Ajuripats

Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.^[1][2][3][4]

Ajuripatsi anatoomiline terminoloogia pole seni veel lõpuni kooskõlastatud.^[5]

Ajuripatsi areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Roomajatel

Madudel

Enamikul tänapäevastel madudel koosneb elund hüpofüüsi eessagarast, mis areneb ajuripatsitaskust, hüpofüüsi kesksagarast (osadel) ja vaheajust väljuvast hüpofüüsi tagasagarast.

Imetajatel

Inimestel

Morfoloogia

Ajuripats inimesel^[1][2] (naistel harilikult suurem):

• kaal:0,5–0,65 g
• pikkus: kuni 10 mm
• laius: 12–15 mm
• kõrgus: 5 mm.

Anatoomia ja füsioloogia

Ajuripats, mis on ühenduses vaheaju alumise osaga, koosneb kolmest sagarast:

• hüpofüüsi eessagar e adenohüpofüüs (adenohypophysis)^[6]
• hüpofüüsi tagasagar (neurohypophysis), eritab oksütotsiini ja antidiureetilist hormooni
• hüpofüüsi kesksagar (intermediate hypophysis) ( inimestel, kaladel, roomajatel jt).

Eessagar

 Pikemalt artiklis Adenohüpofüüs

Ajuripatsi eessagar ehk adenohüpofüüs (eessagar koos vaheosaga) eritab folliikuleid stimuleerivat hormooni, lutropiini, türeotropiini, kortikotropiini, prolaktiini, kasvuhormooni ja beetaendorfiini;^[4][6]

Tagasagar

 Pikemalt artiklis Ajuripatsi tagasagar

Ajuripatsi tagasagar ehk neurohüpofüüs (tagasagar koos ajuripatsi varrega), eritab oksütotsiini ja antidiureetilist hormooni.^[4]

Kesksagar

 Pikemalt artiklis Ajuripatsi kesksagar

Ajuripatsi kesksagaraks nimetatakse ajuripatsi eessagara osa, mis külgneb tagasagaraga. See eritab naha pigmentatsiooni reguleerivat hormooni intermediini.^[7]

Ajuripats ja sisesekretoorsed näärmed

Ajuripats kuulub sisesekretoorsete näärmete süsteemi, mille ülesandeks on bioloogiliselt aktiivsete ainete (näit hormoonide) komplekteerimine ja ringlus. Ajuripats talitleb koos käbikeha, kilpnäärmete, kõrvalkilpnäärmete, tüümuse, kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsete saarte, neerupealiste ja sugunäärmete endokriinsete osadega ning reguleerib nende talitlust.^[4]

Ajuripatsi neuro-hormonaalne roll

Ajuripats nõristab hormoone, mis reguleerivad nii organismi vee ja temperatuuri homöostaasi ja vererõhku kui kakilpnäärmete, kasvu, suguelundite, raseduse ning sünnituse ja piimanäärmete, aga ka valuretseptorite tööd.

Ajuripats sünteesib ka närvirakkude kasvufaktorit.

Ajaloolist

Kooskõlas Aristotelese kirjeldustega elundi füsioloogiliste ülesannete kohta nimetas elundi ajuripatsiks Andreas Vesalius (glans pituitaria excipiens).^[8]

1778. andis Samuel Thomas von Sömmering (1755–1830) elundile nimeks hypophysis cerebri (Dissertatio de basi encephali et originibus nervorum cranio egredientum libri quingue).^[9]