Pärnu
linn Pärnumaal From Wikipedia, the free encyclopedia
linn Pärnumaal From Wikipedia, the free encyclopedia
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
See artikkel räägib asulast; praeguse omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit Pärnu linn (haldusüksus) |
Pärnu | |
---|---|
Pindala: 33,2 km² (2016)[1] | |
Elanikke: 41 520 (1.01.2024)[2] | |
EHAK-i kood: 6619[3] | |
Koordinaadid: 58° 23′ N, 24° 30′ E | |
Rohkem kui 40 000 elanikuga on Pärnu Eesti suuruselt neljas linn. Linn hõlmab 33,15 km² suuruse maa-ala, sellest 20% on parkide ja haljasalade all. Pärnu linna piiridesse jääb kolm kaitseala.
Pärnu on Eesti edelaosa põhiline tööstuslinn ja Lääne-Eesti tähtsaim logistiline sõlmpunkt. Majanduses on valdavad teenindus- ja puhkemajandussektor ning mitmekesine tööstus. Pärnu lennujaamal on rahvusvahelise lennutegevuse sertifikaat. Pärnu ja Sauga jõgi on linna piires laevatatavad, nende suudmeis paiknev Pärnu sadam teenindab kauba-, kala- ja turismilaevu.[4]
Alamjooksul kuni 200 m laiune Pärnu jõgi jaotab linna kahte ligikaudu võrdsesse ossa. Pärnu ala pinnamoe ja pinnakatte määravad asukoht (Pärnu madalikul), meresetted ning vanad rannavallid ja luited.[4] Linnas suubuvad Pärnu jõkke Sauga ja Reiu jõgi.
1930. aastateks arendati Pärnu tähtsaks Läänemere-äärseks kuurortlinnaks ja on tänapäevani Eesti tähtsaim kuurortlinn. Aastast 1996 kannab Pärnu Eesti suvepealinna tiitlit. 2004. aastal avati Pärnus tollal Baltimaade suurim veekeskus.[5] 2006. aastal uuendati Pärnus tsaariajal rajatud rannaala ning ehitati kogu kuurordi ilmet kujundav rannapromenaad.[5]
Pärnu linna asutamise aastaks loetakse 1251. aastat.[6] Hiljemalt sellest aastast eksisteeris Vana-Pärnu linn, mis vaenu tõttu Pärnu linnaga põletati korduvalt maha ja mille taastamine keelati lõplikult 1617. aastal. Keskajal oli Pärnu Liivimaa ordu komtuurkonna keskus ja hansalinn. 17. sajandi lõpul oli Pärnu majanduselus tõusuperiood. Väga tihedad olid sidemed Madalmaadega. 18. sajandil rekonstrueeriti sadam, sajandi lõpul ületas Pärnu sadam Tallinna sadama ekspordi. 19. sajandi lõpul rajati raudteeühendus Valga kaudu Riiaga ja Viljandi kaudu Tallinnaga. Aastatel 1899–1915 tegutses Pärnus Euroopa suurim tselluloosivabrik Waldhof.
23. veebruaril 1918 kuulutati Endla teatri rõdult[7] välja Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest.
Nõukogude okupatsiooni ajal oli Pärnu 1950. aastast vabariikliku alluvusega linn, lühikest aega (1952–1953) ka Pärnu oblasti keskus ja 1957. aastast Pärnu linnapiirkonna ning 1962–1990 Pärnu rajooni keskus. 1953. aastal rajati Pärnusse Baltikumi suurim kalakonservikombinaat.[5] 1981. aastal sai linn taas raudteeühenduse Riiaga (toimis aastani 1992).
Pärnusse on ehitatud Eesti arhitektuuri silmapaistvaid ehitisi: juugendstiilis (Endla teater-seltsimaja, 1911[8]), funktsionalistlikke ehitisi (Pärnu rannahotell, 1937[9]), aga ka üleeuroopalist unikaalset arhitektuuri (750 m pikkune terrassmaja Kuldne Kodu Pärnu KEKi kompleksis, 1970. aastad[10]). 2003. aastal avati suuremate ühiskondlike hoonetena Pärnu Keskraamatukogu ja Pärnu kontserdimaja.[5]
Aastatel 1699–1710 tegutses Pärnus ülikool. Tänapäeval on Pärnus Tartu Ülikooli kolledž ja 12 üldhariduskooli. Pärnus on tegutsenud ka merekool (1945–1990). Pärnu on kuulus festivalide poolest. 1994. aastal toimusid Pärnus Finni klassi jahtide maailmameistrivõistlused.
