From Wikipedia, the free encyclopedia
Enceladus (Saturn II) on Saturni kaaslane, Saturni kuude hulgas on suuruselt kuues.
 Kosmosesondi Cassini-Huygens tehtud fotodest kokku pandud pilt Enceladusest (muudetud värvides). | |
| Avastamine | |
|---|---|
| Avastajad | William Herschel |
| Avastamise aeg | 28. august 1789 |
| Orbiidi iseloomustus | |
| Tiirlemisperiood | 1,370218 ööpäeva |
| Emaplaneet | Saturn |
| Füüsikaline iseloomustus | |
| Mõõtmed | 513,2 × 502,8 × 496,6 km |
| Keskmine diameeter | 504,2±0,4 km |
| Mass | (1,08022±0,00101)×1020 kg |
| Keskmine tihedus | 1,609±0,005 g/cm3 |
| Raskuskiirendus | 0,114 m/s² |
| Paokiirus | 0,239 km/s |
| Pöörlemisperiood | sünkroonne |
| Telje kalle | null |
| Albeedo | 1,375±0,008 |
| Pinna temperatuur … minimaalne … keskmine … maksimaalne |
32,9 K 75 K 145 K |
| Atmosfääri iseloomustus | |
| Koostis |
91% veeaur 4% lämmastik 3,2% süsihappegaas 1,7% metaan |
Enceladuse avastas William Herschel 1789.[1]
Hoolimata varajasest avastamisest polnud Enceladusest kuigi palju teada kuni 1980. aastate alguseni, mil temast möödusid Voyager 1 ja Voyager 2. Nende andmetel on Enceladuse läbimõõt ligikaudu 500 km[2], mis on umbes kümnendik Saturni suurima kaaslase Titani läbimõõdust.
Voyager 1 leidis, et Enceladuse orbiit paikneb Saturni E-rõnga tihedaimas osas. Sellepärast on oletatud seost rõngaga. Voyager 2 andmetel on Enceladusel hoolimata väiksusest mitmekesine pinnamood, mis ulatub vanadest tihedalt kraatritega kaetud aladest kuni tektoonilise tekkega umbes 100 miljoni aasta vanuste geoloogiliselt noorte pindadeni.
2005. aastal jõudis Enceladuseni kosmoseaparaat Cassini, mis sai lähedastel möödalendudel detailsemaid ülesvõtteid tema pinnaelementidest. Enceladuse lõunapolaaraladelt leiti geisritaolisi krüovulkaane, mis purskavad veeauru ja tahket ainest, sealhulgas naatriumkloriidi kristalle ja jääosakesi. Enceladuselt on avastatud üle 100 sellise krüovulkaani[3] Need purskavad välja ainest kokku ligikaudu 200 kg sekundis.[4] Osa väljunud veeaurust langeb Enceladusele "lumena" tagasi, osa lendab kosmosesse. Oletatakse, et nii on tekkinud Saturni E-rõngas.[5] Krüovulkaanid, lõunapolaaralalt avastatud sisemine soojusallikas ning kokkupõrkekraatrite vähesus näitavad, et Enceladus on ka praegu geoloogiliselt aktiivne.
Enceladus on orbitaalresonantsis Dionega.
Saturn tekitab Enceladusel loodeid, mis võivadki tekitada sisemist soojust ja geoloogilist aktiivsust.
2014. aastal teatas NASA Cassinilt saadud andmete põhjal, et Enceladuse lõunapolaaralal 30–40 km paksuse jääkihi all on umbes 10 km[6] sügavune vedela vee ookean. Enceladus on üks tõenäolisemaid kohti Päikesesüsteemis, kus võib leiduda maavälist elu.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
