From Wikipedia, the free encyclopedia
Kõrvalkilpnääre (ladina glandula parathyreoidea, inglise keeles parathyroid glands või glands of Owen) on paljude selgroogsete (v.a kalad) sisenõrenääre.[1][2]
Kõrvalkilpnäärmete areng, anatoomia, asend, sooned, morfoloogia, funktsioonid, nõre koostis, hormoonid, ensüümid ning histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Madudel paiknevad kõrvalkilpnäärmed (2 paari) kilpnäärmest tunduvalt kaugemal, südame lähedal. Nende funktsiooniks on lihaste koordinatsioon ning vere kaltsiumi ja fosfori sisalduse regulatsioon.
Inimesel paikneb harilikult neli (arv varieerub, mõnikord 3, 5 ja 8) herneterasuurust kõrvalkilpnääret kilpnäärme tagaküljel, vahel harva (0,5–4%) ka kilpnäärme või harkelundi (50%-l opereerituist) sees.
Iga nääre kaalub 0,1 grammi.
Näärmekude toodab ja eritab otse vereringesse elutähtsat hormooni parathormoon, mis reguleerib ja kontrollib koos kaltsitoniini ja D-vitamiiniga nii kaltsiumi kui ka fosfori ainevahetust ning mille sihtmärkelunditeks on neerud ja luud.
Kilpnäärme või tüümuse sees paiknevate kõrvalkilpnäärmete (või selle osade) talitlemisel võib esineda erisusi, mis võivad viia mitmete patoloogiliste seisunditeni.
Kõrvalkilpnäärmetega seoses ja elundi talitluses võib esineda mõningaid häireid, mille diagnoosiks võivad olla näiteks tetaania, hüperparatüreoos, kilpnäärmepuudulikkus, kõrvalkilpnäärme kasvajad jne.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.