From Wikipedia, the free encyclopedia
Närvirakkude kasvufaktor[1] ehk närvikasvufaktor[2] (inglise nerve growth factor; lüh NGF) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade perifeerse ja kesknärvisüsteemi närvirakkude looduslik bioloogiliselt aktiivne sisemine lahustuv kasvutegur.
See artikkel räägib hormoonisarnase toimega peptiidist; perekonna kohta vaata artiklit Neurotrofiinid |
Bioaktiivsus baseerub Rita Levi-Montalcini in vitro koekultuuridel (1953).
Sadestumiskoefitsient on 7S ja molekulmass 140 kD.
Närvirakkude kasvufaktor toimib ka signaalmolekulina ja on olemuselt valk, mis koosneb kahest peptiidahelast.
Arenevad neuronid vajavad arenguks spetsiifilisi valke, mida nimetatakse närvirakkude kasvufaktoriteks.
Närvirakkude kasvufaktori ülesanneteks on sümpaatiliste ja sensoorsete neuronite kasvu stimuleerimine, neis neurotransmitterite (sh ringluses osasaavate ensüümide mõjutamine) ja neuropeptiidide sünteesimise kontrollimine, närvikiudude elushoidmine, sünapside ühildumise ja ülekande tagamine (ka aksoni kasvu kaudu) ja osalemine neurotransmissioonil. NGF avaldab toimet sihtrakkude plasmamembraanides, tuumamembraanides või rakutuumas paiknevate NGF-dele vastuvõtlike retseptorite, näiteks ingl tyrosine receptor kinases aktiveerimise kaudu, mis paiknevad neuronite pinnal.
Närvirakkude kasvufaktori defitsiidi korral neuronid surevad (ingl protein synthesis-dependent apoptosis)[3] mõne tunni jooksul.
Arvatakse, et närvirakkude kasvufaktorit leidub kõikjal kehas (ka mitmed kehavedelikud, nagu seemneplasma, veri) ja tema tähtsus seisneb keha homöostaasi tagamises, kuid levikut piirab vere-aju barjäär.[4]
Närvifaktorite areng, tegurid, funktsioonid ja morfoloogia ning patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka kudede ja rakkude lõikes.
Närvirakkude kasvufaktor koosneb kolmest alfa-, beeta- ja gamma-allühikust: α2,β2 ja γ2.[5]
NFG-d peetakse tunnetusprotsesside normaalsel kulgemisel asendamatuks.
Väljaspool närvisüsteemi osalevad närvirakkude kasvufaktorid ka neuronite poolt innerveeritud neerude, südame arengus ning spermatogeneesis ning lümfoid(-immuun)süsteemi regulatsioonis.[6]
romantilise armastuse algfaasis, mil romantilisi tundeid ja mõtteid (vähemalt 4 tundi päevas) partneri vastu peetakse kõige intensiivsemaks, on vastavalt uuringule täheldatud vereplasmas ringleva NFG suuremat sisaldust võrreldes vallaliste või pikaajalises suhtes olevate partneritega.[7]
Imetajatel sünteesivad pre-pro-proteiinina ja eritavad faktorit väga erinevate kudede ja elundite, näiteks süljenäärmete, naha, cardiomyocytes, hüpotalamuse, ajuripatsi, kilpnäärme, munandite, munandimanuste ja lümfoid(-immuun)süsteemi kuuluvad[8] T-rakud (moduleerivad paljunemist ja aktiveerimist) ja B-rakud (mõjutab eritama IgM-i, IgA-d ja IgG-d).
NFG-d stimuleerivad tsütokiinide vahendusel ka hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telge.
NFG-d sünteesivad, säilitavad ja eritavad ka allergiarakkudeks nimetatud nuumrakud.[9]
Kaltsiferoolid reguleerivad organismis NFG taset ja NGF-geenide ekspressiooni.
NGF osaleb glükoosi ja lipiidide metabolismis.
