jõgi Harju- ja Raplamaal From Wikipedia, the free encyclopedia
Keila jõgi on Soome lahe vesikonna pikim jõgi, voolab Rapla- ja Harjumaa territooriumil. Jõgi saab alguse Kuimetsa külast 5 km lõunakagu pool ja suubub Soome lahte. Tähtsamad lisajõed on Atla ja Maidla.[2]
| Keila jõgi | |
|---|---|
 | |
| Lähe | Viirika soo |
| Suubub | Lohusalu lahte |
| Valgla maad | Eesti |
| Valgla pindala | 669,3 km² |
| Pikkus | 111,8 km[1] |
| Vooluhulk | 6,4 m³/sek |
| Parempoolsed lisajõed | Männiksaare oja, Kasvandu peakraav, Madila kraav, Atla jõgi, Kivisilla oja, Siimu kraav, Võiba oja, Koosi oja, Üksnurme peakraav, Valingu peakraav, Humala oja |
| Vasakpoolsed lisajõed | Kässu oja, Nipernaadi kraav, Keastu kraav, Kambi oja, Sootaguse peakraav, Sillasoo oja, Ojari peakraav, Maidla jõgi, Tuula peakraav, Keila kraav |
 | |
Keila jõe pikkus on 111,8 km, koos lisaharudega 127,3 km. Valgala on 669,3 km².[3] Keila jõgi on Eesti pikimate jõgede seas viiendal kohal.[4]
Keila jõe algusosa jääb Kõrvemaale, oma põhiosas voolab ta Põhja-Eesti lavamaa territooriumil. Jõe lähe asub Viirika soo lääneservas. Algusosas teeb jõe jõesäng suurema kaare lõunasse ja kogub rohkesti vett Kaiu ümbruse suurtest allikatest Karitsa küla kohal. Edasi käändub jõgi loodesse ja jätkab selles üldsihis, enamasti looduslikus sängis, voolamist kuni suudmeni. Jõgi suubub Lohusalu lahte Keila-Joa aleviku pargis.[2]
Keila jõgi läbib võrdlemisi tiheda asustusega piirkondi ja jõe kallastel paikneb rohkesti asulaid. Keskjooksul asub Kohila alev, Kurtna ja Kiisa alevik. Alamjooksul paiknevad Keila linn, Karjaküla alevik ja Keila-Joa alevik.[2]
Keila jõe veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 75,1 m ja suudmes 0. Jõe keskmine lang on 0,65 m/km. Suurim on lang alamjooksu viimasel viiel kilomeetril (keskmiselt 4,46 m/km), kus jõgi murrab läbi Põhja-Eesti paekalda. Keila-Joa pargis, 1,7 km kaugusel suudmest, on jõel 6,1 meetri kõrgune Keila juga.[2]
Keila juga on merest tulevatele siirdekaladele praktiliselt ületamatu ja mõjutab Keila jõe kalastiku koosseisu.[5]
Minevikus voolas jõgi praeguse Keila linna juures kahe haruna ja harudevahelist ala nimetati Keila jõesaareks.
Vastavalt kalapüügieeskirjale on Keila jões Keila joast suudmeni aasta läbi kalapüük keelatud. Erandina võib Keila jões, kuid paisule mitte lähemal kui 100 m, püüda silmutorbiku, silmumõrra, vähimõrra ning vähinataga. Tähtajaliselt, 1. septembrist kuni 31 oktoobrini on keelatud püük suudmele lähemal kui 1500 m. Aasta läbi on keelatud püük suudmele lähemal kui 1000 m.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