Vanimad luu- ja sarvriistade leiud Pärnumaal on pärit Reiu jõe suudme juures asunud Sindi-Lodja asulakohast. Seda, et esimesed asukad, kalur-kütid, elasid Pärnu jõe suudmealal juba 8. aastatuhandel eKr, tõendavad 1967. aasta arheoloogilised leiud Pärnu jõe paremal kaldal asuvalt Pulli küla maa-alalt.
Keskajal oli tänapäeva Pärnu kohal kaks linna. Vana-Pärnu (Perona), mille Saare-Lääne piiskop oli asutanud Sauga jõe suudmesse, sai 1251 Saare-Lääne piiskopkonna keskuseks. Kui leedulased selle 1263. aastal maha põletasid, viidi Saare-Lääne piiskopkonna pealinn Haapsallu. Gustav II Adolf keelas Vana-Pärnu taastamise 28. novembril 1617.
Uus-Pärnu (Embeck) tekkis Pärnu ordulinnuse ümber, mida ürikuis on mainitud 1265. See oli müüriga kindlustatud kaubalinn (linnaõigused alates 1318), Hansa Liidu liige, Novgorodi viival jõeteel. Linna valitsusorganina tegutses varakate linnakodanike seast valitud Pärnu raad.
Rootsi võimu ajal asus Pärnus 1699–1710 Tartu ülikool (Academia Gustaviana Carolina). Põhjasõda algas 1700, vene väed vallutasid Pärnu 1710. aastal, Põhjasõda tõi Eesti- ja Liivimaale Vene keisririigi ülemvõimu ning venelased said endale Pärnus hea meresadama ja laevaehituskoha.
18. sajandil kehtis Pärnus oma arvestuslik rahaühik, Pärnu kuranttaaler (Thaler pernauisch courant), mis võrdus 64 Rootsi ööri ja 75 Vene kopikaga.[11]
1764. aastal oskasid linna kaupmeeskonna esindajad külaskäigul viibinud Vene tsaarinnale Katariina II-le veenvalt esitada jõesuu süvenduse ja muulide ehitamise vajadust. 18. sajandil elustus kaubandus Hollandi ja Inglismaaga, majanduse arengu tulemusel ehitati linn taas üles, linnas asutati suured kaubakontorid, mis Katariina II valitsemise ajal olid kaubaekspordilt Tallinnast eespool. Sadama põhiline osa oli purjelaevade ajastu strateegilise toorme (linakiud, puit) eksport. 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil oli Pärnu nii tähtis sadamalinn, eriti lina ja metsa väljaveo poolest, et kippus võistlema Tallinnaga.
Suured muutused Pärnu linna elus ja territoriaalses arengus tõi kaasa 1832. aasta, Sindi tekstiilivabriku asutamine ja kindluslinna staatuse kaotamine, misjärel hakati Pärnu linna välimust muutma. Riia inseneri C. Weyri projekti järgi tehti linnas hulk muudatusi: vallikraavid täideti mullaga, hiljem muudeti kõik muldsed künkad ja vallid parkideks ja puiesteedeks. 1840. aastate alguses moodustati supelelu selts eesmärgiga muuta Pärnu merekuurordiks. 1838. aastal asutati Pärnu mudaravila (tollase linnakarjamaa servale mereranda).
1896. aastal ehitati Pärnu linnasüdamesse (Rüütli tänav 40a) puust varikatusega raudteejaam. Kitsarööpmelise raudtee haruliin ühendas Pärnut Mõisaküla ja Valgaga, edasi Liivimaa kubermangu kubermangulinna Riiaga ning Viljandi kaudu Eestimaa kubermangu kubermangulinna Tallinnaga.
1914. aastal alanud Esimene maailmasõjas lasi Pärnu komandant Rodzjanko 1915. aastal õhkida Waldhofi tselluloosivabriku. Purustati ka Pärnu elektrijaam ja hävitati kõik linna tuulikud.
23. veebruaril 1918 kuulutati Endla teatri rõdult[7] välja Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest.
Vana-Pärnu liideti administratiivselt Pärnuga 6. septembril 1920. Aastatel 1937–1938 valmisid kaarsillad üle Sauga[12] ja Pärnu jõe.[12]
Holokaust Pärnus seisnes inimsusvastastes kuritegudes peamiselt 1941. aastal, vähem ka 1942–1944.
