Vene-Poola sõda (1562–1582)

Vene-Poola sõda (1562–1582) oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Leedu suurvürstiriigi ning hiljem ühinenud Rzeczpospolita vahel Vana-Liivimaa, Edela-Venemaa ja Valgevene alade pärast.

Vene-Poola sõda (1562–1582)
Osa Liivimaa sõjast ja Vene-Poola sõdadest
Vene tsaaririigi vallutatud ja okupeeritud alad Eestimaal aastatel 1570–1577
Toimumisaeg	1562–1582
Toimumiskoht	Vana-Liivimaa, Edela-Venemaa ja Valgevene alad
Tulemus	1582. aastal sõlmitud Jam-Zapolski vaherahu
Osalised
Leedu suurvürstiriik Rzeczpospolita Moskva tsaaririik
Väejuhid või liidrid
Poola kuningas Zygmunt II August Poola kuningas Stefan Batory hetman Jerzy Zenowicz hetman Jan Hieronimowicz Chodkiewicz hetman Mikołaj Radziwiłł Must hetman Jan Tyszkiewicz vürst Andrei Kurbski Moskva tsaar Ivan IV vojevood Ivan Vassiljevitš Šeremetjev vojevood Ivan Vorontsov vürst Andrei Kurbski bojaar Pjotr Šuiski

1558.–1561. aasta Vene-Liivimaa sõja tulemusel Eesti- ja Lätimaal, Moskva tsaaririigi ja Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonna vahel, mis lõppes Liivi orduriigi kokkuvarisemise ja uute maaisandate tunnustamisega Põhja-Eestis (Eestimaa hertsogkond) ja Lõuna-Eestis (Liivimaa hertsogkond), Kuramaal (Kuramaa hertsogkond).

Periodiseerimine

Aastatel 1562–1578 toimus sõjategevus Moskva tsaaririigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi (tänapäeva Valgevene ja Leedu) territooriumil. 1569 sõlmiti Lublini unioon, millega Poola kuningriik ning Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik moodustasid personaaluniooni kaudu ühtse riigi – Rzeczpospolita.

Moskva tsaaririigi peajõud olid suunatud Leedu vastu, kuhu kevadel 1562 suundusid sõjaretkele Smolenskisse koondatud Moskva väed vojevoodide Ivan Vassiljevitš Šeremetjevi ja Ivan Vorontsovi juhtimisel koos tatari tsareevitšitega "Leedu aladele". Suvel 1562 tegi vürst Andrei Kurbski rüüsteretke Viciebski piirkonda. Rüüsteretke Mstsislau ja Lääne-Dvina aladele tegid Smolenskist, vürstid Pjotr ja Vassili Serebrjanõid ja Velikije Lukist Mihhail Prozorovski ja Mihhail Denisev. Vana-Liivimaal vallutasid Moskva väed Tarvastu ja Põltsamaa.

Leedu vägede vastusõjakäikudena mindi kevadel 1562 Smolenski, Veliži alla ja Pihkvamaa valdadesse ning augustis rünnati Nevelit Pihkvamaal. Sügisel 1562 vallutas Leedu suurhetman Mikołaj Radziwiłł Must tagasi Tarvastu ordulinnuse ja võttis vangi hulga Moskva vojevoode, seejärel tegi ka sõjakäigu Pihkvamaale.

Polotski piiramine 1563

Moskva väed vallutasid kahenädalase piiramise järel 15. veebruaril 1563 strateegiliselt tähtsa Polotski, pärast seda algasid läbirääkimised Moskva ja Leedu vahel.

Tšašniki lahingukoha asendikaart

Pärast läbirääkimiste ebaõnnestumist alustas Moskva tsaaririik sõjavägede kogumist ja sõjakäiku Leedu vastu, kuid Pjotr Šuiski juhitud väed kaotasid 1564. aasta alguses Uła jõel Ula ehk Tšašniki lahingu Orša all Mikołaj Radziwiłł Musta vägedele. Lahingu kaotuse tagajärjel taganesid Moskva väed Smolenski taha, lahingus langes ka väejuht Pjotr Šuiski.

