Päikesesüsteem
Päike ja sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilised objektid / From Wikipedia, the free encyclopedia
Päikesesüsteem on Päikese ja selle ümber tiirlevate objektide gravitatsiooniliselt seotud süsteem.[1]
See artikkel räägib meie Päikesesüsteemist; väljaspool meie Päikesesüsteemi leiduvate tähesüsteemide ka kohta vaata artiklit Planeedisüsteem |
See artikkel vajab toimetamist. (August 2009) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Päikesesüsteem arenes välja 4,6 miljardit aastat tagasi, pärast suure ja suhteliselt tiheda molekulaarse gaasi pilve kokkutõmbumist, selle protsessi käigustus moodustus Päike ja selle ümber protoplanetaarne ketas.[2] Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulistel ja enam-vähem samatasandilisel orbiitidel. Neli väiksemat Maa-tüüpi planeeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss koosnevad põhiliselt kivimitest ja metallidest. Neli välimist gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maa-taoliste planeetidega oluliselt massiivsemad. Kaks kõige suuremat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Kahel kaugeimal, Uraanil ja Neptuunil, arvatakse olevat tahke siseosa, mis koosneb põhiliselt kivimite ja erinevat tüüpi jääde (nt vee, ammoniaagi ja metaani omade) segust. Seetõttu nimetatakse neid vahel eraldi mõistega "jäähiiud".
Lisaks planeetidele tiirleb Päikesesüsteemis ka palju väiksemaid objekte. Asteroidide vöö, mis asub Marsi ja Jupiteri vahel, koosneb sarnaselt Maa-taoliste planeetidega põhiliselt mineraalsetest ja metallist objektidest. Teiseks regiooniks nimetatakse Neptuuni-taguseid objekte, mis koosnevad peamiselt jääst. Sinna piirkonda ja kaugemalegi jääb Kuiperi vöö ning Kuiperi vöö hajusketas.
Päikeselt eraldub Päikesesüsteemi pidevalt laetud osakesi, heliosfääri moodustav päikesetuul. Kohaliku Pilve tähtedevahelise keskkonnaga kohtuv päikesetuul hakkab enne peatumist aeglustuma 75–90 aü juures (lõpetusšokk), mille tulemuseks on heliopaus, mida mõnes käsitluses loetakse Päikesesüsteemi ja tähtedevahelise ruumi piirialaks.[3] Päikesesüsteemi välisalades on hüpoteetiline Öpiku-Oorti pilv. Öpiku-Oorti pilv on pikaperioodiliste komeetide allikas ja ulatub 2000 aü-st kuni Päikesesüsteemi gravitatsioonilise mõjusfääri servani, mis asub oletatavalt kuni 200 000 aü (3,2 valgusaasta) kaugusel. Päikesesüsteemile lähim täht Proxima Centauri on 4,25 valgusaasta kaugusel. Päikesesüsteem tiirleb Linnutee galaktika Orioni spiraalharu osana keskosast umbes 26 000 valgusaasta kaugusel.[4]