lidn Venämas From Wikipedia, the free encyclopedia
Murmansk (ven.: Му́рманск, kil'd.-saam.: Мурман ланнҍ, pohjoižsaam.: Murmánska) om Venäman lidn valdkundan lodehes. Se om Murmanskan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn i lidnümbrik, vägilidn.
Lidnanznam | |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2024) | 266,681 ristitud |
| Pind | 168,14 km² |
 | |
| Pämez' | Igor' Morar' (sulaku 2022—) |
| Telefonkod | +7−8152-xxx-xxx |
| Avtokod | 51 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Murmansk om mail'man kaikiš suremb lidn Pohjoižen polärižen pirdan taga. Sen aluz om pandud sureks portaks. Tähäsai Murmansk om Pohjoižen laivišton pävarustuzbazaks.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1916 redukun 4. päiväl kuti Romanov Murmanal (ven.: Рома́нов-на-Му́рмане) lidnan statusanke. Fevralin revolücijan jäl'ghe vn 1917 3. päiväl sulakud udesnimitihe lidnad Murmansk:aks.
Vl 1926 se oli peneks lidnaks ühesa tuhad eläjanke. Sikš ku NSTÜ:le pidi säta ičeze portad Jävaldmeren randal varatoitmaha Pohjoižlaivištod, arktižid ekspedicijoid, Noril'skan sauvomišt, ümbriradamha kalan püdod, ka sid' Murmansk šingotaškanzihe hotkas. Vodele 1939 lidnan ristitišt oli jo 119 tuhad ristitud.
Murmansk šingotase järedaks portaks[1] i laivišton bazaks, kaik Venäman atomlaivad oma kirjutadud Murmanskan portas, mugažo sömtegimišton, metalližkonstrukcijoiden i geologijan edheotandoil.
Lidn sijadase Kolan pol'saren pohjoižel randal, 50 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Murmansk seižub Murmanan randal, Barencan meren kaiken aigan jädumatoman Kolan lahten kall'oikahil randoil. Lidnan keskuzpala om lahten päivnouzmaižel randal. Vspäi 2005 avtotesild ühtenzoitab lahten randoid.
Matkad avtotedme om läz 1380 km Piterihesai da 1905 km Moskvhasai. Lidnad-kaimdajad seištas lahten randadme: Kol ani suviröunan taga i Severomorsk seičemes kilometras pohjoižpäivnouzmaižen röunan taga.
Klimat om subarktine, läm' Pohjoižatlantine joksmuz pehmdab sidä. Eloku om kaikiš pil'vekahambaks. Voden keskmäine lämuz om +1,1 C°, kezakun-elokun +9,4..+13,2 C°, tal'vkun-uhokun −6,8..−9,6 C°. Ekstremumad oma −39,4 C° (viluku) i +32,9 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −2,8 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +7,2 C° (tal'vku). Voib panda haloid kaikil kuil päiči heinkus (minimum om +1,7 C°). Paneb sadegid 529 mm vodes, enamba heinkus-elokus (66..71 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (24..29 mm kus). Meriveden lämuz voib vajehtadas −2..+14 C° röunoiš, vezi jädub tal'vel harvoin, sen keskmäine lämuz vilukus-sulakus om +0,7..+1,3 C°, korktemba kezakus-sügüz'kus (+7,0..+9,8 C°).
Murmansk om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Se jagase koumeks administrativižeks ümbrikoks: Leninan, Oktäbrin da Pervomaiskii. Ümbrikod ei olgoi municipalitetoikš.
Edeližed lidnan pämehed oma:
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 307 257 ristitud, vn 2021 — 270 384 ristitud. Kaik 298 096 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 473 tuhad eläjid vl 1991, ristitišt poleni Murmanan randan sodalidnuziden kändandan taguiči eriližikš lidnoikš, mugažo norišt sirdi valdkundadme ižandusen pahan olendan tagut.
Rahvahad (enamba 0,8 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 89,6 %, ukrainalaižed — 4,6 %, vaugedvenälaižed — 1,6 %, totarlaižed — 0,8 %, toižed rahvahad — 3,2 %.
Avtobusad, trolleibusad i maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Järed jädumatoi jüguiden meriport radab (60,7 mln tonnoid vl 2018). Murmansk-päraudtestancii om saudud vl 1916, sen nügüdläine sauvuz om letud Toižen mail'man sodan jäl'ghe palanuden sijas. Toine stancii lidnas om Komsomol'sk-Murmanskii.
Rahvahidenkeskeine civiline Murmansk-lendimport[2] (MMK / МУН / ULMM, üks' million passažiroid vl 2019) sijadase Murmaši-žilonno 24 km suvhe-suvipäivlaskmha lidnan keskuzpalaspäi.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