Teise maailmasõja käigus põletati suur osa Pärnu südalinnast ja Tallinna maantee alguse hoonetest. Pärnu südalinnas oli ligi 50% vanalinnast varemeis. Pärast Teist maailmasõda koostati linna taastamiseks ja arendamiseks Pärnu 1946. aasta generaalplaan. Kesklinna sild valmis 1956. aastal.
1972. aastal rekonstrueeriti kitsarööpmeline raudtee laiarööpmeliseks ning Papiniidu raudtee- ja maanteesilla valmimisel 1976. aastal sai Pärnu raudteeühenduse ka Riiaga.
1973. aastal arvati keskaegse ja 17. sajandi lõpu tänavavõrgu säilitanud Pärnu vanalinn arhitektuurikaitsetsooniks.
Pärnu jõe paremal kaldal asuvad Ülejõe, Rääma ja Vana-Pärnu linnaosa ning vasakkaldal Kesklinn, Rannarajoon, Eeslinn, Mai, Lodja ja Raeküla.[13] Vana-Pärnu liideti administratiivselt Pärnuga 6. septembril 1920.
Seisuga 1. jaanuar 2011 oli Pärnu elanikest 83% eestlased, 12% venelased, 1% ukrainlased, 0,6% soomlased, 0,4% valgevenelased, 8% teised rahvused ja teadmata rahvusega.
Seisuga 1. jaanuarl 2022 elas Pärnus 40 225 inimest, kellest 54,5% olid naised ja 45,5% mehed.
1881 | 1886 | 1897 | 1921 | 1922 | 1924 | 1925 | 1934 | 1935 | 1936 | 1959 | 1970 |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
12 966 | 13 317 | 12 898 | 18 574 | 18 499 | 19 608 | 21 316 | 20 334 | 20 629 | 21 251 | 22 367 | 50 224 |
1979 | 1989 | 2000 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 |
54 051 | 53 885 | 46 476 | 44 024 | 44 083 | 41 150 | 40 664 | 40 336 | 40 005 | 40 131 | 39 828 | 39 620 |
2018 | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | |||||||
39 375 | 39 438 | 39 605 | 38 347 | 40 225 | |||||||
Rahvus | 1970[15] | 1979[16] | 1989[17] | 2000[18] | 2011[19] | |||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | |
Kokku | 46 316 | 100 | 49 623 | 100 | 52 389 | 100 | 45 500 | 100 | 39 728 | 100 |
eestlased | 34 370 | 74,21 | 36 748 | 74,05 | 37 939 | 72,42 | 36 112 | 79,37 | 33 000 | 83,06 |
venelased | 9146 | 19,75 | 9676 | 19,50 | 10 753 | 20,53 | 6951 | 15,28 | 5076 | 12,78 |
ukrainlased | 1010 | 2,18 | 1255 | 2,53 | 1631 | 3,11 | 966 | 2,12 | 671 | 1,69 |
soomlased | 517 | 1,12 | 543 | 1,09 | 534 | 1,02 | 331 | 0,73 | 254 | 0,64 |
valgevenelased | 412 | 0,89 | 493 | 0,99 | 546 | 1,04 | 297 | 0,65 | 179 | 0,45 |
lätlased | 135 | 0,29 | 165 | 0,33 | 150 | 0,29 | 85 | 0,19 | 65 | 0,16 |
leedulased | 60 | 0,13 | 80 | 0,16 | 83 | 0,16 | 82 | 0,18 | 60 | 0,15 |
sakslased | ... | ... | 105 | 0,21 | 132 | 0,25 | 69 | 0,15 | 50 | 0,13 |
poolakad | ... | ... | 108 | 0,22 | 81 | 0,15 | 60 | 0,13 | 35 | 0,09 |
tatarlased | ... | ... | 76 | 0,15 | 103 | 0,20 | 45 | 0,10 | 33 | 0,08 |
juudid | 190 | 0,41 | 138 | 0,28 | 76 | 0,15 | 35 | 0,08 | 25 | 0,05 |
muud | 476 | 1,03 | 236 | 0,48 | 361 | 0,69 | 467 | 1,03 | 280 | 0,70 |
Linn asub Pärnu lahe ääres ning linna poolitab Pärnu jõgi, Vana-Pärnu ja Ülejõe vahel on eraldaja Sauga jõgi.
