Rootsi kuningas 1604–1611 From Wikipedia, the free encyclopedia
Karl IX (4. oktoober 1550 – 30. oktoober 1611) oli Rootsi riigihoidja 1599–1604 ja kuningas 1604–1611, Gustav I Vasa noorim poeg.
| Karl IX | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 4. oktoober 1550 |
| Surmaaeg |
30. oktoober 1611 (61-aastaselt) Nyköpingi loss (Rootsi) |
| Abikaasa(d) | Kristina |
| Lapsed | Gustav II Adolf |
Karl oli Gustav I Vasa ja Katharina von Sachsen-Lauenburgi poeg, Karli vanemad vennad olid Erik XIV ja Johan III. Erik oli Rootsi kuningas 1560–1568. Oma viimastel valitsusaastatel muutus ta psüühiliselt ebastabiilseks ning Johan ja Karl alustasid tema vastu ülestõusu. Ülestõusu toetas enamus Rootsi aadlist, kes polnud rahul Eriku väljastatud vahistamis- ja hukkamiskäskudega. Ülestõusu tegelik juht oli Södermanlandi hertsog Karl, aga kuningaks (1568–1592) sai tema vanem vend, Soome hertsog Johan.
1592 Johan III suri. Temast jäi järele kolm seaduslikku last, kellest uueks Rootsi kuningaks sai vanim, Zygmunt III Waza, kes oli juba 1587 valitud Poola kuningaks Sigismund III Vasa nime all. Zygmunt oli fanaatiline katoliiklane ja tema saamine kuningaks tekitas luterlikus Rootsis vastuseisu, sest kardeti, et ta tahab Rootsit katoliseerida. Karl sundis teda 1593 Uppsala sinodil tunnistama, et Rootsi on luterlik protestantlik riik.
Zygmunt resideeris Poolas. Rootsit valitses tema eest regendina Karl. Esimesed aastad (1593–1595) olid talle väga keerulised. Ühest küljest astus ta vastu Zygmunti reaktsioonilistele kalduvustele ja juhistele, teisest küljest pidi ta maha suruma aadlit, kes kuninga äraoleku tõttu hakkasid taotlema suuremat mõju ja sõltumatust. Aadli vastupanu mahasurumisel käitus Karl julmalt.
Karl ei saanud valitsejana aadlile toetuda. Seetõttu toetus ta kirikule ja rahvale. Riigipäev sai tema ajal tähtsamaks kui iial varem. 1595 valis Riigipäev Karli ametlikult regendiks – seni oli ta käitunud regendina mitteametlikult.
Samal aastal püüdis Karl sundida Österlandi (tänapäeva Lõuna-Soome) kuberneri Klas Eriksson Flemingit alluma enesele, mitte kuningas Zygmuntile. See otsus provotseeris kodusõja. 1595, kui Södermanlandi hertsog Karl alustas avalikku mässu, katoliiklasest Poola-Rootsi kuninga Sigismundi vastu, otsustas Soome ja Eestimaa asevalitseja Klas Eriksson Fleming kuningas Sigismund III-le truuks jääda ning nii jagunes Rootsi riik sisuliselt kaheks: Rootsi emamaa oli Karli kontrolli all, Soome ja muud idavaldused allusid aga Flemingile ja Sigismundile. Flemingil oli ka Soome aadli toetus. Karl püüdis seda olukorda muuta, asudes toetama rahulolematuid Soome talupoegi, kes olid Vene-Rootsi sõdade tõttu juba pikki aastakümneid kannatanud. Nii mahitasid Karli poolt saadetud agitaatorid Soomes Nuiasõja, kus talupojad püüdsid Flemingit kukutada.
