju Leppik (04.05.95–...)
- Pirita linnaosa vanem – Kalle Sepp
- Põhja-Tallinna linnaosa vanem – Olev Kallas
Kuni 1996. aastani kuulusid linnaosavanemad linnavalitsuse koosseisu, seejärel kuni 1999. aastani kuulusid linnavalitsusse pooled linnaosavanemad ja viimased 20 aastat ei ole linnaosavanemad enam linnavalitsuse kuulunud.
November 1996 – mai 1997
- Tallinna linnapea (1996–1997) – Robert Lepikson
- abilinnapea – Kalev Kallo
- abilinnapea – Peeter Kreitzberg
- abilinnapea – Sergei Kulakov
- abilinnapea – Mait Metsamaa
- abilinnapea – Ants Leemets
- linnasekretär – Toomas Sepp
- linnavalitsuse liige ja Kristiine linnaosa vanem – Olev Kallas
- linnavalitsuse liige ja Haabersti linnaosa vanem – August Koppel, kuni 04.04.97
- linnavalitsuse liige ja Nõmme linnaosa vanem – Värner Lootsmann
- linnavalitsuse liige ja Tallinna Kesklinna vanem – Jüri Ott, kuni 23.01.97
- linnavalitsuse liige ja Haabersti linnaosa vanem – Vladimir Panov, alates 07.04.97
Mai 1997 – märts 1999
- Tallinna linnapea (1997–1999) – Ivi Eenmaa
- abilinnapea – Kalev Kallo
- abilinnapea – Peeter Kreitzberg
- abilinnapea – Sergei Kulakov
- abilinnapea – Ants Leemets
- abilinnapea – Mait Metsamaa
- abilinnapea – Eve Fink, alates 30.04.98
- linnasekretär – Toomas Sepp
- linnavalitsuse liige ja Kristiine linnaosa vanem – Olev Kallas
- linnavalitsuse liige ja Nõmme linnaosa vanem – Värner Lootsmann
- linnavalitsuse liige ja Haabersti linnaosa vanem – Vladimir Panov
- linnavalitsuse liige ja nõunik – Kalju Leppik
- linnavalitsuse liige ja Tallinna Kesklinna linnaosa vanem – Hannes Kuhlbach, kuni 01.10.98, Elmar Sepp, alates 01.10.98
Märts 1999 – november 1999
- Tallinna linnapea (1999) – Peeter Lepp
- abilinnapea – Eve Fink, abilinnapea – Heigo Kaldra
- abilinnapea – Sergei Kulakov
- abilinnapea – Arved Liivrand
- abilinnapea – Moonika Salu, linnasekretär – Toomas Sepp
- linnavalitsuse liige ja Kristiine linnaosa vanem – Olev Kallas
- linnavalitsuse liige ja nõunik – Kalju Leppik
- linnavalitsuse liige ja Haabersti linnaosa vanem – Vladimir Panov
- linnavalitsuse liige ja Nõmme linnaosa vanem – Vilja Savisaar,
- linnavalitsuse liige ja Tallinna Kesklinna vanem – Elmar Sepp
November 1999 – mai 2001
- Tallinna linnapea (1999–2001) – Jüri Mõis
- abilinnapea – Heiki Kivimaa
- abilinnapea – Ants Leemets
- abilinnapea – Vladimir Masterov
- abilinnapea – Liisa-Ly Pakosta
- abilinnapea – Priit Vilba, kuni 03.05.2001
- abilinnapea – Ivar Virkus
- abilinnapea – Valentin Strukov, alates 30.11.2000
- abilinnapea – Leivi Šer, alates 04.12.2000
Juuni 2001 – detsember 2001
- Tallinna linnapea (2001) – Tõnis Palts
- abilinnapea – Liisa-Ly Pakosta
- abilinnapea – Heiki Kivimaa
- abilinnapea – Ivar Virkus
- abilinnapea – Valentin Strukov
- abilinnapea – Leivi Šer, kuni 30.11.2001
- abilinnapea – Toivo Ninnas
- abilinnapea – Andres Tsahkna
Detsember 2001 – november 2002
- Tallinna linnapea (2001–2004) – Edgar Savisaar
- abilinnapea – Rein Lang
- abilinnapea – Anders Tsahkna
- abilinnapea – Jaan Moks, kuni 01.11.2002
- abilinnapea – Toivo Ninnas
- abilinnapea – Toomas Vitsut
- abilinnapea – Vladimir Panov
November 2002 – oktoober 2004
- Tallinna linnapea (2001–2004) – Edgar Savisaar
- abilinnapea – Rein Lang, kuni 21.03.2003
- abilinnapea – Toivo Ninnas, kuni 05.02.2004
- abilinnapea – Vladimir Panov, kuni 17.04.2003
- abilinnapea – Aivar Pärna, kuni 13.05.2004
- abilinnapea – Anders Tsahkna, kuni 30.09.2004
- abilinnapea – Toomas Vitsut
- abilinnapea – Margus Allikmaa, (17.04.03–16.05.2004)
- abilinnapea – Jüri Ratas, alates 17.04.03
- abilinnapea – Peep Aaviksoo, alates 05.02.04
- abilinnapea – Tatjana Muravjova, alates 13.05.04
- abilinnapea – Kaia Jäppinen, alates 13.05.04
Oktoober 2004 – november 2005
- Tallinna linnapea (2004–2005) – Tõnis Palts
- abilinnapea – Peep Aaviksoo, kuni 23.03.2005