Pärnus ja selle ümbruses asub Pärnu rannaniidu looduskaitseala (endise nimega Pärnu rannaroostik)[20] ja Niidu maastikukaitseala.[21]
Pärnu ilmastikuandmed (1991–2020) | |||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Andmestik | Jaanuar | Veebruar | Märts | Aprill | Mai | Juuni | Juuli | August | September | Oktoober | November | Detsember | Aasta |
Absoluutne maksimum (°C) | 9,0 | 8,2 | 18,1 | 26,2 | 31,2 | 31 | 33,3 | 31,8 | 28 | 20,4 | 12,6 | 10,3 | 33,3 |
Keskmine maksimumtemperatuur (°C) | −0,8 | −1 | 3 | 10,2 | 16,7 | 20,2 | 23 | 21,8 | 16,6 | 9,9 | 4,3 | 1,1 | 10,4 |
Keskmine temperatuur (°C) | −3 | −3,7 | −0,5 | 5,4 | 11,4 | 15,4 | 18,3 | 17,2 | 12,5 | 6,8 | 2,2 | −0,9 | 6,8 |
Keskmine miinimumtemperatuur (°C) | −5,5 | −6,6 | −3,7 | 1,2 | 6,1 | 10,7 | 13,6 | 12,8 | 8,6 | 3,8 | 0 | −3,1 | 3,2 |
Absoluutne miinimum (°C) | −28,9 | −30,6 | −22 | −11,3 | −4,7 | 0,9 | 4 | 3,7 | −3,5 | −10,3 | −22,2 | −24,2 | −30,6 |
Keskmine sademete hulk (mm) | 61 | 49 | 43 | 40 | 39 | 78 | 74 | 84 | 61 | 83 | 73 | 61 | 761 |
Päikesepaiste kestus (h) | 38,8 | 69,6 | 148,2 | 210,1 | 300,3 | 293,5 | 306,4 | 258,6 | 172,8 | 95,5 | 36,5 | 24,3 | 1950,2 |
Suhteline õhuniiskus (%) | 88 | 87 | 81 | 73 | 68 | 73 | 75 | 78 | 82 | 86 | 89 | 89 | 81 |
Allikas: Riigi Ilmateenistus[22][23][24][23][25] 21. august 2022 |
Pärnu on Lääne-Eesti tähtsaim tööstuskeskus. Töötleva tööstuse 31 ettevõtete ja tootmisüksuse (20 ja enama töötajaga) müügitulu oli 2021. aastal umbes 550 miljonit eurot ja neis oli 3500 töötajat. Tähtsamad tööstusharud on:
2011. aastast käib Pärnus aina enam Skandinaavia pensionäre tervist taastamas ja puhkamas.[26]
Oluline majandusharu on turism. Hästi arenenud on majutussektor ja spaade võrgustik. 1. jaanuari 2008. aasta seisuga oli linnas 23 hotelli (millest 5 spaahotellid), 13 külalistemaja, 8 hostelit, 5 puhkemaja, 2 motelli, 1 puhkeküla ja mitu kodumajutust pakkuvat ettevõtet ning arvukalt külaliskortereid. Samal ajal oli linnas 43 restorani, 54 baari, 62 kohvikut ja arvukalt muid toitlustusasutusi.[27] 2021. aastal oli linnas üheksa spaad.[28]
Pärnus on arenenud transporditaristu, linnas ja lähiümbruses asuvad Pärnu lennujaam, Pärnu raudteejaam, Pärnu kaubajaam, 2011. aastani regionaalne Pärnu ATP.
Aastani 2018 sõitsid Pärnusse reisirongid. Reisirongiliiklus Tallinna ja Pärnu ning Pärnu, Riia ja Euroopa vahel taastub aastal 2026, kui valmib Rail Baltic.
Pärnus elas mõnda aega eesti rahvusliku liikumise tegelane Johann Voldemar Jannsen, kes asutas seal esimese Eesti ajalehe Perno Postimees, ning noorpõlves tema tütar Lydia Koidula.
Pärnus asub Eesti vanuselt teine kutseline teater Endla ja 2002. aastal ehitatud Pärnu kontserdimaja.
Pärnus on kasvanud kirjanik ja poliitik August Jakobson, kelle tuntuima teose "Vaeste-Patuste alevi" ainestik on samuti Pärnu-keskne.
