Aprill 2019, kroonika.
2019. aasta aprill algas esmaspäeval ja lõppes 30 ööpäeva pärast teisipäeval.
- Alžeeria president Abdelaziz Bouteflika teatas pärast nädalaid kestnud meeleavaldusi ja sõjaväe juhtkonna survet, et astub veel enne oma ametiaja lõppu presidendi ametist tagasi.[1]
- Ameerika Ühendriikide kaitseministeerium teatas, et kuni Türgi ei loobu Venemaa raketitõrjesüsteemide S-400 ostust, ei tarnita Türgile enam Türgi õhujõudude koosseisu kuuluvate hävituslennukite Lockheed Martin F-35 Lightning II tarvikuid ja varustust.[2]
- Guatemala kõrgem valimiskohus rahuldas taotluse presidendikandidaat Thelma Aldana kandidatuuri tühistamiseks, kuid Aldana teatas, et vaidlustab selle otsuse riigi ülemkohtus ja vajadusel ka konstitutsioonikohtus.[3]
- Jaapani valitsus avalikustas, et 1. mail algava keiser Naruhito võimuperioodi (ajastu) nimeks saab Reiwa.[4]
- San Marino kaptenregentidena astusid ametisse Nicola Selva ja Michele Muratori.[5]
- Suurbritannia parlamendi alamkoda hääletas nelja alternatiivse Euroopa Liidust lahkumise (Brexit) kava üle, kuid ükski nendest ei kogunud parlamendis vajalikku toetust.[6] Pärast tema esitatud kava läbikukkumist teatas parlamendi liige Nick Boles oma lahkumisest Konservatiivse Partei liikmeskonnast.[7]
- Uruguay president Tabaré Vázquez vabastas ametist kaitseministri Jorge Menéndeze ja nimetas tema asemele José Bayardi.[5]
- Venezuela president Nicolás Maduro vabastas riigis aset leidnud massiliste elektrikatkestuste tõttu ametist elektriministri Luis Motta ja nimetas tema asemele riikliku elektrifirma endise presidendi Igor Gaviria.[8]
- Eesti president Kersti Kaljulaid nimetas Andres Unga Eesti suursaadikuks Samoas.[9]
- Tallinnas Alexela Kontserdimajas toimus Eesti filmi- ja teleauhindade gala. Parima mängufilmi auhinna sai "Seltsimees laps", parima telesarja auhinna "Litsid", parima tõsielusaate auhinna "Osoon", parima uue saate auhinna "Esimene stuudio" ja parima erisaate auhinna "Arvo Pärdi Keskuse avamine".[10]
- Ameerika Ühendriikide juhtiv tehnikaülikool Massachusettsi Tehnoloogiainstituut teatas koostöö lõpetamisest Hiina elektroonikafirmadega Huawei ja ZTE. Mõlemad firmad on Ameerika Ühendriikides sattunud föderaaluurimise alla seoses majandussanktsioonide väidetavate rikkumistega.[13]
- Bruneis hakkas kehtima islami õigusel ehk šariaadil põhinev karistusseadustik, mis näeb näiteks abielurikkumise ja meestevahelise seksuaalvahekorra eest ette kividega surnuks loopimise.[14]
- Saalomoni Saartel toimusid parlamendivalimised. 21 kohta 50-liikmelises parlamendis läks parteitutele kandidaatidele, parteidest saavutasid parima tulemuse Saalomoni Saarte Kadere Partei ja Saalomoni Saarte Demokraatlik Partei, mis said mõlemad 8 kohta.[5]
- Suurbritannias lahkus ametist Brexiti nooremminister Chris Heaton-Harris, kes ei toetanud peaminister Theresa May seisukohta taotleda Euroopa Liidult lisaaega lahkumiskõneluste pidamiseks. Hilisõhtul kiitis Suurbritannia parlamendi alamkoda May ettepaneku lisaaja taotlemiseks häältega 313:312 heaks.[15]
- Eestis andis Finantsinspektsioon AS Koduliisingule panga tegevusloa. Ettevõte hakkab pangana tegutsema ärinime ja kaubamärgi Holm Bank all.[16]