- abilinnapea – Tatjana Muravjova, kuni 21.02.2005
- abilinnapea – Kaupo Reede, kuni 15.03.2005
- abilinnapea – Diana Ingerainen
- abilinnapea – Vladimir Maslov, kuni 23.03.2005
- abilinnapea – Ülle Rajasalu, kuni 15.03.2005
- abilinnapea – Hanno Pevkur, kuni 23.03.2005
- abilinnapea – Toivo Promm
- abilinnapea – Aivar Reivik
- abilinnapea – Jüri Ratas
- abilinnapea – Kaia Jäppinen
- abilinnapea – Toomas Vitsut, kuni 20.04.2005
- abilinnapea – Taavi Aas
November 2005 – aprill 2007
- Tallinna linnapea (2005–2007) – Jüri Ratas
- abilinnapea – Taavi Aas
- abilinnapea – Kaia Jäppinen
- abilinnapea – Kalev Kallo, kuni 26.03.2007
- abilinnapea – Merike Martinson
- abilinnapea – Jaanus Mutli
- abilinnapea – Olga Sõtnik, kuni 26.03.2007
Aprill 2007 – november 2009
- Tallinna linnapea (2007–2017) – Edgar Savisaar
- abilinnapea – Taavi Aas
- abilinnapea – Kaia Jäppinen
- abilinnapea – Merike Martinson
- abilinnapea – Jaanus Mutli, kuni 12.11.2009
- abilinnapea – Deniss Boroditš
- abilinnapea – Eha Võrk
November 2009 – juuni 2010
- Tallinna linnapea (2007–2017) – Edgar Savisaar
- abilinnapea – Taavi Aas
- abilinnapea – Deniss Boroditš
- abilinnapea – Kaia Jäppinen, kuni 2.06.2010
- abilinnapea – Merike Martinson
- abilinnapea – Jüri Pihl
- abilinnapea – Eha Võrk
Juuni 2010 – november 2010
- Tallinna linnapea (2007–2017) – Edgar Savisaar
- abilinnapea – Taavi Aas
- abilinnapea – Deniss Boroditš
- abilinnapea – Yana Toom
- abilinnapea – Merike Martinson
- abilinnapea – Jüri Pihl, kuni 18.11.2010
- abilinnapea – Eha Võrk
November 2010 – detsember 2010
- Tallinna linnapea (2007–2017) – Edgar Savisaar
- abilinnapea – Taavi Aas
- abilinnapea – Deniss Boroditš
- abilinnapea – Yana Toom
- abilinnapea – Merike Martinson
- abilinnapea – Vadim Belobrovtsev, kuni 31.12.2010
- abilinnapea – Eha Võrk
Detsember 2010 – aprill 2011
- Tallinna linnapea (2007–2017) – Edgar Savisaar
- abilinnapea – Taavi Aas
- abilinnapea – Deniss Boroditš, kuni 3.04.2011
- abilinnapea – Yana Toom, kuni 3.04.2011
- abilinnapea – Merike Martinson
- abilinnapea – Eha Võrk
Aprill 2011 – oktoober 2017
- Tallinna linnapea (2007–2017) – Edgar Savisaar
- abilinnapea – Taavi Aas
- abilinnapea – Kalle Klandorf
- abilinnapea – Mihhail Kõlvart
- abilinnapea – Arvo Sarapuu, kuni 25.05.2017
- abilinnapea – Merike Martinson
- abilinnapea – Eha Võrk
Oktoober 2017 – aprill 2019
- Tallinna linnapea (2017–2019) – Taavi Aas
- abilinnapea – Vadim Belobrovtsev
- abilinnapea – Züleyxa Izmailova
- abilinnapea – Kalle Klandorf
- abilinnapea – Tõnis Mölder
- abilinnapea – Andrei Novikov
- abilinnapea – Aivar Riisalu
- abilinnapea – Eha Võrk[11]
Aprill 2019 – november 2021
- Tallinna linnapea – Mihhail Kõlvart
- abilinnapea – Betina Beškina
- abilinnapea – Vadim Belobrovtsev
- abilinnapea – Kalle Klandorf
- abilinnapea – Andrei Novikov
- abilinnapea – Aivar Riisalu
- abilinnapea – Eha Võrk
November 2021 – 12. august 2022
- Tallinna linnapea – Mihhail Kõlvart
- abilinnapea – Betina Beškina
- abilinnapea – Vadim Belobrovtsev
- abilinnapea – Andrei Novikov (kuni 12.08.2022)
- abilinnapea – Tanel Kiik (alates 09.09.2022)
- abilinnapea – Vladimir Svet
- abilinnapea – Madle Lippus
- abiliinapeal – Kaarel Oja
- abilinnapea – Joosep Vimm
13. august 2022 – 8. september 2022
- Tallinna linnapea – Mihhail Kõlvart
- Abilinnapea – Vadim Belobrovtsev
- Abilinnapea – Betina Beškina
- Abilinnapea – Madle Lippus
- Abilinnapea – Kaarel Oja
- Abilinnapea – Vladimir Svet
- Abilinnapea – Joosep Vimm
9. september 2022 – 26. märts 2024
- Tallinna linnapea – Mihhail Kõlvart
- Abilinnapea – Vadim Belobrovtsev
- Abilinnapea – Betina Beškina
- Abilinnapea – Tanel Kiik
- Abilinnapea – Madle Lippus
- Abilinnapea – Kaarel Oja
- Abilinnapea – Vladimir Svet
- Abilinnapea – Joosep Vimm[12]
Vaata ka
Viited
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
