Remove ads
Magiljov on linn Valgevenes, Magiljovi oblasti ja Magiljovi rajooni keskus. Asub Dnepri ääres.
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Jaanuar 2024) |
| Magiljov | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| |||||
  Magiljovi lipp
| |||||
| Pindala: 110,5 km² | |||||
Elanikke: 353 110 (1.01.2024)[1] 
| |||||
| Koordinaadid: 53° 55′ N, 30° 21′ E | |||||
  | |||||
Linn on oluline transpordisõlm, mistõttu selle ümbruskonnas on läbi aegade toimunud mitmed suured lahingud. Magiljov on ka oluline tööstuskeskus, kus tegutseb üle 60 ettevõtte. Põhilised tööstusharud on puidu ja metalli töötlemine, kergetööstus, masinaehitus, ehitusmaterjalide valmistamine ja toiduainetetööstus.
Magiljov territoorium jaguneb kaheks rajooniks. Põhiliselt Dnepri vasakkaldal asub Oktoobri rajoon (aastal 2009 oli seal 167 721 elanikku), paremal kaldal aga Lenini rajoon (2009. aastal oli seal 190 558 elanikku).[2]
Remove ads
Asulat on esmamainitud 1267. aastal. Toona rajati sinna mõis, mis oli tõenäoliselt ka kindlustatud. Arheoloogiliste väljakaevamistega on saadud kinnitust, et asula oli Magiljovi kohal olemas juba 11. sajandil.
14. sajandiks oli see kujunenud piirkonna käsitöö- ja kaubanduskeskuseks. Edaspidi kuulus piirkond Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriiki. Linn kuulus nii Jogaila abikaasale Jadwigale, Švitrigailale kui ka Aleksandri abikaasale Jelenale. Aastal 1447 mainitakse kirjalikes allikates seal asuvat õigeusu kirikut.
Magiljov hakkas märgatavalt kasvama pärast aastat 1514, mil Moskva-Leedu sõja käigus Smolensk Vene vägede kätte sattus ning paljud sealsed käsitöölised ja kaupmehed sinna ümber kolisid. Asulasse rajati 1526. aastal linnus. Asulasse rajati 1526. aastal linnus. Samal aastal sai see esimesed linnaõigused. Magiljov sai Magdeburgi õigused aastal 1566, aga 1577. aastal linnaõiguseid laiendati. [3] Seoses territoriaal-administratiivse reformiga hakkas linn kuuluma Vitsebski vojevoodkonda ja Orša maakonda.
1595. aastal vallutasid linna ukraina kasakad Severin Nalivaiko juhtimisel. Aastal 1618 toimus linnas ülestõus, kaitsmaks õigeusku uniaatide mõju eest. Aastail 1601–1633 rajati linna ümber kolmekordsete müüride süsteem. Uputuse ajal alistus Magiljov ilma vastupanuta Vene vägedele, ent aastaks 1661 olid linnaelanikud uutes võimudes pettunud – okupatsiooniväed tapsid linnas elanud juudid ja allutasid sealse õigeusu kiriku Moskva patriarhaadile, mille alusel sealsed kirikuvarad veeti lihtsalt Venemaale. Nii toimus linnas rahvaülestõus, mille tagajärjel linnas paiknenud suur vene garnison hävitati ja Magiljov läks taas Rzeczpospolita koosseisu.
Põhjasõja ajal põletasid Vene väed Peeter I korraldusel aastal 1708 rootslaste eest taganedes linna maha. Aastal 1756 oli seal 9 õigeusu kirikut ja kaks õigeusu kloostrit, kaks uniaatide kirikut, kuus katoliku kirikut ja kolm katoliku kloostrit. 1772. aastal läks linn Esimese Poola jagamise tulemusena Venemaa keisririigi koosseisu. Vastavalt Venemaa Keisririigi haldusjaotusele sai linn 1773. aastal Magiljovi kubermangu keskuseks, hiljem asehaldurkonna keskuseks ja Valgevene kubermangu maakonnalinnaks. 1802. aastal sai taas kubermangulinnaks.
Aastal 1812 hõivasid linna Prantsuse väed, linna lähistel Saltanavkas toimus prantslaste võiduga lõppenud Saltanovka lahing. Aastal 1902 valmis linna läbiv Peterburi-Odessa raudtee.
Esimese maailmasõja ajal, augustist 1915 kuni novembrini 1917, asus Magiljovis Vene armee ülemjuhataja peakorter. Sellega seoses peatus linnas mõnda aega ka Nikolai II. Augustis 1917 oli see Kornilovi mässu keskus.
Nõukogude võim kehtestati 1917. aasta detsembris. 3. märtsil 1924 läks linn Vene NFSV koosseisust Valgevene NSV koosseisu. Aastal 1938 otsustati linnast teha Valgevene NSV pealinn, haldushoonete ehitamisega tehti isegi algust, ent pärast Valgevene laienemist läände see projekt hüljati.
26. juulil 1941 vallutasid linna Saksa väed. Linna külje all Buinitšõs asub linna kaitsjate auks püstitatud memoriaalkompleks. Okupatsioon kestis 28. juunini 1944, mil Punaarmee vallutas Magiljovi. Enne sõda elas linnas 19 715 juuti, ent kui Magiljovi geto aastal 1943 likvideeriti, hukati seal ligi 12 000 juuti.