- Rootsi mööblitootja IKEA teatas, et avab sügisel 2019 Eestis e-poe ja koos sellega ka Tallinnas kauba väljastuspunkti koos näidistesaaliga.[17]
- Eesti Keskerakonna juhatus kinnitas Tallinna linnapea kandidaadiks senise Tallinna linnavolikogu esimehe Mihhail Kõlvarti. Senine linnapea Taavi Aas oli varem teatanud kavatsusest alustada tööd XIV Riigikogu liikmena.[18]
- Maailmapanga uueks presidendiks nimetati David Malpass, kelle ametiaeg algab 9. aprillil.[5]
- Rootsis teatas rahapesukahtlustuste alla sattunud Swedbanki nõukogu esimees Lars Idermark, et astub ametist tagasi. Tema kohuseid asus täitma nõukogu aseesimees Ulrika Francke.[24]
- Senegali peaminister Mohamed Dionne astus seoses president Macky Salli uue ametiaja algusega ametist tagasi, kuid järgmisel päeval, 6. aprillil nimetas president Dionne'i uuesti peaministriks.[5]
- Suurbritannia peaminister Theresa May pöördus Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski poole ametliku taotlusega pikendada Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise (Brexiti) tähtaega 30. juunini 2019.[25]
- Türgi valitsev Õigluse ja Arengu Partei esitas keskvalimiskomisjonile taotluse kohalike valimiste tulemuse tühistamiseks riigi suurimas linnas İstanbulis, kus opositsioon oli saavutanud napi valimisvõidu. Õigluse ja Arengu Partei põhjendas oma taotlust ulatuslike rikkumistega mitmetes valimisjaoskondades.[26]
- Eesti president Kersti Kaljulaid tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks 2019. aasta Riigikogu valimised võitnud Reformierakonna esimehele Kaja Kallasele.[27]
- XIV Riigikogu liige Raimond Kaljulaid lahkus Keskerakonnast, sest ei nõustunud Keskerakonna osalemisega võimalikus valitsuskoalitsioonis, kuhu kuulub ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Ühtlasi teatas Kaljulaid kavatsusest osaleda Euroopa Parlamendi valimistel, mida ta varem oli eitanud.[28]
- Sotsiaaldemokraatlik Erakond kinnitas oma kandidaadid Euroopa Parlamendi valimistel. Erakonna valimisnimekirja kuuluvad Marina Kaljurand, Sven Mikser, Ivari Padar, Eiki Nestor, Katri Raik, Triin Toomesaar, Marianne Mikko, Monika Haukanõmm ja Indrek Tarand.[29]
- Rahvusooper Estonia teatas, et rahvusballeti kunstilise juhina alustab 1. augustist 2019 tööd Linnar Looris.[30]
- Brasiilias Pará osariigis varises osaliselt kokku Moju jõel asuv sild, olles saanud tabamuse selle alt läbi sõitnud laevalt. Kuna tegemist oli sillaga, mis ühendas Brasiilia põllumajanduslikke piirkondi riigi põhjaosas asuvate sadamatega, võib silla varing mõjutada Brasiilia põllumajandustoodangu eksporti.[31]
- Iisraeli peaminister Binyamin Netanyahu lubas, et oma koalitsiooni valimisvõidu korral annekteerib ta need Jordani Läänekalda alad, millel asuvad juudi asundused.[32]
- Kreeka piiril Põhja-Makedooniaga Diavata lähistel puhkesid kokkupõrked Kreeka politsei ja riigis viibivate immigrantide vahel, kes üritasid pääseda üle piiri, et jätkata teekonda põhjapoolsemate Euroopa riikide suunas. Politsei oli sunnitud vägivaldseks muutunud migrantide ohjeldamiseks kasutama pisargaasi.[33]
