August Gailit

August Georg Gailit (9. jaanuar 1891 Sangaste lähistel – 5. november 1960 Örebro, Rootsi) oli eesti kirjanik, kes kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone.

August Gailit

Elukäik

August Gailit elas 1934–1944 Kaupmehe tänava majas number 8 Tallinnas, mis ehitati 1912. aastal

Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa lähedal Kuiksillal. Ta kasvas üles Laatre mõisas. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 1905–1907 Tartu linnakoolis.

Aastatel 1911–1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916. aastast Tallinna Teataja toimetuses, 1917–1918 Postimehe toimetuses. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastatel 1922–1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 1932–1934 oli ta Vanemuise direktor. Alates juulist 1943 oli Gailit Tallinna raehärra.

1944. aasta sügisel põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus ta elukohaks sai Örebro lähedal olev Ormesta mõis. Gailit suri 5. novembril 1960 ja tema tuhastatud põrm maeti Örebro põhjakalmistule. Matusetalitus toimus 13. novembril Örebro Olaus Petri kirikus. Hauakivi (kus leegitseva Tallinna silueti alla on kirjutatud "Üks leegitsev süda / üle rahutu vee") kujustas E. Raudsepp.

Gailit kuulus kirjanike rühmitusse Siuru. Ta oli Tallinna Kirjanike Ühingu juhatuse liige.^[1] Alates 1945. aastast Välismaise Eesti Kirjanike Liidu liige.

Isiklikku

Gailit oli aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898–1981). Ainsa lapsena sündis 1933. aastal tütar Aili-Viktooria Gailit-Lindström (suri 14. novembril 2022 Växjös). Tema õe Anna abikaasa oli õigusteadlane ja poliitik Rein Eliaser vanem, õepoeg Rein Eliaser oli jurist ja ajakirjanik, õetütar Rutt Eliaser oli jurist ja kirjanik.

Looming

Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)).

1920. aastatest pärinevad novellikogud "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). Romantilistes novellides "Toomas Nipernaadi" (1928; film "Nipernaadi", 1983) on tegelaskujud senisest realistlikumad ja lüürilisemad, Gailiti loomingule tunnuslik grotesksus on neis mahenenud. Romaan "Isade maa" (1935) kujutab Vabadussõda.

Romantilise ja realistliku kujutusviisi ühendamise süvenevat isikupärastumist tunnistavad romaanid "Karge meri" (1938; film 1981), "Ekke Moor" (1941) ja "Leegitsev süda" (Vadstena 1945). Romaanis "Üle rahutu vee" (Göteborg 1951) ja mitut proosažanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" (3 köidet; Lund 1951–1959) kajastub kodumaa kaotamise traagika.

August Galit joonistas ka karikatuure^[2]. Tema karikatuure avaldati 1913. aastal ajakirjas Sarjaja.

Teosed

August Gailiti "Muinasmaa"

• "Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910
• "Saatana karussell" (novellikogu), 1917
• "Muinasmaa" (romaan), 1918
• "Klounid ja faunid" (följetonid), 1919
• "Rändavad rüütlid" (novellikogu), 1919
• "August Gailiti surm" (novellikogu), 1919
• "Purpurne surm" (romaan), 1924
• "Idioot" (novellikogu), 1924
• "Vastu hommikut" (novellikogu), 1926
• "Aja grimassid" (följetonid), 1926
• "Ristisõitjad" (novellikogu), 1927
• "Toomas Nipernaadi" (romaan novellides), 1928
• "Isade maa" (romaan), 1935
• "Karge meri" (romaan), 1938
• "Kogutud novellid I–III" (novellikogu), 1940–1942
• "Ekke Moor" (romaan), 1941
• "Leegitsev süda" (romaan), 1945
• "Viimane romantik" (novellikogu), 1949
• "Üle rahutu vee" (romaan), 1951
• "Kas mäletad, mu arm?" (ühendab mitut proosažanri), 1951–1959
• "Põhjaneitsi" (novellikogu), 1991