Närvirakkude kasvufaktor võib olenevalt asjaoludest olla nii pro-inflammatoorne kui ka antiinflammatoorne.
Uuritakse närvirakkude kasvufaktori rolli mitmete neurodegeneratiivsete haiguste, nagu Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi, amüotroofne lateraalskleroos, perifeerne neuropaatia ja primitiivne neuroektodermaalkasvaja, terapeutilise faktorina.[10]
Kliinilised uuringud inimestega terapeutilise NFG manustamisega intratekaalselt ei ole häid tulemusi andnud, kuna selline invasiivne manustamine ei ole sobiv kliiniliseks meetodiks, kuid veenisisese süstimise korral ei jõua kontsentreeritud NGF kesknärvisüsteemi ning põhjustab lisaks veel närvivalu.
Närvirakkude kasvufaktorit seostatakse Alzheimeri tõvega.[11]
Kawasaki haiguse patogeneesis võib oluline roll olla ka närvirakkude kasvufaktoril, kuna haigete vereseerumi NGF-i tase on märkimisväärselt kõrge.[12]
Närvirakkude kasvufaktoriga seostatakse ka süsteemse erütematoosse luupuse patogeneesi.[13]
Tõenäoliselt on NGF-id seotud ka paljude krooniliste põletikuga kulgevate haiguste patogeneesiga, nagu näiteks allergia, reumatoidartriit ja spondüloartriit[14]. Ka kopsusarkoidoosi korral on tõendeid närvirakkude kasvufaktori liigkõrge taseme kohta kontrollanalüüsides.[15]
Arvatakse, et närvirakkude kasvufaktor osaleb ka neuroblastoomi, medulloblastoomi, melanoomi, papillary thyroid carcinoma, kõhunäärmevähi, eesnäärmevähi ja rinnavähi patogeneesis, stimuleerides mitogeneesi, metastaseerumist ja inhibeerides apoptoosi.[16]
Närvirakkude kasvufaktorit on tuvastatud inimestel ka prolaktiini tootvas ajuripatsikasvajas (prolaktinoom).[17]
NGFi plasmaväärtused on alanenud ka mitmete kardiovaskulaarsüsteemi ebasoodsalt mõjutavaid haiguslike seisundite korral nagu pärgarterite ateroskleroos, rasvumus, II tüüpi diabeet jt.
1951. aasta sügisel esines Rita Levi-Montalcini New Yorgi Teaduste Akadeemias konverentsil "The Chick Embryo in Scientific Research" ja tutvustas tol ajal veel kindla nimeta ja keemiliselt tuvastamata eksogeenset ainet, mida eritas hiire sarkoom ja mis pääses katselooma tsirkulatsioonisüsteemi.
NGF avastati implanteeritud hiire sarkoomi (180 või 37) neoplastiliste rakkude poolt pärineva ja eritatava keemilise ainena, mis stimuleeris kanaembrüotesse sisestatuna ganglion sensorium nervi spinalis'e neuronite kasvu erineva vanusega (3-päevaste kuni 2–3-nädalaste) kanaembrüote lülisambakanalis.[10]
1956. ja 1958. aastal avastasid Cohen ja Levi-Montalcini, et kõige tugevama toimega NGF allikateks on maomürk ja isase hiire süljenäärmete glandula submandibularis'e nõre (Cohen & Levi-Montalcini 1956, Cohen 1958, Levi-Montalcini 1958). Närvirakkude kasvufaktor sünteesitakse süljenäärmetes (ingl collecting tubules) ning protsess on allutatud testosteroonile ja kilpnäärmehormoonile.[18]
Süljenäärmete biotesti tarvis kasutati õnneks isaseid täiskasvanud hiiri – hilisemad katsed näitasid, et emaste hiirte süljenäärmed sisaldavad tunduvalt vähem närvirakkude kasvufaktorit.[19]
Rita Levi-Montalcini pälvis 1986. aastal koos Stanley Coheniga Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna närvirakkude ja teiste kasvufaktorite avastamise eest.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.