- Maldiividel toimusid parlamendivalimised. Absoluutse enamuse saavutas Maldiivide Demokraatlik Partei, mis sai 65 kohta 87-liikmelises parlamendis. Valimisaktiivsus oli 73,5%.[5]
- Türgis İstanbulis avati ametlikult rahvusvaheliseks lennuliikluseks uus İstanbuli lennujaam.[34]
- Venezuelas osalesid kümned tuhanded inimesed meeleavaldustel, millel nõuti elektri- ja veevarustuse tagamist, president Nicolás Maduro tagasiastumist ja parlamendi esimehe Juan Guaidó tunnistamist seadusliku riigipeana.[35]
- Eestis teatas toitumisnõustaja Erik Orgu, et osaleb üksikkandidaadina Euroopa Parlamendi valimistel.[36]
- Elurikkuse Erakond kinnitas oma kandidaatide nimekirja Euroopa Parlamendi valimisteks. Erakonnast kandideerivad Euroopa Parlamenti Artur Talvik, Lauri Tõnspoeg ja Mihkel Kangur.[37]
- Isamaa Erakonna volikogu kinnitas koalitsioonilepingu ja oma erakonna ministrikandidaadid. Isamaa otsustas esitada kaitseministriks Jüri Luige, justiitsministriks Raivo Aegi, välisministriks Urmas Reinsalu, rahvastikuministriks Riina Solmani ja kultuuriministriks Tõnis Lukase.[38]
- Eesti Keskerakonna volikogu kinnitas koalitsioonilepingu ja oma erakonna ministrikandidaadid. Keskerakond otsustas esitada peaministriks Jüri Ratase, haridus- ja teadusministriks Mailis Repsi, majandus- ja taristuministriks Taavi Aasa, regionaalministriks Jaak Aabi ja sotsiaalministriks Tanel Kiige.[39]
- Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu kinnitas koalitsioonilepingu ja oma erakonna ministrikandidaadid. EKRE otsustas esitada siseministriks Mart Helme, rahandusministriks Martin Helme, keskkonnaministriks Rene Koka, maaeluministriks Mart Järviku ning väliskaubandus- ja IT-ministriks Marti Kuusiku.[40]
- Ameerika Ühendriikides teatas oma tagasiastumisest sisejulgeolekuminister Kirstjen Nielsen.[5]
- Andorras toimusid parlamendivalimised. Valimistel oli edukaim erakond Demokraadid Andorra Eest, mis sai 35,8% häältest ja 11 kohta 28-liikmelises parlamendis, paremuselt teise tulemuse sai Sotsiaaldemokraatlik Partei, mis kogus 30,6% häältest ja sai 7 kohta parlamendis. Valimisaktiivsus oli 68,3%.[5]
- Jaapani 11 prefektuuris toimusid kuberneride valimised.[5]
- ÜRO Julgeolekunõukogus kukkus Venemaa vastuseisu tõttu läbi avalduse vastuvõtmine, mis oleks kutsunud Liibüa feldmarssalit Khalifa Haftari üles peatama pealetungi riigi pealinnale Tripolile.[41]
- Ameerika Ühendriikide Senat kinnitas häältega 56:41 riigi uueks siseministriks senise ministri kohusetäitja David Bernhardti, kes astus ka samal päeval ametisse.[5]
- Austraalia peaminister Scott Morrison kuulutas 18. maiks välja parlamendivalimised.[59]
- Euroopa Ülemkogu nõustus pikendama Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise (Brexiti) tähtaega kuni 31. oktoobrini 2019, seejuures jäi Suurbritanniale võimalus valmisoleku korral lahkuda Euroopa Liidust ka varem.[60]
- Iisraelil ebaõnnestus katse maandada Kuu pinnale mehitamata kosmoseaparaat Beresheet. Seadet tabas mootoririke ja see langes Kuu pinnale liiga kiiresti, purunedes kokkupõrkel.[61]
- Indias algas parlamendivalimiste esimene etapp.