"Kogutud novellid" I–III

• "Kogutud novellid I" ilmus 1940. aastal. Väljaandja kirjastus-osaühing Kultuurkoondis. Illustreerinud Aino Bach. Tiitellehtedel Gailiti portree, autor Eduard Ole. Sisu: "Viimne romantik" (1925), "Libahunt" (1926), "Laatsarus" (1923), Barrabas (1925), "Nurjatum roim" (1925) ja "Punased hobused" (1926)
• "Kogutud novellid II" ilmus 1940. aastal. Väljaandja kirjastus-osaühing Kultuurkoondis. Illustreerinud Aino Bach. Tiitellehtedel Gailiti portree, Ferdinand Sannamehe skulptuuri järgi. Sisu: "Peetrus Kuppelvaar" (1925), "Üksindus" (1924), "Vastu hommikut" (1926), "Meri" (1926), "Tema Kuninglik Kõrgus" (1926)
• "Kogutud novellid III" ilmus 1942. aastal. Väljaandja Eesti Kirjastus. Illustreerinud Aino Bach. Tiitellehtedel Gailiti portree, autor Aleksander Bergmann-Vardi. Sisu: "Kangelane partneriga" (1927), "Põhjaneitsi" (1927), "Ristisõitjad" (1927) ja "Taevaskoja asunik" (1927)

Tõlked

"Toomas Nipernaadi"

• "Nippernach und die Jahrzeiten" Berlin, 1931
• "Meisjes van één zomer" Amsterdam, 1937
• "Tomas Nipernadis" Kaunas, 1938, 2. tr. Chicago 1952, 3. tr. Vilnius 1971
• "Toms Nipernādijs" Riga, 1943, 2. tr. New York 1953
• "Toomas Nippernaati" Helsinki, 1942, 2. tr. 1955
• "Toomas Nipernaadi" Bruxelles & Paris, 1946
• "Dziwny świat Tomasza Nipernaadiego" Warszawa 1988
• "Тоомас Нипернаади" Taллинн, 1993
• "Toomas Nipernaadi" Sawtry, 2018

"Isade maa"

• "Das Lied der Freiheit" Berlin, 1938
• "Senču zeme" Riga, 1943, 2. tr. New York 1954

"Karge meri"

• "Die Insel der Seehundsjäger" Berlin, 1939
• "Ankara meri" Helsinki, 1939
• "Människor på en ö]]" Stockholm, 1940
• "Ostrov lovcu tulenu" Praha, 1941
• "Skarbā jūra" Riga, 1943, 2. tr. 1952
• "Mennesker paa en Ø" København, 1944
• "Das rauhe Meer" Memmingen, 1985

"Ekke Moor"

• "Eke Mors" Esslingen, 1948, 2. tr New York 1975

"Leegitsev süda"

• "Liekihtivä sydän" Helsinki, 1947
• "Liesmojošā sirds" Esslingen, 1947
• "Brinnade hjärtan" Vadstena, 1948

"Üle rahutu vee"

• "Pāri bangainiem ūdeņiem" Esslingen, 1951

"Kas mäletad mu arm"

• "Vai atceries, mana mīļā?" New York, 1952
• "Levijas kundzes grēksūdze" New York, 1956
• "Dienās senajās" New York, 1959

Novellikogumikud

• "A tenger. Elbeszélések" Gyoma, 1933
• "Pēdējais romantiķis" New York, 1954

Vaata ka

• August Gailiti nimeline novelliauhind

Viited

1. Tallinna kirjanikud asutasid oma ühingu. Rahvaleht, 21. aprill 1939, nr. 93, lk. 3.
2. Eesti muuseumide veebivärav – http://muis.ee/museaalview/1482945

