Oda
From Wikipedia, the free encyclopedia
Oda on varrega torke- või viskerelv, mida inimesed on kasutanud nii sõjas, spordis kui ka jahipidamisel ning mis kuulub külmrelvade hulka.
 |
See artikkel räägib relvast; malendi kohta vaata artiklit Oda (male). |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2017) |
 | Artiklis puuduvad viited. |
Odaots võib olla tehtud luust, karbiliste kodadest, obsidaanist, tulekivist, pronksist, rauast, terasest. Oda võib olla ka lihtsalt teravaks põletatud, teritatud või terav puuvars. Enamasti kasutatakse odavarre valmistamiseks tugevaid ja sitkeid puuliike, aga ka bambust, klaaskiudu, süsinikkiudu. Odad jagunevad: jahiodadeks, viskeodadeks, võitlusodadeks.
Jahioda on näiteks harpuun, javelin, pootshaak; Eestis kasutasid jahimehed enesekaitseks suhteliselt lühikese varrega karuodasid. Jahiodal on tihti teramiku alumises osas laiad "tiivad", mis takistavad ründava looma vajumist jahimeheni.
Viskeoda on viskamiseks disainitud oda. Oda heitmiseks võib kasutada masinat, käsivart, lingu ja viskepuud. Läti Henriku väitel kasutasid muistsed eestlased ohtralt viskeodasid, mis heideti enne lähivõitluse algust vaenlastete pihta.
Roomlaste viske- ja torkeoda kutsuti pilumiks. Pilumil oli pikk neljatahuline raudots, mis oli mõeldud kilbi taha varjunud vastase läbistamiseks. Pilumi vars kinnitati teramiku külge niiviisi, et pärast kasutamist polnud seda võimalik tagasi heita. Pilumi keskmine pikkus oli 1,96 m. Ainult viskamiseks mõeldud oda nimetasid roomlased ka sõnaga iaculum, mis oli ebamäärasema tähendusega ning millega tähistati ka võõramaalaste odasid. Makedoonias kasutati torkeoda, mille nimetus oli safrissa. Kesk- ja Lõuna-Aafrikas kasutatakse assegaid.
Eestlastel ja viikingitel olid kasutusel nii lühemad, koos kilbiga kasutatavad, kui ka üle 3 meetri pikkused pikkodad. Jaapanlased kutsuvad oma oda yariks, hiinlastel on quiang, aafriklased kasutasid lühemaid ja laiateralisemaid assegaisid võitlusodadena, roomlastel oli kasutusel 3 meetri pikkune piigitaoline torkeoda hasta.
Odavõitluse tehnikad
Odaga võitlemisel oda vastu püütakse teha palju kiireid pettelööke erinevatesse suundadesse, püütakse vastase relva haarata ja maha surudes vastaseni jõuda kangi põhimõttel, mõõga ja kirve vastu võideldes püütakse hoida distantsi kui see ei õnnestu siis libistatakse oda läbi peopesade tahapoole, levinud on ka odaga raiumine ja oda tagumise otsa kasutamine torkamiseks ja löömiseks. Kilbiga võideldes kasutati lühemat oda ühe käega, pikemat oda hoiti kahe käega ja kilp rippus õlal, kilbirihm oli keeratud vasaku käelaba alla vastu odavart.
Tänapäeval kasutatakse viskeoda kergejõustikus odaviskes. Sportlik viskeoda koosneb kolmest osast: esiosast, varrest ja käepidemest. Esiosas on teravast ja tugevast metallist ots, vars on valmistatud üleni metallist või muust sobivast materjalist ja käepideme asend on selline, et oda raskuskese asub selle all. Oda kaalub meestel 800 g ja selle pikkus on 260–270 cm ning naistel vastavalt 600 g ja 220–230 cm.
