From Wikipedia, the free encyclopedia
Jaan Einasto (kuni 1935 Jaan Eisenschmidt; sündinud 23. veebruaril 1929 Tartus) on eesti astrofüüsik, Eesti Teaduste Akadeemia liige alates 1981. aastast.
Jaan Einasto | |
---|---|
Jaan Einasto Marcel Grossmanni preemiaga, 2009 (foto: Peter Murdmaa) | |
Sündinud |
23. veebruar 1929 Tartu |
Teadlaskarjäär | |
Tegevusalad | astrofüüsika |
Aastal 1947 lõpetas Tartu 1. Keskkooli ja 1952. aastal Tartu Riikliku Ülikooli. 1955. aastal kaitses ta samas kandidaaditöö teemal “Regulaarsete galaktikate struktuuridest peamises järjestuses” ja 1972. aastal doktoritöö teemal “Regulaarsete galaktikate struktuur ja evolutsioon”. Täiendusõpet on ta saanud näiteks Taanis, Saksamaal ja USA-s. 1952. aastal asus tööle Tartu Observatooriumis, kus ta on töötanud teaduri, vanemteaduri, astrofüüsika sektori ja galaktilise füüsika sektori juhataja, kosmoloogia osakonna juhataja ja vanemteaduri ametikohtadel. Aastatel 1980–1994 oli ta seotud uurimisprojektide ja ametikohtadega Pariisi, Cambridge’i, California ja Harvardi ülikoolis.[1] 2000. aastatel töötab Jaan Einasto Tartu Observatooriumis teadusliku nõustajana.
Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Jaan Einasto 1981. aastal astrofüüsika alal. Ta kuulub akadeemias astronoomia ja füüsika osakonda. Aastail 1983–1995 oli Eesti Teaduste Akadeemia füüsika, matemaatika ja tehnikateaduste osakonna, aastast 1985 füüsika ja astronoomia osakonna akadeemik-sekretär. Akadeemia presiidiumi liikmena osales ta aastatel 1988–1995 Eesti teaduskorralduse reformimisel.
Einasto on põhjalikult uurinud galaktikate ja Universumi ehitust, samuti kosmoloogiat ning Maa tehiskaaslaste jälgimise seadmeid. Ta on tõestanud Universumi varjatud massi käsitlevates uurimustes Galaktika massiivse krooni olemasolu (1970–1974) ja Universumi rakustruktuuri olemasolu (1977–1997).[2] Viimasel perioodil on tema teadustöö olnud suunatud tumeaine ja Universumi suuremastaabilise struktuuri avastamisele.
Teda koos kollektiiviga peetakse Universumi kärjetaolise struktuuri avastajateks, mille eest 2007. aastal sai ka teaduspreemia teadusharu paradigmat ja maailmapilti mõjutava väljapaistva avastuse eest.[3]
Tema sulest on ilmunud üle 200 teaduspublikatsiooni ja lisaks on ta avaldanud ajakirjanduses arvamust ka päevapoliitilistes küsimustes alates haridusest kuni maaelu edendamiseni.
Einasto kuulus Res Publicasse. Ta astus sealt välja 2005. aasta septembris koos mõne mõttekaaslasega, kelle hulka kuulusid Rein ja Mare Taagepera. Lahkumise selgituseks kirjutatud avalduses kirjutasid nad, et Res Publica on kaldunud paremtsentrismist paremäärmuslusse, kus hoolitakse ainult neist, kes ise suudavad läbi lüüa. "Tsentristidena hoolime meie ka neist oma rahva liikmeist, kes pole osavad, terved ja rikkad," kirjutasid nad. Avalduses teatasid nad, et üksikküsimustes, näiteks hariduse ja teaduse edendamise alal ei välista nad koostööd ühegi erakonnaga.[4]
Tema isa Elmar Einasto oli eesti geograaf ja pedagoog, vend Rein Einasto on eesti geoloog. Tema vanaema (Anna Lammase) kasuema Lilli Suburg oli eesti kirjanik, ajakirjanik, haridustegelane ja naisõiguslane.[10] Tema vanavanaisa onupoeg Wilhelm Gottfried Eisenschmidt oli Tartu Peetri koguduse õpetaja. Tema vanavanavanaonu pojapoeg Aleksander Eisenschmidt oli eesti põllumajandusteadlane.
Jaan Einasto üks esiisa oli Põhja-Saksamaalt pärit kõrgaadlik, kelle kaudu viisid vereliinid nii viikingite, hunnide kui ka roomlaste ja isegi egiptlasteni välja. Tuleb välja, et antiikajast kuni keskajani välja ei ole ühtegi suurt impeeriumi, mille mõned keisrid või vaaraod ei oleks tema kauged esivanemad, tunnistab Einasto. Loetelus on Rjurik, Jaroslav Tark, Aleksander Suur, Attila jpt. "Seda kõike tuleb aga huumoriga võtta," lisab Einasto[11].
Jaan Einasto abiellus 10. märtsil 1951[12] Liia Einastoga (sündinud Tiit; 1929–2003). Neil on kolm last: tütred Maret ja Riina ning poeg Indrek.[13] Tütar Maret Einasto on astrofüüsik, teine tütar Riina Einasto on kirjanik ja luuletaja.[14]
Tema järgi on nimetatud 1994. aastal avastatud asteroid 11577 Einasto.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.