Kude

Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.

See artikkel räägib bioloogia mõistest; tekstiilinduse mõiste kohta vaata Kude (tekstiilindus)

---

Kudesid uurib histoloogia.

Taimekude

 Pikemalt artiklis Taimed

Taimekoed jaotatakse meristeemiks ehk algkoeks ja püsikoeks (ingl k permanent tissue)

Algkude

 Pikemalt artiklis Algkude

Asukoha järgi eristatakse nelja algkoe rühma:^[1]

• Tipmine ehk apikaalne meristeem
• Külgmine ehk lateraalne meristeem nimetatakse ka kambiumiteks
• Vahe- ehk interkalaarne meristeem
• Haava- ehk kalluse meristeem.

Püsikude

 Pikemalt artiklis Püsikude

Püsikoed on järgmised:^[1]

• Epidermaalne kude
• Vaskulaarne kude (ingl k vascular tissue) (taimedel: soontega seotud)

Vaskulaarsed koed on : ksüleem (xylem), floeem (phloem).

• Põhikude (ingl k ground tissue). Põhikoed on: parenhüüm (parenchyma), kollenhüüm (collenhyma), ja sklerenhüüm (sclerenhyma)

Loomakude

Imetajate koed

Liigitus

Histoloogia kaudu eristatakse imetajatel nelja põhikoe tüüpi:^[2][3][4]

• epiteelkude
• sidekude
• lihaskude
• närvikude

Epiteelkude

 Pikemalt artiklis Epiteelkude

Epiteelkude jagatakse funktsiooni alusel:^[2][4][5]

• katteepiteeliks- epiteelirakud katavad keha välispinda, moodustades naha pindmise kihi e epidermise, lisaks hingamiselundite epiteel, sooleepiteel jpt.
• näärmeepiteeliks- ehk sekretoorsed epiteelirakud on loomorganismi kõikides näärmetes.

Sidekude

 Pikemalt artiklis Sidekude

Sidekude jaguneb ehituse põhjal nelja peamisesse tüüpi:^[4][6][7]

• vedelkoed (veri ja lümf)
• pärissidekude
• kõhrkude
• luukude.

Lihaskude

 Pikemalt artiklis Lihaskude

Lihaskudede tüübid on:^[4][8]

• silelihaskude
• vöötlihaskude
• südamelihaskude (üksnes südames, südamelihaskoe rakud on ristivöödilised evides nii vööt- kui silelihasrakkude omadusi).

Närvikude

 Pikemalt artiklis Närvikude

närvikoed koosnevad:^[4][9]

• närvirakkudest ehk neuronitest
• sünapsidest
• närvikiududest ja närvidest
• gliiarakkudest e närvitoendirakkudest (näit Schwanni rakud jpt)

Vaata ka

• Elund
• Elundkond
• Histogenees

Viited

1. Hamdan Mohd.Nor, Wahida Abdullah, Quek Yoke Hua, Choo Yan Tong, Kee Bee Suan, Focus Ace Spm, lk 33, 2009 Biology, Penerbitan Pelangi Sdn. Bhd, 2009, ISBN 978-983-00-3629-8. Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 25.05.2013)
2. Schiebler et al ,lk 7-85, 2007
3. Ernits et al, lk 15, 2013
4. Roosalu,lk 13-20, 2010
5. Kirzenbaum et al 2012
6. T.H.Schiebler, H.-W. Korf,"Anatomie: Histologie, Entwicklungsgeschichte, makroskopische und mikroskopische Anatomie, Topographie", 10. Auflage, lk 7-85, 2007, Steinkopf Verlag, ISBN 978-3-7985-1770-7. Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksa keeles)
7. Nienstedt et al, 2011
8. Schiebler et al 2007:7-85
9. Schiebler et al,lk 7-85, 2007

Kirjandus

• T.H.Schiebler, H.-W. Korf, "Anatomie: Histologie, Entwicklungsgeschichte, makroskopische und mikroskopische Anatomie, Topographie", 10. Auflage, 2007, Steinkopf Verlag, ISBN 978-3-7985-1770-7. Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksa keeles)
• Hamdan Mohd.Nor, Wahida Abdullah, Quek Yoke Hua, Choo Yan Tong, Kee Bee Suan, "Focus Ace Spm", lk 33, 2009 Biology, Penerbitan Pelangi Sdn. Bhd, 2009, ISBN 978-983-00-3629-8. Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 25.05.2013)
• Meeli Roosalu. Inimese anatoomia, Kirjastus Koolibri,Koed 13-20, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
• Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, 3- peatükk: KOED, lk 51-86,2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0.
• Kirzenbaum, A.L., L.Tres. Histology and Cell Biology: An Introduction to Pathology: With STUDENT CONSULT Online Access, 3e, 2012, Mosby, Chapter 1.Epithelium, pages 1–60, ISBN 978-0323078429.