From Wikipedia, the free encyclopedia
"Toomas Nipernaadi" on August Gailiti 1928. aastal ilmunud novellidest koosnev ränduriromaan. Kordustrükid on ilmunud 1935., 1944., 1947. (Vadstenas), 1967. (Tallinnas), 2001. ja 2006. aastal.
See artikkel on Eesti romaanist; filmi kohta vaata artiklit Nipernaadi (film); Eesti ansambli kohta vaata Nipernaadi (ansambel) |
Toomas Nipernaadi | |
---|---|
Autor | August Gailit |
Illustreerija | Jaan Vahtra |
Päritolumaa | Eesti |
Keel | eesti |
Žanr | romaan |
Kirjastaja | Loodus |
Ilmumisaeg | 1928 |
Lehekülgi | 430 |
ISBN |
9985-3-0474-8 (2001. a trükk) |
Raamat on ilmunud tõlgituna saksa (1931), flaami (1932), tšehhi (1935), läti (1942), soome (1942), prantsuse (1946), leedu (1971) ja poola keelde (1986 või 1987)[1].
Teose nimitegelane Toomas Nipernaadi on tundmatu rändaja. Ta luiskab alatasa ning jagab naistele katteta lubadusi, kuid sellegipoolest annab ta sumbunud külades elavatele inimestele lootust, jõudu ja julgust täita oma unelmad. Nipernaadi enda sõnul maksab "ilus vale rohkem kui karm tõde". Teose lõpus tuleb naine talle järele, lõpetades tema sellesuvise rännaku.
Nipernaadist on aja jooksul saanud teatud inimtüübi võrdkuju. Mõni teinegi teose tegelaskuju, näiteks Toomas Nipernaadi väljamõeldud tädi Katariina Jee, on Eesti kultuuris hiljem kasutust leidnud.
1931. aastal ostsid Berliini filmimehed August Gailitilt Toomas Nipernaadi filmimisõiguse, võtted pidid algama 1932. aasta suvel.[2]
1983. aastal valmis stuudios Tallinnfilm režissöör Kaljo Kiisa käe all romaani põhjal film "Nipernaadi", kus peaosa mängis Tõnu Kark. Tema kõrval paistsid silma ka Viire Valdma, Paul Poom, Egon Nuter, Ilmar Tammur, Rita Raave, Kaie Mihkelson jt. Filmi stsenarist oli Juhan Viiding, operaator Jüri Sillart, heliloojad Raimo Kangro ja Andres Valkonen. "Nipernaadist" sai tuntuks üks eesti filmimuusika tuntumaid palu, Anne Maasiku "Rändaja õhtulaul" (Ernst Enno sõnadele),[3] ehkki varem oli seda kasutatud ka Jaan Toominga 1976. aasta lavastuses "Veli Joonatan".[4]
Valgas tegutsenud Säde teatri asutamise 100. aastapäevaks lavastati 2011. aastal muusikaline lavateos "Nipernaadi" (muusika autor Siiri Põldsaar).[5]
Romaani 90. aastapäevaks valmis 2018. aastal MTÜ Temufi[6]romantiline vabaõhulavastus "Toomas Nipernaadi".[7] Nimiosas oli Pääru Oja, lavastas Peep Maasik.
Valga Säde parki püstitati 2009. aastal Nipernaadi pronksskulptuur. Skulptuur on 4,5 meetrit kõrge ja põhineb Jaak Soansi ideel.[8] Kuju väiksem koopia antakse alates 2009. aastast August Gailiti nimelise novelliauhinna võitjale.[9][10]
Dunkri Kaubanduse AS tõi Eestis 2006. aastal poelettidele Nipernaadi viina. Ettevõte sai loa Tallinnfilmilt, kuid mitte kirjanik August Gailiti pärijailt. Samuti kasutati reklaamis algselt filmile viitavat muusikat ja kujundust, milleks otseselt luba ei küsitud. Reklaam tekitas ajakirjanduses vastuseisu ning nii Tallinnfilm kui ka Anne Maasik väljendasid selle suhtes rahulolematust, mistõttu asendas Dunkri Kaubanduse AS reklaamklipi uuega.[11][12]
Nimetust "nipernaadi" kasutatakse vahel üldmõistena seiklusi otsiva ränduri kohta, kes otsib uusi elamusi kõrvalteedelt, kaugemal tavaelust. Näiteks on Kuku raadio kavas olnud reisisaade "Nipernaadid". Nipernaadiga on ajakirjanduses võrreldud isegi Euroopa Liitu.[13]
Tallinna Keskraamatukogu raamatukogubussi nimi on Katarina Jee.
2002. aastast tegutseb Nipernaadi reisiklubi.[14]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.