Kirjavahetused

• "August Gailiti kirjad Ilja Trotskile 1930–1932". Koostanud Gabriel Superfin (München), vene keelest tõlkinud ja kommenteerinud Rein Kruus – Keel ja Kirjandus 1989, nr 10, lk 618–624
• "August Gailiti kirjad Friedebert Tuglasele ajavahemikust 1917–1926" (69 kirja). Sissejuhatus ja kommentaarid: Margus Kasterpalu. Sari "Litteraria", nr 10, EKM ja Virgela, Tartu 1996, 96 lk
• August Gailit, "Kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile" (102 kirja). Koostanud, eessõna ja kommentaarid: Janika Kronberg. Sari "Litteraria", nr 15, EKM, Tartu 1999, 148 lk
• Piret Noorhani, "Kirjanikult kirjastajale. August Gailiti kirjad Andres Laurile" – Tuna 2007, nr 1, lk 116–126 ja nr 2, lk 112–124
• Ella Ilbak, August Gailit, "Kirjad 1952–1961" (36 kirja). Koostanud ja eessõna: Piret Noorhani. Tänapäev, Tallinn 2009, 140 lk

Kirjandus

• "August Gailit 1891–1960. Mälestusteos". EKK, Lund 1961, 160 lk; autorid: August Gailit (lühipala "Kotkas"), Kalju Lepik (luuletus), August Mälk, Valev Uibopuu, Karl Ast Rumor, Ain Kalmus, Ella Ilbak, Gert Helbemäe, Raimond Kolk, Arved Viirlaid, Peeter Lindsaar, Bernard Kangro, Arvo Mägi
• Eesti kirjanduse ajalugu, IV köide, 1. raamat, Eesti Raamat, Tallinn 1981, lk 369–383 ja bibliograafia lk 392–393, ülevaate autorid Reet Krusten ja Endel Sõgel
• Harald Peep, "Gailitlik stiilifenomen" – Looming 1984, nr 11, lk 1555–63
• Endel Nirk, "Avardumine. Vaatlusi eesti romaani arenguteelt", Eesti Raamat, Tallinn 1985, lk 128–143 ("Peiarimängud elu sügavike kohal")
• Heino Puhvel, "Romantilise teekonna algus (Tähelepanekuid August Gailiti varasemast loomingust)" – Keel ja Kirjandus 1991, nr 1, lk 1–13
• Karl Gailit, "August Gailitit meenutades" – Looming 1991, nr 1, lk 88–95
• Toomas Liiv, "Infernaalne Gailit" (varasemast loomingust, 1910–24) – Looming 1991, nr 8, lk 1098–1103
• Jaanus Vaiksoo, "Gailit ja Nipernaadi". Kirjastus Koolibri, Tallinn 1995, 96 lk
• Ülo Matjus, "Kõrb kasvab", Ilmamaa, Tartu 2003, lk 134–155 ("Isade maa", "Kas mäletad, mu arm?" ja "Üle rahutu vee" saatesõnade uustrükid)
• Maarja Vaino väike loeng "Tammsaare ja Gailit", ERR Kultuuriportaal
• Eesti kirjandus paguluses XX sajandil, Tallinn 2008, lk 35–41 ja bibliograafia lk 58 (proosa, ülevaate autor Jaanus Vaiksoo), lk 618 ja bibliograafia lk 633–634 (tõlked, Hilve Rebane)

Välislingid

• Eesti biograafiline andmebaas – Gailit, August
• Kuiksilla, August Gailiti sünnikodu
• Marta Sillaots. Naiskujude ülesandest A. Gailiti romaanis "Ekke Moor", Ammukaar 1942, I
• Jaan Undusk. Eesti lugu: August Gailit "Isade maa" Eesti Päevaleht, 6. veebruar 2009
• Jaan Undusk. Eesti lugu: August Gailit "Üle rahutu vee" Eesti Päevaleht, 24. aprill 2009
• Karikatuur – Ettevaatamata hirmutamine (EKM j 153:980/4 G 1025); Eesti Kunstimuuseum SA
• Karikatuur – Kunstnikud omavahel, EKM j 153:980/5 G 1026, Eesti Kunstimuuseum SA
• Karikatuur – Eesti ettevalmistusklassi kirjanik üleminekueksamil, EKM j 153:980/2 G 1023, Eesti Kunstimuuseum SA