- Põhja-Korea valitseva Korea Töölispartei kongressil valiti Põhja-Korea riigiasjade komisjoni esimeheks tagasi Kim Chŏng-un. Ülemrahvakogu Presiidiumi esimeheks valiti asemarssal Choe Ryong-hae ja valitsusjuhiks Kim Jae-ryong, kes mõlemad samal päeval ka ametisse astusid.[5]
- Slovakkias astus tagasi rahandusminister Peter Kazimir, tema kohuseid asus ajutiselt täitma peaminister Peter Pellegrini.[5]
- Sudaani sõjavägi kõrvaldas võimult alates 1989. aastast riiki juhtinud president ‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīri. Ühtlasi tagandati ametist peaminister Mohamed Tahir Ayala valitsus. Täitevvõimu asus teostama Relvajõudude Kõrgem Nõukogu, mille esimeheks sai senine kaitseminister ja asepresident, kindralleitnant Ahmed Awad Ibn Auf.[5]
- Suurbritannia politsei vahistas Londonis Ecuadori saatkonnas WikiLeaksi asutaja ja juhi Julian Assange'i, kes oli ennast saatkonnas varjanud viimased seitse aastat. Ecuadori valitsus oli varem korduvalt teatanud, et kavatseb Assange'ile varjupaiga pakkumise lõpetada.[62]
- Eestis valis Tallinna linnavolikogu häältega 45:25 uueks linnapeaks senise linnavolikogu esimehe, Eesti Keskerakonda kuuluva Mihhail Kõlvarti.[63]
- Jõhvi vallavolikogu valis Riigikogu liikmeks suundunud Martin Repinski asemel uueks vallavanemaks senise abivallavanema, samuti Eesti Keskerakonda kuuluva Max Kauri.[64]
- Alžeeria pealinnas Alžiiris osalesid sajand tuhanded inimesed meeleavaldustel, millel nõuti valitseva eliidi võimult lahkumist. Üldiselt rahumeelselt kulgenud meeleavalduste taustal puhkesid kokkupõrked mõningate vägivaldseteks muutunud noorukite ja politsei vahel, vigastada sai 83 politseinikku ja kinni peeti 180 meeleavaldajat.[65]
- Ameerika Ühendriikides jõustus president Donald Trumpi määrus, millega keelati transsoolistel teenimine Ameerika Ühendriikide relvajõududes.[66]
- Sudaanis astus Relvajõudude Kõrgema Nõukogu esimehe kohalt tagasi eelmisel päeval võimu haaranud kindralleitnant Ahmed Awad ibn Auf ja nimetas oma järeltulijaks sellel ametikohal kindralleitnant ‘Abd al-Fattāḩ ‘Abd ar-Raḩmān al-Burhāni.[5]
- Suurbritannia rahandusminister Philip Hammond teatas, et tõenäoliselt hakkab Suurbritannia parlament arutama ka uue rahvahääletuse korraldamist Euroopa Liidust lahkumise (Brexit) küsimuses, kuigi valitsus ise mingil juhul uue referendumi läbiviimist ei toeta.[67]
- Suurbritannias toimus poliitik Nigel Farage'i eestvedamisel uue erakonna Brexiti Partei asutamiskongress.[68]
- Palestiinas astus ametisse peaminister Mohammad Shtayyehi valitsus.[69]
- Poola valitsev erakond Õigus ja Õiglus teatas, et Poola ei kavatse lähitulevikus eurole üle minna. Erakonna esimees Jarosław Kaczyński ütles oma kõnes, et Poola võib kaaluda eurole üleminekut alles siis, kui Poola majandus on kasvanud Saksamaa majandusega võrreldavale tasemele.[70]
- Prantsusmaal jätkusid nn kollaste vestide meeleavaldused. Toulouse'i linnas, kus meelt oli kogunenud avaldama 5000–6000 inimest, muutus meeleavaldus vägivaldseks: süüdati sõidukeid ja prügikaste, politseinikke loobiti mitmesuguste esemetega. Vägivalla ohjeldamiseks kasutas politsei pisargaasi, 23 inimest peeti sündmuskohal ka kinni.[71]
