From Wikipedia, the free encyclopedia
Jaroslav Tark ehk Jaroslav I ehk Jaroslav Vladimirovitš (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович, vene keeles Ярослав Владимирович, vanaskandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Kiievi-Vene ülik, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst.
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Jaroslav Tark | |
|---|---|
 Ainus teadaolev Jaroslav I eluajal tehtud kujutis |
Ehkki vanavene leetopisside tekstides kiidetakse korduvalt Jaroslav I tarkust, ei pärine sellele viitav liignimi üliku enda eluajast. Liignime Tark (vene keeles Мудрый) omistas talle alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest.
Isa Vladimir Püha (Володимир Святославич, Valdamarr) pani oma poja Jaroslavi noores eas valitsema osastisvürstina Rostovis, seejärel Novgorodi vabariigis. Kuuldes aastal 1014, et isa oli pärandanud võimu Kiievis nooremale vennale Boriss Vladimirovitšile, lõpetas Jaroslav andami maksmise Kiievile. Vladimir kavatses sõnakuulmatut poega jõuga korrale kutsuda, kuid Jaroslav põgenes Rootsimaale ja kutsus appi viikingid (varjaagid). 1015. aastal Vladimir suri, jõudmata sõda alustada.
Vladimir Svjatoslavitši surma järel Kiievis võimu haaranud vanim poeg, kasupoeg Svjatopolk I saatis poolvendade vastu palgamõrtsukad, kuid Jaroslavi hoiatas tema õde Predslava. Leetopisside järgi kogus Jaroslav tuhat varjaagi ja kolm tuhat novgorodlast, läks Svjatopolki vastu ning lõi tema kiievlastest ja petšeneegidest vägesid Ljubetši all 1016. aastal. Svjatopolk põgenes Poolasse oma äia kuningas Bolesław I Chrobryi juurde, Jaroslav hõivas Kiievi. Sõja käigus hukkusid Jaroslavi kolm venda (Svjatoslav, Boriss ja Gleb). Puudub ühtne seisukoht selle kohta, kes nad surmas; mõne allika järgi oli mängus Jaroslavi enda või talle alluvate varjaagide käsi.
Aastal 1018 ründasid Bolesław I ja Svjatopolk I koos Jaroslavi ning võitsid teda Volõõniamaal Bugi jõe ääres, Jaroslav põgenes Novgorodi ning Bolesław I hõivas Kiievi. Leetopisside andmetel veensid sealsed elanikud teda uuesti Bolesławi ja Svjatopolki vastu astuma. Viimane oli vahepeal äiaga tülli läinud, Bolesław I lahkus linnast, kuid liitis oma valdustega osa läänepoolseid alasid (Galiitsias). Svjatopolk I ei suutnud Jaroslavile vastu seista, petšeneegide abiga üritas ta 1019 veel kord Kiievit tagasi võita, kuid edutult. Alte lahingus sai Svjatopolk lüüa ja põgenes välismaale.
1020. aastatel Kiievis valitsedes pidi Jaroslav I veelgi oma sugulaste vastu sõdima. 1021 võitis ta oma vennapoega, Polotski vürsti Brjatšislav Izjaslavitšit, kellele andis valitsemiseks Viciebski ja Usvjatõ. 1024. aastal sõdis ta varjaagide abiga noorema venna Tmutarakani vürsti Mstislav Vladimirovitši, severjaanide, tšerkesside ja kasaaridega. Mstislav Vladimirovitšiga jagati suurvürstiriigi alad ning Mstislav jäi valitsema Tšernigivis Dnepri idakalda maade üle Tšernigivi vürstina.
.png)
Jaroslav I välispoliitika aluseks olid sidemed Skandinaaviaga ja Bütsantsi mõju õõnestamine.
Võimu kindlustamiseks naitis Jaroslav I oma tütred Prantsusmaa (Anna abiellus Prantsuse kuninga Henri I-ga), Ungari (Anastassia abiellus hilisema Ungari kuninga András I-ga) ja Norra kuningatega (Jelizaveta abiellus Norra kuningas Harald III Hårdrådega). Üks poeg Izjaslav Jaroslavitš abiellus Poola kuninga Kazimierz I õega, teine poeg Svjatoslav Austria Idamargi markkrahvi tütrega, kolmas poeg Vsevolod Jaroslavitš Bütsantsi printsessiga ja neljas poeg Igor Saksamaalt pärit printsessiga, oma õe aga naitis Jaroslav I Poola kuningaga, millega pani aluse Kiievi-Vene valitsejate sidemetele Euroopa õukondadega.
Jaroslav I laskis Kiievisse rajada püha Kiievi Sofia katedraali ja kaks kloostrit ning lisaks mitu kindlust Rossi jõele.
