1944. aasta sügisel põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus ta elukohaks sai Örebro lähedal olev Ormesta mõis. Gailit suri 5. novembril 1960 ja tema tuhastatud põrm maeti Örebro põhjakalmistule. Matusetalitus toimus 13. novembril Örebro Olaus Petri kirikus. Hauakivi (kus leegitseva Tallinna silueti alla on kirjutatud "Üks leegitsev süda / üle rahutu vee") kujustas E. Raudsepp.
Gailit oli aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898–1981). Ainsa lapsena sündis 1933. aastal tütar Aili-Viktooria Gailit-Lindström (suri 14. novembril 2022 Växjös). Tema õe Anna abikaasa oli õigusteadlane ja poliitik Rein Eliaser vanem, õepoeg Rein Eliaser oli jurist ja ajakirjanik, õetütar Rutt Eliaser oli jurist ja kirjanik.
Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)).
1920. aastatest pärinevad novellikogud "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). Romantilistes novellides "Toomas Nipernaadi" (1928; film "Nipernaadi", 1983) on tegelaskujud senisest realistlikumad ja lüürilisemad, Gailiti loomingule tunnuslik grotesksus on neis mahenenud. Romaan "Isade maa" (1935) kujutab Vabadussõda.
Romantilise ja realistliku kujutusviisi ühendamise süvenevat isikupärastumist tunnistavad romaanid "Karge meri" (1938; film 1981), "Ekke Moor" (1941) ja "Leegitsev süda" (Vadstena1945). Romaanis "Üle rahutu vee" (Göteborg1951) ja mitut proosažanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" (3 köidet; Lund1951–1959) kajastub kodumaa kaotamise traagika.
August Galit joonistas ka karikatuure[2]. Tema karikatuure avaldati 1913. aastal ajakirjas Sarjaja.
"Kas mäletad, mu arm?" (ühendab mitut proosažanri), 1951–1959
"Põhjaneitsi" (novellikogu), 1991
"Kogutud novellid" I–III
"Kogutud novellid I" ilmus 1940. aastal. Väljaandja kirjastus-osaühing Kultuurkoondis. Illustreerinud Aino Bach. Tiitellehtedel Gailiti portree, autor Eduard Ole. Sisu: "Viimne romantik" (1925), "Libahunt" (1926), "Laatsarus" (1923), Barrabas (1925), "Nurjatum roim" (1925) ja "Punased hobused" (1926)
"Kogutud novellid II" ilmus 1940. aastal. Väljaandja kirjastus-osaühing Kultuurkoondis. Illustreerinud Aino Bach. Tiitellehtedel Gailiti portree, Ferdinand Sannamehe skulptuuri järgi. Sisu: "Peetrus Kuppelvaar" (1925), "Üksindus" (1924), "Vastu hommikut" (1926), "Meri" (1926), "Tema Kuninglik Kõrgus" (1926)
"Kogutud novellid III" ilmus 1942. aastal. Väljaandja Eesti Kirjastus. Illustreerinud Aino Bach. Tiitellehtedel Gailiti portree, autor Aleksander Bergmann-Vardi. Sisu: "Kangelane partneriga" (1927), "Põhjaneitsi" (1927), "Ristisõitjad" (1927) ja "Taevaskoja asunik" (1927)
Tõlked
"Toomas Nipernaadi"
"Nippernach und die Jahrzeiten" Berlin, 1931
"Meisjes van één zomer" Amsterdam, 1937
"Tomas Nipernadis" Kaunas, 1938, 2. tr. Chicago 1952, 3. tr. Vilnius 1971
"Toms Nipernādijs" Riga, 1943, 2. tr. New York 1953
"Toomas Nippernaati" Helsinki, 1942, 2. tr. 1955
"Toomas Nipernaadi" Bruxelles & Paris, 1946
"Dziwny świat Tomasza Nipernaadiego" Warszawa 1988
"August Gailiti kirjad Ilja Trotskile 1930–1932". Koostanud Gabriel Superfin (München), vene keelest tõlkinud ja kommenteerinud Rein Kruus – Keel ja Kirjandus1989, nr 10, lk 618–624
Eesti kirjandus paguluses XX sajandil, Tallinn 2008, lk 35–41 ja bibliograafia lk 58 (proosa, ülevaate autor Jaanus Vaiksoo), lk 618 ja bibliograafia lk 633–634 (tõlked, Hilve Rebane)