Aastal 1946 avati linnas esimene bussiliin, aastal 1970 hakkasid sõitma esimesed trollibussid.
Remove ads
Linn asub Dnepri jõe mõlemal kaldal. Jõe paremal kaldal asuv linna osa asub põhiliselt oru kaldal, vasakkaldale jääv linna osa asub aga jõeorus. Paremalt kaldalt voolab Dneprisse väike Dubravenka jõgi.
Linnas kaevandatakse nii savi, mida kasutatakse telliste valmistamiseks, kui ka liiva, mida kasutatakse klaasi ja betooni valmistamiseks. Dnepri orus leidub ka soorauda.[4] Looduslikud järved linnas puuduvad, küll on aga kahte karjääri tekkinud veekogud.
| Magiljovi peamised kliimanäitajad aastatel 1981–2010 kogutud andmete põhjal | |||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Näitaja | Jaan | Veebr | Märts | Apr | Mai | Juuni | Juuli | Aug | Sept | Okt | Nov | Dets | Aasta |
| Absoluutne maksimumtemperatuur (°C) | 9,8 | 12,9 | 19,8 | 29,1 | 32,0 | 33,0 | 36,3 | 36,8 | 30,6 | 25,5 | 14,5 | 10,9 | 36,8 |
| Keskmine maksimumtemperatuur (°C) | -3 | -2,5 | 3,0 | 12,0 | 18,6 | 21,5 | 23,6 | 22,7 | 16,7 | 9,9 | 2,3 | -2 | 10,2 |
| Keskmine õhutemperatuur (°C) | -5,4 | -5,5 | -0,8 | 6,7 | 12,9 | 16,1 | 18,1 | 17,0 | 11,6 | 6,0 | -0,1 | -4,2 | 6,0 |
| Keskmine miinimumtemperatuur (°C) | -7,8 | -8,5 | -4,2 | 2,0 | 7,3 | 10,8 | 12,7 | 11,6 | 7,1 | 2,6 | -2,3 | -6,6 | 2,1 |
| Absoluutne miinimumtemperatuur (°C) | -37,3 | -34,7 | -35 | -17,7 | -4,4 | -0,7 | 3,0 | 0,9 | -4,8 | -14,8 | -23,5 | -33,4 | -37,3 |
| Keskmine sademete hulk (mm) | 39 | 34 | 39 | 41 | 53 | 75 | 81 | 65 | 55 | 54 | 45 | 41 | 622 |
Remove ads
|
|
2009. aasta rahvaloenduse andmetel oli Magiljovi elanikest valgevenelasi 87,43%, venelasi 7,15%, ukrainlasi 1,06%, juute 0,2% ja poolakaid 0,17%. Valdav suhtluskeel on linnas siiski vene keel.
Varasematel aastatel on linna juutide kogukond olnud palju suurem. Nii elas aastal 1880 linnas 17 038 juuti,[5] aastal 1906 aga 20 682 juuti.[6]
Linnas tegutseb mitu ülikooli. Seal asuvad Arkadz Kuljašovi nimeline Magiljovi riiklik ülikool, Valgevene-Vene ülikool ja Magiljovi riiklik toiduainetetööstuse ülikool. Samuti annavad kõrgharidust Valgevene riikliku muusikaakadeemia pedagoogikateaduskond, Valgevene siseministeeriumi Magiljovi instituut, Valgevene korrakaitse instituut. Linnas on ka kaksteist kutsekõrgharidust andvat kolledžit.
Keskharidust annavad linnas 45 tavalist keskkooli, neli gümnaasiumit, neli lütseumi ja üks abikool. Aastast 2010 tegutsevad keskkooli nr.1 juures ka valgevenekeelsed klassid.[7]
Remove ads
Linnas on Magiljovi oblasti draamateater ja Magiljovi oblasti nukuteater ning viis kino. Linnas peetakse multifilmifestivali ja mitut muusikafestivali.
Linnal on kaks oma telekanalit. Esimene neist on kohalikule omavalitsusele kuuluv Магілёў-1, mis alustas tegevust aastal 1989. Tänapäeval puudub kanalil oma sagedus, ent selle saated lähevad eetrisse kahe teise kanali sagedustel. Teine kanal on erakanal «2 канал», mis alustas tegevust aastal 1992. Kanalil on uudistesaade, kus uudiseid edastatakse ka valgevene keeles.
Linna raadiokanal alustas tegevust aastal 1997.
Linnas ilmub arvukalt ajalehti: «Магілёўскія ведамасці», «Веснік Магілёва», «Вечерний Могилев», «Могилевская правда», «Днепровская неделя», «Зямля і людзі», «Прыдняпроўская ніва», «Толока», «Из рук в руки», «Метро-экспресс», «Ваш Каприз», «Четверг» ja «Наш спорт».
Remove ads
|
- Boriss Moissejev – Vene laulja
- Otto Schmidt – Nõukogude matemaatik
- Sjargei Kasparav – Valgevene maletaja
- Jaroslav Rõbakov – Vene kõrgushüppaja
- Kazimierz Świątek – Poola vaimulik
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
Remove ads