Pinnakate

Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal.

Pinnakatte paiknemist pealiskorra, aluskorra ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem

Eesti pinnakate koosneb põhiliselt moreenist. Pinnakate katab suuremat osa Eesti pinnast. Pinnakate puudub näiteks alvaritel ehk loopealsetel. Seal lasub muld otse pealiskorrakivimitel, enamasti paekivil. Selliseid muldi nimetatakse paepealseks mullaks.

Eesti pinnakatte kujunemisel on olnud otsustav tähtsus mandrijää tegevusel viimase paari miljoni aasta ehk Kvaternaari jooksul.

Eesti pinnakate on suhteliselt õhuke. Põhja- ja Lääne-Eestis enamasti 5...10 meetrit. Suurim on pinnakatte paksus mattunud ürgorgudes, ulatudes kohati mitmesaja meetri sügavusele. Näiteks suures osas mattunud Rõuge ürgoru põhi on praegusest meretasemest 80 meetrit allpool.

Peale moreeni kuulub pinnakatte hulka ka savi, liiv ja teised purdsetted. Ka turvas, mida soodes pidevalt juurde tekib, kuulub pinnakatte hulka. Pinnakatte hulka kuuluvaiks loetakse ka rändkive ja -rahne.

Pinnakattes esineb ka viirsavi, mis esinevad mõnede kunagiste järvede põhjasetetes. See on sete, milles vahelduvad heledamad liivased ja tumedamad savikad kihid. Liiv settis suvel kui alluviaalsete- ehk jõe poolt kohale toodud setetena. Savi aga settis talvel, mil järved olid jäätunud ja põhja langesid peenemad osakesed, mis jämedateralistest setteist kauem vees hõljuvad.

Pinnakatte ülemine osa on ümber kujundatud taimkatte poolt. Pinnakattest on kujunenud mullad ehk pinnakate on enamasti mulla lähtekivimiks.

Vaata ka

• aluspõhi
• regoliit