Pikemalt artiklites Sõda Sigismundiga ja Rootsi-Poola sõda (1600–1611)Zygmunt püüdis mitu aastat seda diplomaatiliste vahenditega lahendada, aga 1598 kaotas ta kannatuse ja tungis oma sõjaväega Rootsi, et Karl kukutada. 25. septembril 1598 toimus Linköpingi külje all Stångebro lahing, milles 5000–8000-meheline Poola armee sai lüüa 8000 – 12 000-meheliselt Karli juhitud Rootsi armeelt. Zygmunt langes vangi, kukutati 1599 Riigipäeva otsusega ja saadeti Poola tagasi. Soome aadel hoidis ikkagi avalikult Sigismundi poole, ka 1599. aastal Sigismundi troonilt tõukamise järel ja oli üpris Karli-vastaselt meelestatud. Vastasus oli nii suur, et Karl käis veel samal aastal, enne kuningaks kroonimist, koguni Soomes korda loomas. 1597. aastal surnud Klas Eriksson Flemingi pojad hukati.
Karl valiti algul Rootsi riigihoidjaks (1599–1604) ja 1604 uueks Rootsi kuningaks (1604–1611), kuningaks jäi ta kuni oma surmani.
Karli valitsemisajal 1604. aasta Rootsi riigipäeva Norrköpingi riigipäeval sätestati Rootsi seisuste esinduse poolt Rootsi krooni ja läänistatud valduste omandisuhetes Norköppingi õiguse printsiibid ning 1626. aastal jaotati Rootsi rüütelkond kolme klassi: esimene klass ehk härrasteklass (rootsi keeles herreklass), kuhu kuulusid krahvid ja vabahärrad, teise klassi ehk rüütliteklassi (riddarklass), nendest madalamad Rootsi Riiginõukogu perekonnad ja kolmandasse klassi (svenneklass) ülejäänud aadlisuguvõsad. Rootsi rüütelkond pidas Rootsi kuningriigi aadlimatriklit Stockholmi Rüütlimaja aadlimatriklis.
Karlil oli kolme naisega 11 last (sealhulgas üks abieluväline), kellest 5 said täiskasvanuks, kõik 5 abiellusid ja 3 said lapsi. Tänapäevani kestab neist üksnes tema tütre Rootsi Katarina sugu. Katarina Vasa abiellus Wittelsbachide haru Pfalz-Zweibrückeni Zweibrückeni pfaltskrahv Johann Kasimiriga. Katarina oli Karli esimese naise Anna Marie von Wittelsbachi 6 lapsest ainus, kes täisealiseks sai, ja Rootsi kuninga (1654–1660) Karl X ema. Anna Marie suri 1589, enne Karli kuningaks saamist.
Pärast esimese abikaasa surma abiellus Karl 8. juulil 1592, Schleswig-Holstein-Gottorpi hertsogi Adolf I tütre, Holstein-Gottorpi printsessi Kristinaga. Abielust sündis kaks poega, Karlilt trooni pärinud, Rootsi kuningas (1611–1632) Gustav II Adolf ja Karl Filip, ning kaks tütart, kellest vanem suri väga noorelt.
| Rootsi kuningas Karl IX (1550–1611) |
Rootsi kuningas Gustav I (1496–1560) |
Erik Johansson (Vasa) (surnud 1520) |
Johan Kristiernsson (Vasa) |
| Birgitta Gustavsdotter (Sture) | |||
| Cecilia Månsdotter (Eka) | Måns Karlsson (Eka) | ||
| Sigrid Eskilsdotter (Banér) | |||
| Margareta Eriksdotter (Leijonhuvud) (1516–1551) |
Erik Abrahamsson (Leijonhufvud) (surnud 1520) |
Abraham Kristiernsson (Leijonhuvud) | |
| Birgitta Månsdotter (Natt och Dag) | |||
| Ebba Eriksdotter (Vasa) (surnud 1549) |
Erik Karlsson (Vasa) | ||
| Anna Karlsdotter (Vinstorpa) |
| Eelnev Sigismund |
Rootsi kuningas 1604–1611 |
Järgnev Gustav II Adolf |
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Karl IX |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