1030 (6538 bkj). aastal võttis Jaroslav I koos Vladimiri ja Novgorodi vägedega[viide?] ette sõjakäigu tšuudide vastu, võitis neid ja lasi senise Tartu muinaslinnuse kohale ehitada kindluse nimega Jurjev (Gjurgev, Гюргев – eeldatavasti Jaroslavi kaitsepühaku Püha Georgi järgi). Jaroslavi käsul rajatud kindlus püsis 1061. aasta kevadeni, mil sossolid (arvatavasti mõni praeguse Eesti või Põhja-Läti alal elanud hõim) selle hävitasid, liikudes sõjakäiguga kuni Pihkvani.[1] Harrastusajaloolane Enn Haabsaar on arvanud, et tegelikult ei asunud vanavene leetopissides mainitud Jurjevi kindlus mitte Tartus, vaid Kiievist 80 km kaugusel, tänapäeval Bila Tserkva nime kandva linna alal.[2] Siiski on akadeemiline ajalookirjutus selle seisukoha väheveenvaks arvanud, sest Tartu toonane arheoloogiline leiumaterjal ja sündmuste üldine loogika viitavad sellele, et Tartusse rajati uus kindlus koos asulaga just Jaroslav Targa valitsusajal.[3]
1031. aastal tegi Jaroslav I sõjaretke Poola kuningriiki ja liitis oma riigiga aastatel 1018–1031 Poola kuninga võimu all olnud Galiitsia.
1038. ja 1040. aastal tegi Jaroslav I sõjaretki balti hõimu jatvingide maale.
Aastatel 1038–1042 sõdis Jaroslav I Bütsantsiga, samuti leedulaste ja eestlastega. 1043. aasta edutut sõjakäiku Bütsantsi vastu juhtis juba tema poeg Vladimir Jaroslavitš. See lõppes küll Kiievi-Vene vägedele lüüasaamisega, kuid suhteliselt soodsa rahulepinguga.
Pärast venna Mstislav Vladimirovitši surma 1036 võttis Jaroslav tema valitsusjärje Tšernigivis üle ja sai taas kogu Kiievi-Vene riigi valitsejaks peale Izjaslavi alluvuses olnud Polotski vürstiriigi. Novgorodi pani ta valitsema oma vanima poja Vladimiri. Saavutanud varjaagide, kiievlaste ja novgorodlaste väega veel kord võidu Kiievit rünnanud petšeneegide üle, kindlustas ta endale mõneks ajaks rahu.
1051 valis Jaroslavi käsul Vene piiskoppide kogu munk Illarioni Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidiks, rõhutades sellega sõltumatust Konstantinoopoli patriarhist.
Vene ajalookirjanduses peetakse alates kroonik Nestorist Jaroslavi üldiselt andekaks sõjameheks ja võimekaks riigijuhiks, kelle valitsusajal Kiievi-Vene poliitiliselt, majanduslikult ja kultuuriliselt tähelepanuväärselt arenes. Jaroslav kujundas omanimelise õigussüsteemi, edendas kirjatarkust ja kroonikakirjutamist.
Tema võimu jagamine poegade vahel pani aga aluse riigi feodaalsele killustumisele. Pärast Jaroslav Targa surma jaotati riik Jaroslavi poegade vahel: vanimale elusolevale pojale Izjaslavile pärandus Kiiev ja Novgorod, teisele pojale Svjatoslavile Tšernigivi, kolmandale pojale Vsevolodile Perejaslavli, neljandale pojale Vjatšeslavile Smolenski, viiendale Igorile Vladimiri, Volõõnias.
Jaroslavi isa oli Vladimir Svjatoslavitš Suur (Vladimir Püha, Vladimir Särav Päikene). Tema ema oli arvatavasti Norra päritolu Polotski vürstitar Rogneda Rogvolodovna (Ragnhild Ragnvaldi tütar). Jaroslav oli Norra kuningate (1015–1028) Olaf Püha ja (1045–1066) Harald III Hardrada äi ning Rootsi kuninga (994–1022) Olaf Skötkonungi väimees. Ta kasutas palju varjaagide ehk viikingite sõjalisi teeneid, eriti Novgorodis. Skandinaavia saagades esineb Jaroslav nime all Jarisleif Lombakas, sest noolehaava tagajärjel lonkas ta üht jalga.
Jaroslavi ristinimi oli Georgi ehk Juri. Ta abiellus 1019 Rootsi kuninga Olaf III Skötkonungi tütre Ingegerdiga (hiljem ristitud Irina). Kuna leetopissid räägivad ka Jaroslavi abikaasast Annast, siis on vaieldud, kas Anna oli tema esimene naine või oli see hoopis nimi, mille Irina võttis hiljem nunna seisusse astudes.
Jaroslav on maetud Kiievi Püha Sofia peakirikusse.
Järglased ja Jaroslavitšite dünastiaharude rajajad:
| Eelnev ' |
Novgorodi vürst 1010–1036 |
Järgnev Vladimir Jaroslavitš |
| Eelnev Svjatopolk |
Kiievi suurvürst 1016–1018 |
Järgnev Svjatopolk |
| Eelnev Svjatopolk |
Kiievi suurvürst 1019–1054 |
Järgnev Izjaslav I |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
