Tabivere mõis, ka Voldi mõis (saksa keeles Tabbifer) oli rüütlimõis Äksi kihelkonnas Tartumaal. Nüüdisajal jääb mõisasüda Tartu maakonna Tartu valla territooriumile.
Ajalugu
Varasem ajalugu
Keskajal oli Tabivere piirkond osa Tartu piiskopi valdustest. Piiskopkonna lõpupäevil XVI sajandi keskpaigas kuulus piiskopi vasallile Cambyle seal kaks küla: Kaste (Kastiküll, ka Kutzküll) ja Tabivere (Tabbifer). Nendest kujuneski hiljem välja mõis. Poola võimuperioodil jäeti piirkond maha ja see metsastus. 1601. aastal kinnitas Södermanlandi hertsog Karl (hilisem kuningas Karl IX) Tabivere kuuluvust Dietrich Cambyle, kes oli ülalmainitud Camby lapselaps.[1]
Tabivere mõis Rootsi ajal
Pärast Liivimaa vallutamist läänistas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Tabivere 1626. aastal Tartu linnale ja sellest sai linnamõis. Endised omanikud Cambyd − Johann Camby ja Maya Brinckeni poeg Hans Camby − püüdsid oma valdust tagasi saadi, kuid esialgu jäi see püüdlus tagajärjetuks. Alles 1632. aastal restitueeriti see Lubbert Cambyle. Tal oli abielust Anna von Mohseniga kaks tütart: vanem neist abiellus Per Stormcrantziga (suri pärast 1663), noorem tütar Elisabeth Camby (suri 1690) Pärnumaalt pärit kapten Adam Otto von Wolffeldtiga (suri 1696). Viimasest sai järgmine Tabivere ja selle kõrvalmõisa Tormi (Klein-Camby) omanik. Kuninganna Kristiina kinnitas tema valdusõigust 1652. aastal ja see oli tema valduses veel 1682. aastal.[1] Tema pärandiks oli rahvapärane nimi Voldi, mida mõnikord kasutatakse Tabivere mõisa kohta. Mõisate reduktsiooni ajal võeti mõis 5. augustil 1685 riigile tagasi, kuid anti Wolffeldtile rendile.[2] Veel 1699. aastal oli see tähtajalisel rendil.[3]
Mõis XVIII sajandi algul
Põhjasõja ajal 21. jaanuaril (vkj) 1702. aastal kinnitati Tabivere ja Tormi mõisa valdusõigust armuõiguse alusel Stormcrantzi pärijatele.[1] Viimasteks olid ilmselt Per Stormcrantzi ja tema abikaasa (sündinud Camby) poja Gustaf Johan Stormcrantzi (1651−1693) lapsed.[4] 1721. aastal oli mõlema mõisa valdajaks leitnant Gerhard Johann von Plater (1658−1728).[5]
Paulsenid 1725−1780
1725. ja 1744. aastal oli Tabivere ja Tormi omanikuks revisjonikomissar Ernst Heinrich Paulsen (Paulsohn) (u 1660–1751).[1] Ta oli abielus Gerdruta Stormcrantziga (1683−1762),[6] kes päris mõisad pärast oma mehe surma ja keda nimetatakse omanikuna 1758. aastal.[7] Järgmine omanik oli tema poeg Johann Ernst Paulsen (u 1705−1790). Detsembris 1774 müüs ta valdused 23 000 hõberubla eest naabermõisate Luua ja Visusti omanikule Liivimaa maanõunik Caspar Heinrich von Rosenkampffile (1734−1790), kuid see tehing ei teostunud. 1780. aasta 26. oktoobril (vkj) müüs Paulsen need 28 000 hõberubla eest Possedele.[1]
Mõis XVIII sajandi lõpust XIX sajandi keskpaigani
Uueks omanikuks sai porutšik vabahärra Eberhard Gustav Posse af Säby (1763−1815). Ta müüs peagi mõisa ära, sest 1791. aastal oli omanikuks juba Kassinurme mõisnik major vabahärra Woldemar Gustav von Ungern-Sternberg (1722−1794). Tal oli majanduslikke raskusi, sest parasjagu oli käsil tema pankrotiasi. Järgnevalt omandasid valduse Münnichid, kes olid 1788. aastast naabermõisa Visusti omanikud. Nende ajal liideti Tormi mõis Tabiverega üheks mõisaks. 1814. aasta 1. augustil (vkj) pantis kindralmajor krahv Ernst Gustav Münnich (1744–1817) mõisa kümneks aastaks Georg Tennerile (1775−pärast 1834), kes kohustus lepingu eest tasuma 73 000 pangarubla. Pärast pandilepingu lõppemist lunastas kindralmajori tütar vabaproua Katharina Louise von Nolcken (sündinud krahvinna Münnich) (1790–1847) mõisa välja. 