- Serbia pealinnas Belgradis avasid tuhanded inimesed meelt president Aleksandar Vučići vastu, süüdistades teda ja tema valitsevat Progressiivset Parteid korruptsioonis ja meediavabaduse piiramises.[72]
- Ameerika Ühendriikides teatas South Bendi linnapea, avalikult homoseksuaalne Afganistani sõja veteran Pete Buttigieg ametlikult, et kavatseb pürgida 2020. aasta presidendivalimistel Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks.[73]
- Austraalias Melbourne'is avati öösel kella 3.20 paiku möödasõitnud autost tuli ööklubi ees seisnud inimeste pihta. Kokku sai vigastada neli inimest, neist kolm olid ööklubi turvamehed. Üks turvameestest suri hiljem haiglas vigastustesse.[74]
- Soomes toimusid parlamendivalimised, mille võitis napi ülekaaluga Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei (17,7% häältest, 40 kohta parlamendis). Teiseks ja kolmandaks tulid vastavalt Põlissoomlased (17,5% häältest, 39 kohta) ja Rahvuslik Koonderakond (17,0% häältest, 38 kohta). Valimisaktiivsus oli 68,7%.[75]
- Eestis Tallinna lauluväljakul toimus kontsert Kõigi Eesti Laul, mille eesmärk oli loodava valitsuskoalitsiooni osade liikmete väljaütlemiste kontekstis juhtida tähelepanu vajadusele kaitsta Eesti ühiskonnas üksikisiku ja eri vähemusgruppide vabadusi ning avaldada toetust ideele Eestist kui kõigile avatud ühiskonnast. Ürituse korraldamise taga oli sotsiaalmeediast alguse saanud kodanikuliikumine Kõigi Eesti.[76]
- 2019. aasta Notre-Dame'i tulekahju: Prantsusmaal Pariisis puhkes kohaliku aja järgi kella 19 paiku põleng linna ühes tuntuimas sümbolis, Pariisi Jumalaema kirikus. Tulekahju õnnestus lõplikult kustutada alles järgmise päeva hommikuks, kokku kestsid kustutustööd ligi 15 tundi. Suurem osa kunstivarasid õnnestus kirikust evakueerida, samuti jäi tulekahjust puutumata kiriku peaorel, kuid kiriku katus ja selle keskel asunud torn hävisid põlengus. Täpset ülevaadet kahjustada saanud arhitektuuri- ja kunstimälestistest veel ei ole. President Emmanuel Macron lubas avalikus esinemises, et kirik taastatakse täielikult.[77]
- Eesti taksoteenust vahendav ettevõte Bolt teatas, et alustab aprillikuu jooksul tegevust Venemaa turul.[78]
- XIV Riigikogu ei toetanud Reformierakonna esimehele Kaja Kallasele volituste andmist valitsuse moodustamiseks. Kallase kandidatuuri poolt hääletas 45, vastu oli 53 Riigikogu liiget.[79]
- Euroopa Parlament võttis vastu otsuse, milles mõisteti hukka Bruneis sisse viidud uus, šariaadil põhinev karistusseadustik, mis näeb mitmete kuritegude eest ette ebainimliku kohtlemise, piinamise ja ka surmanuhtluse. Ühtlasi kutsus resolutsioon Euroopa Liidu institutsioone rakendama Brunei võimude suhtes sanktsioone nagu sissesõidukeelud ja varade külmutamine ning boikoteerima Brunei sultanile kuuluvaid hotelle.[84]
- Malis teatas tagasiastumisest peaminister Soumeylou Boubèye Maïga valitsus.[5]
- Soome ametist lahkuv välisminister Timo Soini teatas kavatsusest lõpetada pärast ametiaja lõppu poliitikaga tegelemine.[85]
- Ukrainas Kiievis otsustas kohus, et valitsuse 2016. aasta otsus riigistada Ukraina suurim laenuandja, oligarh Igor Kolomoiskõile kuulunud PrivatBank oli seadusvastane.[86]
