Aleksandr Koltšak Anton Denikin Mustafa Šokai Alfred Fletcher Carl Gustaf Emil Mannerheim Franz Conrad von Hötzendorf Robert von Kosch Nuri Killigil Maurice Jeanin Konstantinos Nieder Edmund Ironside William Sydney Graves Otani Kikuzo
Esimese maailmasõjas Venemaa Keisririigi poolel sõdinud Tšehhoslovakkia korpus, keda bolševike sõlmitud Brest-Litovski rahulepingu kohaselt ähvardas Austria-Ungarile riigireetmise eest väljaandmine, mais 1918 võttis Korpus oma kontrolli alla Siberi raudtee oma teel Ukrainast läbi Siberi Vladivostokki, kustkaudu nad kavatsesid lahkuda Prantsusmaale, et jätkata võitlust Saksamaa Keisririigi vastu;
rahvuslased Ukrainas, Soomes, Eestis, Poolas ja muudes mittevenelaste piirkondades, oma rahvusriikide loomispüüetes;
välisriikide katsed kukutada Saksamaaga separaatrahu sõlminud bolševike valitsust: nn saadikute vandenõu, mida juhtis Moskvas asunud Suurbritannia välisluure MI6 resident Robert Bruce Lockhard[2], kapten George Hill, Helsingis asunud resident Ernest Boyce[3] ja MI6 agendid Sidney Reilly ja Paul Dukes, Suurbritannia sõjalise atašee kohusetäitja kapten Francis Newton Allan Cromie (en); Prantsusmaa saadik Moskvas Joseph Noulens, peakonsul Fernand Grenard, Prantsusmaa sõjaline atašee ja Prantsusmaa sõjalise missiooni juht Venemaal jne.
Veebruaris 1920 vangistasid ja hukkasid bolševikud Siberis ja Kaug-Idas tegutsenud Kõrgeima ülemjuhataja Koltšaki. Kuu aega hiljem evakueeriti suurem osa tema järglase Denikini vägedest Musta mere sadamate kaudu.
Valgekaartlike vägede kindral Peter von Wrangel üritas juunis Krimmist ette võtta suurpealetungi, et kasutada ära Venemaa samaaegset sõda Poolaga, kuid ka tema oli novembris sunnitud põgenema.
Punaarmee võitlus Ukraina vallutamiseks ja sellele järgnenud Nõukogude-Poola sõda
riigisisesed talupoegade ülestõusud Tambovi kubermangusAleksandr Antonovi juhtimisel (1920–1921)
Grigori Korganov, Kaukaasia armee SRN Kaspia-Kaukaasia rinde SRN esimees Aleksandr Šljapnikov
Kaukaasia rinne, Taga-Kaukaasias Kaspia-Kaukaasia rinne (8.12.1918–11.03.1919)
Close
Vabariigi Revolutsiooniline Sõjanõukogu (Pеволюционный военный совет Республики, Реввоенсовет), mida juhtis sõjaasjade rahvakomissar Lev Trotski, VRSN oli kollektiivne juhtorgan, kuhu kuulusid; sõjakomissar Trotski, sõjavägede ülemjuhataja (Jukums Vācietis, Sergei Kamenev), kellele allusid kõik Vabariigi sõjajõud ning ÜK(b)P KK liige Kārlis Jūlijs Daiševskis;
Vabariigi relvajõudude ülemjuhatajale allus Revolutsioonilise Sõjanõukogu Välistaap (Полевой штаб Реввоенсовета);
Punaarmee 14 armee revolutsioonilised sõjanõukogud (Революционные военные советы (РВС)), kuhu kuulusid armee juhataja (sõjaväespetsialist endiste keisririigi armee professionaalsetest sõjaväelastest); armee staabiülem ja komissar (veendunud bolševik, kes oli määratud teostama kontrolli sõjaväe tegevuse üle ja ilma kelle nõusolekuta ei omanud seaduslikku jõudu armee juhataja korraldused);
Lõuna-Venemaal
Quick Facts Vabatahtlike armee Добровольческая армия, Tegev ...
Vabatahtlike armee Добровольческая армия
Tegev
1917–1920
Kuuluvus
monarhistlik orientatsioon Saksamaa vastase sõja jätkamine koos Antandi riikidega
Vabatahtlike armee, Mihhail Aleksejev Kõrgeim juht 25. detsember 1917 – 8. oktoober 1918, alates 31. augustist 1918 Erinõupidamise (valitsuse) esimees;
Aleksandr Sergejevitš Lukomski, 12. oktoober – 30. detsember 1919, Erinõupidamise (valitsuse) esimees, alates 30. detsembrist 1919 – 8. veebruarini 1920 valitsuse esimees;
Nikolai Mihhailovitš Melnikov, Lõuna-Venemaa Valitsuse juht Novorossiiskis 11. märts – 30. märts 1920;
Aleksandr Vassiljevitš Krivošein Lõuna-Venemaa Valitsuse esimees Krimmis 2. aprill – 4. november 1920.
Sõjavägede ülemjuhatajad: Lavr Kornilov, 25. detsember 1917 – 13. aprill 1918;
Anton Denikin, 13. aprill 1918 – 8. jaanuar 1919, Lõuna-Venemaa Relvajõudude ülem alates 8. jaanuar 1919 – 22. märts 1920;
Vladimir Mai-Majevski, 22. mai – 27. november 1919,
Peter von Wrangell, 5. detsember 1919 – 11. mai 1920, Vene armee juhataja Krimmis 11. mai – 14. november 1920.
