Pärnu mudaravila
hotellihoone Pärnus From Wikipedia, the free encyclopedia
Pärnu mudaravila on Pärnus asuv uusklassitsistlik hoone, kus tegutseb spaahotell.
| Pärnu mudaravila | |
|---|---|
 | |
| Üldandmed | |
| Asukoht | Pärnu, Eesti |
| Stiil | uusklassitsism |
| Avamine | 1838 |
| Renoveeritud | 1926–1927 / 2013–2014 |
| Aadress | Ranna puiestee 1 |
| Koordinaadid | 58° 22′ 32,7″ N, 24° 29′ 45,5″ E |
| Projekt ja ehitus | |
| Arhitekt |
1926. renoveerimine: 2013. aasta renoveerimine: Inga Raukas, Tarmo Teedumägi, Paco Ulman |
Algne hoone valmis 1838. aastal, kui seal olid merevannid ja saunad.[1] Hoonesse on rajanud skulptuurid Voldemar Mellik. 1915. aastal hävis hoone aga tulekahjus.[2]
1926.–1927. aastal taastati hoone Olev Siinmaa, Erich von Wolffeldt ja Aleksander Nürnbergi projekti järgi. 1929. aastal ehitati mudaravilale vasak tiib, kus asus süsihapperaviosakond, ning 1935. aastal parem tiib, kus oli vesiraviosakond. Pärast Eesti taasiseseisvumist jäi hoone tühjaks ja kasutuseta.
Ajalugu
Linnakarjamaade vahel kulgev sirge tee (hilisem Supeluse tänav) viis mereäärse kaitserajatiseni, mis kohendati arvatavasti 1830. aastatel kõrtsiks ja 1838. aastal supelasutuseks. 1889. aastal läks see linna omandusse, mille järel seda laiendati. Puithoone põles aga esimese maailmasõja ajal.[3]
Ala taashoonestamiseks korraldati 1922. aastal arhitektuurikonkurss, kus võitsid esimese ja teise koha baltisakslased Erich von Wolffeldt ja Aleksander Nürnberg, kelle tööde alusel koostati uus projekt. Hoone jäi aga ehitamata ning siin on põhjusena oletatud nii majanduslikke olusid, võimalikku onupojapoliitikat kui ka arhitektide baltisaksa päritolu.[3]
Uus arhitektuurikonkurss viidi läbi 1924. aastal. Rahvusvahelise võistluse tingimused sisaldasid meeste ja naiste osakondi eraldavat supelasutuse ruumiprogrammi. Kokku esitati 43 tööd, millest 20 olid Soomest. Muuhulgas osales Alvar Aalto projektiga "La Tour de Soleil", mis avastati uuesti 2002. aastal. Kuna ta oli osa ruume paigutatud keldrikorrusele, siis ei pääsenud aga tema töö esimesest voorust edasi. Võidutöö jäi valimata ja konkursil III koha pälvinud vastsele linnaarhitektile Olev Siinmaale tehti ülesandeks koostada uus projekt koos Wolffeldti ja Nürnbergiga. Fassaadilahenduse puhul võeti aluseks 1922. aasta konkursitöö ning põhiplaani osas lähtuti viimasel võistlusel II koha pälvinud tööst, mille autorid olid Riia arhitektid Arnold Maydelli ja Kurt Baetge.[3]
1927. aastal valmis uusklassitsistliku fassaadiga peahoone koos külgmiste tiibade algusosadega ja mere poole liikuva mudaosakonnaga ning omaette mudakeldriga. Kahe aasta pärast pikendati söehappevannide jaoks hoone idatiiba ja 1936. aastal ehitati vesiravi tarbeks välja läänetiib.[3]
Kuurort riigistati Nõukogude okupatsiooni ajal. Saksa okupatsiooni ajal oli see avatud tsiviilelanikkonnale ja taastusravi vajavate sõduritele. Uue Nõukogude okupatsiooni ajal kuurort taasriigistati ning lisati keskküte, mis võimaldas kuurordil tegutseda aasta läbi.[3]
Spaahotell Hedon
2013. aasta kevadel algas mudaravila renoveerimine[4] arhitektide Inga Raukase, Tarmo Teedumäe ja Paco Ulmani projekti järgi. [5] Sisekujunduse on teinud Vaikla Stuudio. Mudaravila omanik on olnud AS Pärnu Mudaravila (Äriregistrist kustutatud 2005). 2014. aastal avati seal spaahotell Hedon. Renoveerimise käigus korrastati hoone fassaad, skulptuurid ja siseruumid ning sinna tehti hoolitsusruumid, basseinid ja saunad. Lisaks ehitati hoonele juurdeehitis, kuhu tuli neljatärnihotell.
Galerii
Bareljeef
Pärnu mudaravila
Ülaltvaade Pärnu mudaravilale 2021. aasta oktoobris
Pärnu mudaravila, vaade Supeluse tänavalt, 9. märts 2023
Pärnu mudaravila, vaade Ranna puiesteelt, 9. märts 2023
Vaata ka
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.