Eesti poliitik From Wikipedia, the free encyclopedia
Jaan Lattik (22. oktoober 1878 (vana kalendri järgi 10. oktoober) Karula vald (Karula kihelkond) – 27. juuni 1967 Stockholm[1]) oli eesti kirjanik ning usu-, haridus- ja poliitikategelane.[2]
| Jaan Lattik | |
|---|---|
 | |
| Haridusminister | |
|
Ametiaeg 1925–1927 | |
| Eelnev | Hugo Bernhard Rahamägi |
| Järgnev | Alfred Julius Mõttus |
| Välisminister | |
|
Ametiaeg 1928–1931 | |
| Eelnev | Hans Rebane |
| Järgnev | Jaan Tõnisson |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
22. oktoober 1878 Karula vald |
| Surmaaeg |
27. juuni 1967 Stockholm |
| Rahvus | eestlane |
| Erakond | Kristlik Rahvaerakond |
| Abikaasa | Alice Hassmann |
| Alma mater | Tartu Ülikool, usuteaduskond |
| Elukutse | kirjanik ja poliitik |
Ta lõpetas 1908. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Oli prooviaastal Peterburi Jaani koguduses. Ordineeriti pastoriks 29. novembril 1909 Riia Jakobi kirikus kindralsuperintendent Theophil Gaethgensi poolt.[3] Töötas Viljandi Pauluse koguduse (Viljandi maakogudus) õpetajana (ja ka kooliõpetajana) aastatel 1910–1939.[4]
Oli Kristliku Rahvaerakonna juhte, I–V Riigikogu liige, 1925–1927 haridus- ja 1928–1931 välisminister. 1939–1940 Eesti saadik Leedus.
Põgenes 1944. aastal Rootsi ning oli seal kirikuõpetaja: algul Södertälje kuulutuspunkti hooldajana, kuid aastatel 1952–1967 teenis emeeritusena Södertälje kogudust.[5] 1. märtsil 1945 valiti ta Göteborgi eesti pihtkonna õpetajaks.
Nagu paljud teised põgenikud Balti riikidest, töötas Lattik ka arhiivitöölisena. Tema töökoht oli Stockholmi Kõrgkool.
Temalt on kodumaal ilmunud jutukogud, jutustusi ja reisikirju, paguluses on ta kirjutanud jutustusi ja mälestusi. Silmapaistvad on tema kodu ja lapsepõlve kujutavad humoristlikud lühijutud, milles on jälgitud lapse mõtte- ja kõneviisi ning kasutatud murdekeelt.
Jaan Lattiku vanemad olid õigeusulised. Tema ema kandis vanglakaristust luterlusse tagasipöördumise eest ja tema isa, Karula vallavanem David Lattik, sai luteri usku tagasi pöörduda alles pärast usuvabaduse kuulutamist 1905. aastal, oma poja käe läbi.[7]
Vend Robert Lattik, vennanaine Alma Lattik ja vennatütar Helbe Merila-Lattik olid arstid.
Ta oli abielus Alice Hassmanniga, tema naisevend Edgars Hasmanis oli Pihkva läti- ja eestikeelne pastor, hiljem Mazsalaca koguduse pastor, kes mõrvati punaste poolt.
Tütar Helgi (1911–1988) abiellus Konstantin Pätsi noorema poja Viktoriga ja tegi kaasa kõik selle perekonna vintsutused. Viktor hukati 1952. Helgi keeldus peale esimesest vangistusest vabanemist koostööst KGB-ga ja saadeti veel paljudeks aastateks asumisele Kasahstani. Pääses Eestisse tagasi ja suri Tallinnas. Helgi ja Viktori noorem poeg Henn (sündinud 1936) suri 1944 Ufas lastekodus nälga, kuid vanemal pojal Matti Pätsil õnnestus jääda ellu.
Keskmise poja Heino (1909–1982) äi oli vorstitööstur Priidik Tikenberg. Heino oli ainuke Lattik, kes läks koostööle Saksa salateenistusega ning paindus ka KGB surve all, tehes nendega koostööd (agent November) ja andes üles hulgaliselt metsavendi. Pärast selle ilmsikstulekut katkestas perekond Heinoga igasugused suhted.
Noorem poeg Aldo Lattik (1912–1983) põgenes Rootsi ja sealt Kanadasse 1949. Ta abiellus taanlanna Gerda Anker-Olseniga ja neil sündis kolm last.
Jaan Lattik maeti algul Stockholmi Metsakalmistule. Tema 130. sünniaastapäeval, 22. oktoobril 2008 jõudsid Alice ja Jaan Lattiku säilmed Rootsist taas Eestisse. Ümbermatmine Viljandi Vanale kalmistule toimus 1. novembril 2008, kus kõnega esines Eesti president Toomas Hendrik Ilves.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