Vanimad ehitismälestised on linnakindlustused: bastionide ja vallikraavi osad, linnamüüri Punane torn (Rode vangen thorn[29]) 15. sajandist ning Tallinna värav 17. sajandist.
20. sajandi esimesest poolest pärinevad juugendstiilis Ammende villa (1905) ja mitu kauase linnaarhitekti Olev Siinmaa projekteeritud funktsionalistlikku hoonet, näiteks Pärnu rannahotell (1937, kaasautor Anton Soans) ja Pärnu rannakohvik (1940).
20. sajandi teisel poolel on ehitatud Endla teatri uus hoone ja mitu sanatooriumihoonet.
Kuurordipiirkond hõlmab lauge merepõhjaga pika supelranna ja mereäärse pargivööndi, seal paiknevad ka sanatooriumid, mudaravila, puhkekodud jms.
Aastatel 1699–1710 asus Pärnus Tartu ülikool (Academia Gustaviana Carolina).
Tänapäeval on Pärnus 12 üldhariduskooli: Pärnu Ülejõe Põhikool, Pärnu Raeküla Kool, Pärnu Koidula Gümnaasium, Pärnu Ühisgümnaasium, Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, Pärnu Vanalinna Põhikool, Pärnu Rääma Põhikool, Pärnu Tammsaare Kool, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, Pärnu Päikese Kool ja Pärnu Vabakool.
Linnas tegutsevad Tartu Ülikooli Pärnu kolledž ja Pärnumaa Kutsehariduskeskus.
Linna esimene militaarehitis oli Liivi ordu Pärnu ordulinnus, mis pole säilinud. Keskaegsest Pärnu linnamüürist on säilinud 15. sajandil rajatud vangitorn (Punane torn) Pärnu linnamüüri kagunurgas.
Vene-Liivi sõja käigus 1560. aasta sügisel rüüstas ja põletas linna venelaste sõjasalk, linn rüüstati ja põletati uuesti 1575. aastal.
17. sajandi keskel kavandasid Rootsi võimud linna kindlustuste moderniseerimist bastionaalsüsteemis, millega linn laienes lõunas kolm korda suuremaks. Tollast ringtänavate vööd märgivad tänapäeval Põhja, Hommiku, Lõuna ja Õhtu tänav. Uueks linnakeskuseks sai ruudukujuline Uus Turg (tänapäeval Lastepark), uuteks ida-läänesuunalisteks peatänavateks Rüütli ja Kuninga tänav. Kuninga tänav ühendas nn Kuningaväravad uues bastionaalsüsteemis, millest lähtusid magistraalid Riiga ja Tallinna. Linna põhja-lõuna suunas pikendati osa keskaegseid tänavaid – Vee, Nikolai, Pühavaimu ja Hospidali tänav – Lõuna tänavani.
1670. aastal hakkasid Rootsi võimud Pärnu ümber kindlustusvööndit rajama: piki Põhja, Hommiku, Lõuna ja Õhtu tänavat. Ümber linna planeeritud bastionid kandsid taevakehade nimesid: Venus, Saturnus, Mars, Luna, Jupiter, Mercurius ja Sol. Linnaväravaid oli kolm: Riia värav, Tallinna värav[30] ja Vee värav. Muldkindlustusi ümbritses lai ja sügav vallikraav, mida tänapäeval kasutatakse meelelahutuskohana.[31] Tallinna värava ees oli Õhtutähe raveliin (Abendstern), Riia värava ees Hommikutähe raveliin (Morgenstern).
Pärast seda, kui Venemaa keisririigi väed Pärnu Põhjasõjas vallutasid, lisati kaitserajatisele idaküljel Mittagstern-raveliin ning rajati massiivsed püssirohukeldrid ja kivikonstruktsioonis vahimajad.
Venemaa keisririigi ajal, pärast 1905. aasta revolutsioonisündmusi Eestis ja streiki Waldhofi tselluloosivabrikus, määrati Pärnusse alalisele dislotseerumisele ja Pärnu garnisoni koosseisu Krasnojarski polgu rood, mis asus linna ja Waldhofi vabriku rahaga ehitatud Lembitu kasarmutes.
Pärast Vabadussõda, alates 1921. aastast asus Pärnu Lembitu kasarmutes Eesti kaitseväe 6. Üksik Jalaväepataljon.
1992. aastal moodustati Pärnu üksik-jalaväekompanii, mis asus endistesse Eesti kaitseväe 6. pataljoni kasarmutesse.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.