From Wikipedia, the free encyclopedia
Sääselised (Nematocera) on putukate alamselts kahetiivaliste seltsis.
See artikkel räägib putukatest; sääsk on ka kalakotka rahvapärane nimetus |
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2008) |
Sääselised | |
---|---|
Sääsk | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
Klass |
Putukad Insecta |
Selts |
Kahetiivalised Diptera |
Alamselts |
Sääselised Nematocera |
Sääselised on pikatundlalised kahetiivalised. Neile on iseloomulik enamasti sale ja õrn keha, pikad jalad ning pikad tundlad, mis on sageli silmatorkavalt harjasjad. Sääskede vastsetel on hästi arenenud pea haukamis-mälumissuistega. Valmikutel on suised pikenenud ning kohastunud vedela toidu imemiseks – neil on pistmis-imemissuised. Sääse nokk koosneb kuuest tihedalt koos olevast harjasest ehk kimbust (kaks sae sarnast tera ja kude läbivat alalõuga, kaks terava oda sarnast ja kimpu sügavamale viivat ülalõuga, sülge eritav paeljas alaneel ning verd imev elastne ülahuul), mida ümbritseb nahka mitte läbiv tupp. Sääse eritatav sülg tuimastab nahka, takistab vere hüübimist ja soodustab vere voolamist. Sääse sülje kaudu levivad parasiidid uude peremehesse.[1] Sääsed väldivad otsest päikesevalgust, rohkem tegutsevad nad varjulistes paikades ning õhtuhämaruses.
Sääseliste valmikud toituvad enamasti taimemahladest. Kolmes sugukonnas on valmikud verd imevad (Culicidae, Simuliidae ja Ceratopogonidae). Mõned sugukonnad on redutseerunud suistega (Chironomidae ja Cecidomyiidae).
Sääseliste vastsed asustavad väga mitmesuguseid elupaiku nii vees kui maismaal, nende seas on nii rööv- kui ka taimtoidulisi vorme.
Kärbselistega võrreldes on sääselised enamasti küllalt kehvad lendajad, nad on aeglasemad ja kohmakamad.
17. sajandil levisid kollapalavikku levitanud sääsed Aafrikast Uude Maailma orjalaevadega. Tänapäeval levitavad sääsed lisaks kollapalavikule ka dengepalavikku, chikungunya't, Lääne-Niiluse viirust, malaariat, lümfisoonte filarioosi ja Zikat.[1]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.