- Eesti president Kersti Kaljulaid kohtus Moskvas Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Presidentide kohtumine kestis kokku 2,5 tundi, peamiste teemadena arutati kahe riigi suhteid, piiriülest koostööd ja laiemat rahvusvahelist olukorda.[87]
- Eestis valis Tallinna linnavolikogu oma uueks esimeheks Keskerakonna liikme Tiit Teriku. Teriku kandidatuuri toetas 79-kohalises volikogus 41 liiget.[88] Ühtlasi kinnitas volikogu ametisse Mihhail Kõlvarti juhitava linnavalitsuse, kus abilinnapeadeks said Kalle Klandorf, Vadim Belobrovtsev, Eha Võrk, Andrei Novikov, Aivar Riisalu ja Betina Beškina.[89]
- Afganistani ülemkohus pikendas president Ashraf Ghanī volitusi kuni edasi lükatud presidendivalimiste tulemuse selgumiseni. Presidendi ametiaeg peaks lõppema 22. mail, samal ajal kui valimised on edasi lükatud 28. septembrini.[5]
- Põhja-Makedoonias toimusid presidendivalimised. Kuna esimeses voorus ei kogunud ükski kandidaat võitmiseks vajalikku häälteenamust, pääsesid teise vooru edasi Stevo Pendarovski (44,8% häältest) ja Gordana Siljanovska-Davkova (44,2% häältest). Valimisaktiivsus oli väike, ainult 41,8%. Valimiste teine voor toimub 5. mail.[5]
- Sri Lankal toimusid ülestõusmispühade esimesel pühal pommirünnakud neljale luksushotellile ja kolmele kirikule. Lisaks toimus kaheksas plahvatus ühes pealinna Colombo elumajas ja politseil õnnestus kahjutuks teha Colombo lennujaama paigutatud lõhkekeha. Rünnakutes hukkus ligi 300 inimest, vigastada ligi 500 inimest. Hukkunute ja vigastatute seas oli ka mitmeid välisriikide kodanikke.[90]
- Ukrainas toimus presidendivalimiste teine voor, mille võitis ülekaalukalt, 75% häältega Volodõmõr Zelenskõi. Tema vastu kandideerinud senine riigipea Petro Porošenko sai 25% antud häältest. Valimisaktiivsus oli 62,1%.[5]
- Itaalias Roomas otsustas kassatsioonikohus, et Itaalia võimudel ei ole õigust riigist välja saata neid illegaalseid immigrante, kes on võimudele teatanud oma homoseksuaalsusest ja kelle päritolumaal võib neile seksuaalse sättumuse tõttu osaks saada diskrimineerimine.[95]
- Kanadas Prints Edwardi saarel toimusid parlamendivalimised. Valimised võitis Progressiivne Konservatiivne Partei, mis sai 36,5% häältest ja 12 kohta 27-liikmelises parlamendis. Valimisaktiivsus oli 76,3%.[5]
- Soomes alustas tööd riigi parlamendi (Eduskunta ) uus koosseis.[96]
- Ameerika Ühendriikides California osariigis Poway linnas asuvas hassiidi juutide Chabadi liikumisele kuuluvas sünagoogis toimus tulistamine, milles hukkus üks naine. Kolm inimest, nende seas ka hingamispäeva teenistust läbi viinud rabi said vigastada. Politsei pidas tulistamises kahtlustatuna kinni 19-aastase John Earnesti, kes oli enne tulistamist internetis avaldanud ka antisemiitliku ja rassistliku avaliku kirja, milles süüdistas juute "valge rassi hoolikalt kavandatud genotsiidi" läbiviimises.[104]
- Ameerika Ühendriikides astus ametist tagasi mõjuka poliitilise lobiorganisatsiooni, relvaomanike huve kaitsva National Rifle Associationi (NRA) president Oliver North. Samal päeval alustas New Yorgi osariigi peaprokurör Letitia James organisatsiooni suhtes uurimist, mille eesmärk on välja selgitada, kas NRA mittetulundusühingu staatus tuleks tühistada.[105]
- Hispaanias toimusid ennetähtaegsed parlamendivalimised.