From Wikipedia, the free encyclopedia
Deimos on Marsi kaaslane, mis on väiksem ja Marsist kaugem kui planeedi teine kaaslane Phobos.
See artikkel räägib Marsi kaaslasest; jumala kohta vaata artiklit Deimos (jumal). |
MRO pildistatud värvifoto Deimosest. Pilt: NASA/JPL-Caltech/Arizona Ülikool | |
Avastamine | |
---|---|
Avastajad | Asaph Hall |
Avastamise aeg | 12. august 1877 |
Orbiidi iseloomustus | |
Periapsiid | 23 455,5 km |
Apoapsiid | 23 470,9 km |
Orbiidi pikem pooltelg | 23 459 km[1] |
Ekstsentrilisus | 0,0005[1] |
Tiirlemisperiood |
1,263 d[2] (30,312 h) |
Keskmine orbiidil liikumise kiirus | 1,3513 km/s |
Emaplaneet | Marss |
Füüsikaline iseloomustus | |
Mõõtmed | 7,8 × 6,0 × 5,1 km |
Keskmine diameeter | 12,4 ± 0,36 km |
Ruumala | 999,78 |
Mass | 1,4762×1015 kg |
Keskmine tihedus | 1,471±0,166 g/cm3[3] |
Raskuskiirendus | 0,003 m/s2 (306 µg) |
Paokiirus | 5,556 m/s (20 km/h) |
Pöörlemisperiood | 1,769 päeva |
Albeedo | 0,068±0,007[4] |
Pinna temperatuur … keskmine |
≈ 233 K (-40,15°C)[5] |
Deimose keskmine läbimõõt on 12,4 km.[6] Ta teeb ühe tiiru ümber Marsi 30,3 tunniga.[6]
Deimose nimi tuleb vanakreeka mütoloogiast, kus Deimos (Δείμος) oli Phobose kaksikvend, kes kehastas õudust ja ahastust.
Deimose avastas 12. augustil 1877 Ameerika Ühendriikide Mereväeobservatooriumis Asaph Hall.
Nagu ka teisel Marsi kuul Phobosel sarnanevad Deimose spekter, albeedo ja tihedus C- ja D- tüüpi asteroidide vastavate näitajatega. Sarnaselt teiste sellise suurusega kehadega pole Deimos kerakujuline. Tema mõõtmed on 15 × 12,2 × 11 km,[7] mis vastab 0,65-kordsele Phobose mahule. Deimos koosneb süsinikurikkast kivimist nagu ka C-tüüpi asteroidid ja süsinikkondriidid. Deimose kraatritega keatud pinnas on Phobose omast tunduvalt siledam, sest tema kraatrid on osaliselt täitunud regoliidiga. Regoliit on väga poorne ning selle tihedus on vaid 1,471 g/cm³.[8]
Deimose paokiirus on 5,6 m/s[9] ning tähesuurus 12,45[10].
Deimose orbiit on enam-vähem ringikujuline ning asub Marsi ekvaatoriga peaaegu ühel tasapinnal. Deimos võib olla Jupiteri kihutatud asteroid, mille Marss enda orbiiti püüdis, kuigi seda hüpoteesi on vaidlustatud. Mõlemal kuul on väga ringitaolised orbiidid, mis asuvad Marsi ekvaatoriga peaaegu täpselt ühel tasapinnal, kuigi juhul, kui Marss püüdis asteroidid enda orbiiti, peaks see olema väga elliptiline ning ekvaatori suhtes kallutatud.[11]
Marsilt vaadates on Deimose nurkläbimõõt maksimaalselt 2,5 minutit, mis moodustab kaheteistkümnendiku Kuu läbimõõdust Maalt vaadatuna.[12]
Vastupidi idas loojuvale Phobosele loojub Deimos läänes. Phobos loojub idas seetõttu, et ta tiirleb kiiremini, kui Marss pöörleb.
Kuna Deimose orbiit asub Marsile suhteliselt lähedal ning pole peaaegu üldse ekvaatori suhtes kaldus, ei ole ta alates 82.7° laiuskraadist vaadeldav.
Deimosel leidub vaid kaks nimega geoloogilist objekti. Kraatrid Swift ja Voltaire said nimed kirjanike järgi, kes arutlesid Marsi kuude olemasolu üle enne, kui need avastati.[13]
Kraater | Nime andnud isik | Koordinaadid | Diameeter (m) |
Swift[14] | Jonathan Swift[14] | 12.5°N 358.2°W[14] | 1000[14] |
Voltaire[14] | Voltaire[14] | 22°N 3.5°W[14] | 1900[14] |
Marsilt vaadates varjutab Deimos regulaarselt Päikest. Ta on liiga väike, et põhjustada täielikku päikesevarjutust, ning paistab musta täpina, mis liigub üle Päikese. Selle nurkläbimõõt on 2,5 korda suurem Veenuse läbimõõdust, kui ta Maalt vaadatuna Päikese eest möödub. 2004. aasta 4. märtsil pildistas Deimost Mars Rover ning 13. märtsil pildistas seda Mars Rover Spirit.
Deimose ega Phobose päritolu pole kindlalt teada ning senipakutud hüpoteesid on vastuolulised.[11] Põhiline hüpotees väidab, et nad said kuudeks aretsiooni teel või sattusid Marsi gravitatsiooni mõjusfääri.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.