15. aprillil (vkj) 1847 müüs ta selle 45 000 hõberubla eest Karoline Anna Wilhelmine von Stadenile (sündinud von Möller) (suri 1883), kelle nimele kinnistati Tabivere 12. jaanuaril (vkj) 1849. Ta pantis mõisa 22. aprillil (vkj) 1853 kolmeks aastaks 60 000 hõberubla eest kubermangusekretär Georg Reinhold Lindele (1806−1871), kes loovutas pandimõisa 26. märtsil (vkj) 1856 70 000 hõberubla eest Karl Gustav Ehrenreich von Gavelile (1829−1867). Pandileping lõppes 25. jaanuaril (vkj) 1857 ja see langes Stadenitele tagasi. Viimased müüsid selle sama aasta 28. mail (vkj) Preisimaalt pärit Pensa kubermangu aadlimehele ja Põltsamaa peeglivabriku arstile Karl Wilhelm August Andreas von Reisnerile (1818−1873), kelle nimele see kinnistati 24. märtsil (vkj) 1859. Ta pantis mõisa 1863. aasta 13. veebruaril (vkj) 120 000 hõberubla eest Kulbachidele,[8] kes olid ilmselt eesti päritolu.
Viimased omanikud Kulbachid
Pandivaldajaks sai varasem Vana-Põltsamaa rüütlimõisa ja Laiuse riigimõisa rentnik Ludwig Kulbach (1792−1878). Lepingut temaga pikendati veel kaks korda: 1866. aasta 14. mail (vkj) ja 1869. aastal − kolme aasta võrra. Pandileping lõppes 31. märtsil 1872 ja see langes tagasi pärusomaniku Reisneri kätte. Viimane müüs vaid mõisamaast koosneva mõisa (selle talumaa oli võõrandatud) juba sama aasta 28. augustil (vkj) Ludwigi pojale Léon Kulbachile (1844−1918) 8000 hõberubla eest päriseks.[9] Mõis võõrandati Kulbachidelt maareformi käigus 1919. aastal.
Pärast võõrandamist
Pärast Vabadussõja lõppu anti mõis autasuks soomusrongide divisjoni ülemale kolonel Karl Partsile (1886−1941), kes nimetas selle Vabaduse taluks. Tänapäeval asub mõisasüdames Tabivere Muuseum ja Tabivere Põhikool.
Mõisaansambel
Peahoone
Nüüdseks hävinud häärber oli ühekorruseline keskmise suurusega tellistest hoone, mis ilmselt ehitati Münnichite ajal XIX sajandi alguses. Seda ilmestasid väikesed reeglipärased aknad. XIX sajandi 2. veerandil lisati hoone keskteljele peaukse ette kõrge portaal, mida liigendasid paarispaigutusega neli pilastrit ja mida kaunistas segmentaknaga kolmnurkviil. Viilu all asus klassitsistlikus stiilis triglüüfidega friis. Hoone lammutati 1960. aastate lõpul.[10]
Kõrvalhooned
Kindlates gruppides paiknenud kõrvalhooneid on tänaseks säilinud vähe. Neist kõige esinduslikum on 1858. aastal ehitatud maakivist valitsejamaja, kus praegu asub muuseum. Selle lähedal asunud ja korrapärase grupi moodustanud laudad on nüüdseks täielikult hävinud. Poolkelpkatusega möldrimaja ehitati 1861. aastal. Hollandi stiilis tuulik pärineb tõenäoliselt XIX sajandi keskpaigast. Ait-kelder asus pargi serval. Omaette kompleksi moodustavad viinavabriku hooned, mis asuvad teisel pool Tartu-Jõgeva maanteed järve ääres. Seal paiknev viinameistri majaks peetud maakivist hoone on arvatavasti pärit XIX sajandi 2. poolest.[11] Mõisasüdamest kaugemal, raudteejaama lähedal asus tellisetehas. Kaugemale jäi ka moonakamaja, mis paiknes teisel pool raudteed.
Park
Park on segastiilis, kus domineerivad pärn ja vaher. Peahoone ees asus ringikujuline väljak (tõllaring). Hoone keskteljelt läks alla maanteeni pikk allee, mille lõpus olid väravatulbad.[12]
Viited
Kirjandus
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