Asutava Kogu liikmete kogu (Комитет членов Учредительного собрания (Комуч), Samaras, Tšehhoslovakkia korpuse kontrolli all olevatel aladel;
Komitee esimees Vladimir Volski (Вольский Владимир), liikmed: Prokopi Klimuškin (Климушкин Прокопий), Ivan Brušvit (Брушвит Иванä), Boriss Fortunatov (Фортунатов Борис), Ivan Nesterov (Иван Нестеров).
Kubani kraivalitsus 11. november 1917 – 17.03.1920.
Kubani ataman Aleksei Petrovitš Filimonov, 22. aprill 1917 – 23. november 1919,
Kubani Raada esimees Kondrat Lukitš Bardiž 22. aprill – 9. november 1917,
Kubani Raada ja valitsuse esimees, Leonid Lavrentjevitš Bõtš 11. november 1917 – 14. märts 1918,
Kubani Raada esimees N. Rjabovol, 11. mai 1918 – 6. märts 1919,
Kubani Raada ja valitsuse esimees Leonid Lavrentjevitš Bõtš, 6. märts – 6. november 1919,
F. Suškov, 6. november 1919 – 17. märts 1920,
Kubani armee ülemjuhataja Viktor Leonidovitš Pokrovski 5. november 1919 – 12. veebruar 1920,
Doni piirkond vallutati Nõukogude vägede poolt ning territooriumil tegutses ajutiselt (märts – 6. juuli 1918) Kubani Nõukogude Vabariik ja Kubani - Musta mere Nõukogude Vabariik.
1918. aasta märts – 1920. aasta veebruar Suurbritannia ja Prantsusmaa Ekspeditsioonivägede valitsuse periood,
Aleksei Mihhailovitš Jurjev, Murmanski Nõukogu esimees, 1917. aasta detsember – 1918. aasta september,
Nikolai Vassiljevitš Tšaikovski, Arhangelski Kõrgeima valitsuse esimees, 2. august – 6. september 1918 ja Põhja oblasti Ajutise Valitsuse esimees, 28. september 1918 – 10. september 1919,
Georgi Jefimovitš Tšaplin, Kõrgeima valitsuse esimees 6.–28. september 1918,
Eugen Miller, Põhja oblasti diktaator 10. september 1919 – 19. veebruar 1920, 7. veebruarist 1920 Maakonna ja Linnanõukogu esimees.
Olonetsi Valitsuse esimees Herman Kuttujev 13. mai – 19. juuli 1919, emigratsioonis Soomes kuni 10. detsembrini 1920,
Valgemere Karjala Ajutine Valitsus, esimees A. Tihhonov, Uhtas, 21. juuli 1919 – 25. märts 1920, valitsuse esimees H. Tihhanov 25. märts – 26. aprill 1920, Paavo Köttinen, ühendatud Karjala Valitsuse esimees, Viiburis, aastatel 1920–1923.
Ufaa direktoorium, Ufaas ja OmskisSiberis ja Kaug-Idas (Временное Всероссийское правительство и Совет министров Временного Всероссийского правительства (Уфимская директория)), ülemvalitseja Aleksander Koltšak, sõjaline juht Vassili Boldõrev (1875-1933)
Poliitilised organisatsioonid
Vene Üldsõjaline Liit (Русский общевоинский союз (РОВС)), Aleksandr Kutepov
Kodumaa ja vabaduse kaitse rahvaliit ("Народный союз защиты Родины и свободы" (НСЗРиС)), Boriss Savinkov
Keskvenemaa monarhistlik organisatsioon ("Монархической организации Центральной России"), variisikutena: endine vene keisriarmee jalaväekindralAndrei Zaiontškovski, endine vene keisriarmee kindralleitnantNikolai Potapov, endine Vene Kaubandusministeeriumi Tõeline riiginõunikAleksandr Jakušev (Александр Александрович Якушев), lätlane Eduard Opperput (Уппениньш Александр Оттович, Стауниц Эдуард Оттович) Rēzekne linnast.
Valgete liikumisel puudus ühtne poliitiline eesmärk, mille eest sõdida. 1918. aastal tunnistas Anton Denikin: "Kui tõsta vabariigi lipp, lahkub pool vabatahtlikest, kui monarhia lipp, siis lahkub teine pool." Seda kartes ei formuleeritud kunagi selgelt, millise Venemaa eest õieti võideldakse.[4] Enamik ohvitsere, kes ei olnud rakendatud Punaarmees, hoidis sõjast kõrvale, ja püüdis iga hinna eest vältida rindele sattumist.[5] Samas peeti enesestmõistetavaks, et lääneliitlased valgete jaoks Venemaa ära vallutavad, kuna eriti prantslased olevat Venemaa tänuvõlglased.[6] Valgete distsipliin oli madal, Peter von Wrangell ütles, et armees, mis kasvas omavoli, röövimiste ja joomingute peal, ei võinudki luua Venemaad.[7] Selle tagajärjel langesid talupojad ja intelligents valgetest ära. 1918. aastal toimus Venemaal talupoegade stiihiline maadehõivamine, nad olid saanud maaomanikeks ja kartsid, et valgete võiduga kaasneb maade ja varade restitutsioon.[8] Väikerahvastesse (ka eestlastesse), kes oleksid võinud valgeid aidata, suhtusid venelased vaenulikult kui Venemaa laialitassijatesse.