Ozerištše linnuse piiramine 1564

Rzeczpospolita alad 1569

Edasi järgnes kohaliku tähtsusega sõjategevus: juunis 1564 tegid Leedu väed sõjakäigu Liivimaale, hetman Aleksander Hilary Połubiński väed ründasid Tartumaa valdu, 22. juunil alustasid vojevood Juri Tokmakovi väed Leedu vägede valduses oleva Ozerištše linnuse piiramist, kuid välilahingu järel Viciebski vojevoodi Stanisław Paci vägedega taganesid. Juulis tegi Vassili Buturlini ratsavägi koos tatari, nogai ja mordvalaste salkadega rüüsteretke Smolenskist, Mstsislau, Kritševi ja Mogiljovi piirkonda. Sõjategevus lõppes pärast 1569. aastat, kui ühinesid Poola kuningriik ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik Lublini uniooniga Rzeczpospolitaks.

1570. aastal sõlmiti Moskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel kolmeks aastaks vaherahu. Juulis 1572 suri Poola kuningas Zygmunt II August ning Poola kuningaks valiti Prantsusmaa kroonprints Henri, kuid juba mais 1574 suri Henri vend Prantsusmaa kuningas Charles IX ja Henri sai Prantsusmaa kuningaks, mispeale ta põgenes Poolast Prantsusmaale ja jättis Poola trooni vabaks. 1575. aastal valiti uueks Poola kuningaks Stefan Batory.

Stefan Bátory sõjaretked (1578–1582)

1577. aastaks vallutas Moskva tsaar (1547–1584) Ivan IV kogu Rzeczpospolita käes olnud Vana-Liivimaa ala. Rzeczpospolita-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Moskva tsaaririigist tugevamaks, 1578. aastal toimus sõjategevuses pööre, Võnnu lahingus võitsid ühiselt tegutsenud Rzeczpospolita ja Rootsi väed Moskva vägesid.

Polotski piiramine 1579

Polotski piiramine 1579

Jam-Zapolski vaherahuga Rzeczpospolita poolt saavutatud territooriumid on märgitud oranžiga

Pihkva piiramine, Karl Brullov (1843)

Rzeczpospolita alad 1592–1599

Stefan Batory Pihkvas, Jan Matejko (1872)

1579. aasta sõjaretkes vallutasid Poola kuninga (1576–1586) Stefan Batory väed Polotski, 1580. aastal vallutasid nad Velikije Luki, Veliži ja Neveli, kuid ei suutnud vallutada 1581. aastal Pihkvat. 1582. aastal sõlmis Moskva tsaaririik Rzeczpospolitaga Jam-Zapolski vaherahu, Lõuna-Eesti ja Liivimaa (endised Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna ja Tartu piiskopkonna) ja Valgevene, Polotski alad jäid Rzeczpospolitale.

 Pikemalt artiklites Poola aeg ja Liivimaa hertsogkond Liivimaal

Aastatel 1579–1582 toimus sõjategevus Moskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita, Krimmi khaaniriigi, Osmani impeeriumi ning Poola kuningat ja Leedu suurvürsti Stefan Batoryt toetavad hertsog Magnuse ning Brandenburgi margi ja Saksimaa kuurvürstiriigi vahel.

1582. aastal Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal sõlmitud Jam-Zapolski vaherahu lõpetas Rzeczpospolita ja Moskva tsaaririigi vahel 1561. aastal alanud sõja. Vaherahu sõlmiti kümneks aastaks ja sellega sai Moskva tsaaririik tagasi Velikije Luki ning teised Rzeczpospolita valduses olnud alad, kuid pidi Rzeczpospolitale loovutama Liivimaa, Połacki ja Veliži.

Jam-Zapolski vaherahuga kokku lepitud piir püsis 1604. aastani, kui Rzeczpospolita uuesti Vene pärilussõja käigus Moskva tsaaririiki ründas.

Vaata ka

• Vene-Liivimaa sõda
• Liivimaa sõda
• Põhjamaade seitsmeaastane sõda
• Kahekümneviieaastane sõda