From Wikipedia, the free encyclopedia
Tallinna–Keila raudteelõik on 26,8 kilomeetri pikkune laiarööpmeline raudtee Tallinna (Balti jaama) ja Keila raudteejaama vahel. 2023. aastal valmis raudtee ümberehitus, tänu millele on Tallinna–Keila raudteelõik nüüd täies pikkuses kahe peateega. Varem oli raudtee 19,5 kilomeetri ulatuses kahe- ja 7,3 kilomeetri ulatuses üheteeline. Elektrifitseeritud kogu raudtee pikkuses. Kuulub AS Eesti Raudteele.[2]
Tallinna–Keila raudteelõik | ||||
---|---|---|---|---|
Üldist | ||||
Seis | kasutusel | |||
Asukoht |
Eesti (Harju maakond) | |||
Alg- ja lõpp-punkt |
Tallinn Keila | |||
Kasutusel olevate jaamade ja peatuste arv | 15 | |||
Rööpapaaride arv | 2 | |||
Opereerimine | ||||
Avati | 1870 | |||
Omanik | Eesti Raudtee | |||
Operaator(id) | Elron, Operail. | |||
Depoo(d) | Pääsküla depoo | |||
Tehniline | ||||
Raudtee pikkus | 26,8 km | |||
Rööpmelaius | 1520 mm (laiarööpmeline) | |||
Elektrifitseeritud | jah (3kV ehk 3000 V) | |||
Kiirus |
Maksimaalselt 140 km/h [1] Planeeritud 160 km/h | |||
|
Peale ümberehituse valmimist Tallinn–Keila raudteelõigul 2023. aastal tõusevad ka rongide piirkiirused endiselt 120 kilomeetri tunnikiiruselt kuni 140 tunnikiirusele.
Tallinna piires kuni Pääskülani kehtib rongidele endiselt 70 km/h samuti vahetati ümberehituste käigus ära fooride- ja tõkkepuude juhtimissüsteem raudtee lõigul kuna vana juhtimissüsteem oli pärit Nõukogude ajast vahemikus 1958-1981.
Tallinna–Keila raudtee äärde on rajatud 3 raudteejaama: Balti jaam, Pääsküla, Keila ja 12 peatuspunkti: Lilleküla, Tondi, Järve, Rahumäe, Nõmme, Hiiu, Kivimäe, Laagri, Urda, Padula, Saue, Valingu.[3] Samuti loetakse sellele kuuluvaks Kopli kaubajaam.[4]
Reisijateveol on raudtee jagatud 1., 2., ja 3. tsooniks. 1. tsoon jääb Balti jaama ja Laagri raudteepeatuse vahele, kuni Valingu raudteepeatuseni on juba 2. tsoon. Valingu raudteepeatus asub samaaegselt kahes tsoonis ning Padula raudteepeatuses toimub rongi sisenemine ja väljumine ainult läbi rongi C-ala.
Tallinna–Keila raudtee piires toimub reisijatevedu kuni Pääskülani ja Keilani (tava- ja ekspressliin). Elektrirongide sõit liinidel algab depoost ja lõpeb depoos, see tähendab marsruudil Pääsküla–Tallinn.[5]
Keilast on võimalik edasi sõita elektrirongidega Paldiskini, Kloogarannani ja Turbani.
Et raudtee rajamine soodustas uute asunduste tekkimist, sai raudteelõigul pärast selle avamist kõige tulusamaks veoliigiks reisijate vedu. Esimesed uued peatuspunktid Keila ja Tallinn (mõlemad avati 1870) vahel rajati 1872. aastal Sauele (Friedrichshof) ja Nõmmele. 1876. aastast sai Nõmmest pooljaam, kuhu ehitati 1888 uus perroon ja kõrvaltee.[6]
Tallinna–Keila raudtee elektrifitseerimine (1924) soodustas uute peatuskohtade rajamist. Juba olemasolevatele Pääskülale (1915) ja Järvele (1923) lisandusid Kivimäe (1924), Rahumäe (1926), Hiiu (1926), Laagri (1928), Lilleküla (1929) ja Tondi (1934). Nüüdisajal on rajatud Urda (2008) ja Padula raudteepeatus (2008).[7]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.